[napoleon]

Markos, kas seda teada ei saanudki, mis kuramuse asi see oli mis toru nii lootusetult umbe ajas?

[taavi]

mis? pilte polegi või?

[Markos]

[jeesus188]

Maja omanikud, palju teil umbes omavastutus on...100, 200, 300 ?
PZU-s on 200€
Ma ei saa online kalkulaatoreid kasutada, iga firma oma viskab errorit mingil hetkel....kellele ei meeldi aadress, kellele ei meeldi see, et maja on üle 50 aasta jne

[napoleon]

jeesus188, tegelikult see pole sinu jaoks vist kõige olulisem punkt seal. Mind huvitaks esimeses järjekorras, et kui peaks tulekahju või mingi muu suurem kahju olema, siis kas hüvitatakse turuväärtus või taastamiskulud. Sinu asukohas võivad taastamiskulud olla suuremad kui turuväärtus.
See omavastutus 100, 200 või 300 on pigem oluline kui kindlustus koduse vara ka katab ehk kui teleka, arvuti või telefoniga midagi juhtub siis kas on mõtet kindlustusse pöörduda ja palju seal raha saab.

[Indrek67]

Omal Seesamis nii

- Hoone, Koguriskikindlustus, Kindlustussumma:täisväärtus, Omavastutus 190 €

- Kodune vara, tervikvara kindlustus, Koguriskikindlustus, hüvitislimiit 35 000 €, Omavastutus 190 €

- Vastutuskindlustus, Eraisiku vastutuskindlustus, Kindlustussumma 50 000 €, Omavastutus 190 €

[napoleon]

Indrek67, miks maja puhul see vastutuskindlustus nii suur on? See katab ju kulu kui tekitad kahju kellelegi teisele. Korteris on küll see teema, et kui uputad või tulekahju on, siis tekib kahju ka naabritele, aga maja puhul seda üldiselt ei juhtu ju. Muud kui mingi keskkonnareostus ei suudagi välja mõelda.

[Janis]

Mismõttes ei juhtu? Tuulega lendab su katus teisele või mõni puu kukub jne.
Ja tulekahjuga võib ka naabritele kahju tekkida.

[jeesus188]

Indrek67,
seda tahtsingi teada

[Indrek67]

Lisaks Janis poolt nimetatule kehtib vastutuskindlustus ka: "Teie ja Teiega koos elavate pereliikmete poolt kolmandatele isikutele tekitatud isiku- või esemekahju", ehk kehtib ka kodust eemal viibides.

[maty]

Üks huvitav lugemine ka siia.

https://www.facebook.com/groups/1458642634232875/posts/5786100008153761/

Spoiler

tsitaat:

Panin kirja oma kodu ostmise teekonna. Millistele karidele sai takerdatud, mis läks häst. Loodetavasti aitab teistel vigu paremini vältida. Omajagu on vigu, ehk sobib seetõttu ka siia gruppi. Hoiatan, järgnev tekst on väga pikk. Isikute ja ettevõtete nimed muudetud. Mitme aasta kinnisvara müügipakkumiste sirvimise tulemusel oli kinnisvara turuolukorrast ja oma võimalustest tekkinud hea arusaam. Kasutatud korterite hinnad kerkisid kui pärmil ja kui võrrelda uute elamispindadega, siis vahe nendega vähenes. Üks hetk tuli arusaamine, et kindlasti eelistame uut või teise ringi kaasaegset elamispinda. Linnas uuselamuid väga ei valminud (kui valmis, siis olid liiga kallid) ja teise ringi kinnisvaraga oli ka nagu oli. Suurem kinnisvara arendus käis ikka linnapiiri taga (Räni alevik, Tila küla, Ihaste kant, aga ka Ilmatsalu ja Haaslava). Oma kodu valikul lähtusime järgmistest kriteeriumidest: linn või linnalähedus (linna suutsime olla praktiliselt autovabad ja ei taha lastele taksojuhte mängida), oma õu (lastel kuskil mängida, võimalus kasvuhoone paigaldada, nautida kevadisi sooje ilmu, õues einestada) maja või majaosa. Esialgu välistasime ridaelamud väikese õue tõttu. Paraku laenuvõimekus ei jätnud valikusse just palju maja või majaosade pakkumisi. Üks hetk jäid silma Haaslavale valmivate paarismajade pakkumised hinnaga 123900 eur. Plussiks oli tavatult suur õueala ja hind, miinuseks kaugus linnast, aga ka õhk-vesi küttesüsteem. Igal juhul käisime kliendipäeval näidismajadega tutvumas. Mulje jäi positiivne ja müügijutt oli ka väga veenev. Koju läksime igal juhul plaaniga pangast laenupakkumine võtta ja siis edasi vaadata. Pank andis rohelise tule ja üha rohkem hakkas meeldima mõte seal elamisest. Lasteaed oleks rajatud 200 m kaugusele, koolibuss oleks viinud lapsed väikesesse külakooli. Linnas käimine oleks ajaliselt ja rahaliselt kulukas olnud. Vaagisime ja vaagisime, kuniks siiski heitsime selle variandi kõrvale transpordiprobleemi tõttu. Jälgisime edasi. Haaslava hinnaga kriteeriumidele vastavaid pakkumisi polnud. Tõstsime hinnalipikut ja siis hakkas sõelale juba ühtteist jääma: Tila, Ihaste, Räni ja Põvvatu ridaelamud. Valiku tegemiseks proovisin ette kujutada logistikat ilma autota: vaatasin bussigraafikuid, kuidas on võimalus liikuda jalgrattaga poodi, kooli, tööle ja lasteaeda. Kõige optimaalsem tundus ridaelamu boks Räni alevikus Tiigrisilma tänaval. Maakonna liinibussid liikusid sealt küll hõredalt, kuid Lõunakeskuse juurest läheb juba mitu liini ja väga tihedalt. See vahemaa pole ületamatu ka lastele. Töökohad ka siinpool linnaotsas. Valik tehtud kirjutasin 03.12.2020 müüjale. Kiirelt tuli vastus, et huvilisi on palju, kuid ühtki broneerimislepingut veel sõlmitud ei ole. Saime seega valida, millist boksi eelistame. Loomulikult googeldasin firmat ja juhatuse liiget. Midagi halba välja ei tulnud. Lasin saata allkirjastatud hinnapakkumise, mida soovis pank. Firma X juhatuse liige y digiallkiri all saatsin selle panka. Panga poolt anti roheline tuli, kuid laenu väljastamiseks peavad olema täidetud tingimused: * Hoone valmib hiljemalt august 2021. * Kasutusloa saamine on arendaja kohustusena hiljemalt august 2021. * Juurdepääs on avalikult teelt. * Asjaõiguslepingusse minemiseks peab hoone olema 100% valmis ja kasutusluba väljastatud. Saadeti broneerimisleping, kuid selle oli allkirjastanud minu jaoks tundmatu isik. Asi tundus enam kui kahtlane. Helistasin, et selgust saada. Siiamaani meeles lause, mis öeldi: „Seekord proovime siis nii“. Oot, mismõttes? Kes see selline on ja kuidas ta saab müüa firmale X kuuluvat valmivat korterit? Kinnistusraamatu järgi kuulusid korterid endiselt firmale X. Aga pidi tavapärane praktika, et korteriomandid tehakse eraisiku nimele, kes need edasi müüb ja ehitusgarantii annab firma . Endiselt tundus selline asjaajamine väga kahtlane. Helistasin laenuhaldurile, et mis tema arvab. Tema jaoks oli olukord tavatu, kuid siiski mitte midagi sellist, et laenutaotlemise protsess tagasi lükata. Omad ohud on, kuid andis näpunäited, mida jälgida, et pettus välistada. Broneerimisleping sai raske südamega siiski tehtud ja broneerimistasu makstud. Ühe kuu jooksul tuli sõlmida notariaalne võlaõiguslik müügileping ning hiljemalt 31.08.2021.a. notariaalne asjaõigusliu müügileping. Notariaalne võlaõiguslik müügileping sai õigepea sõlmitud. Muuseas sai sinna pandud ka klausel, et kui objekt ei valmi tähtajaliselt on müüja kohustatud mulle tasuta 10% müügisummast. Sama summa pean tasuma mina, kui tehingust loobun. Kuna elasime üürikorteris andsin aegsasti teada, et vabastame korteri hiljemalt 31.08.2021. Hoone tasapisi valmis. Saime valida viimistusmaterjale piirmäära ulatuses. Piirmäär oli selline, et valik just ülemäära suur ei olnud. Siseuksed, parkett, plaadid, vuugi toon ja seinavärvid said valitud ja kõik tundus graafikus olevat. Selline valiku tegemine ei ole just lihtne protseduur. Väga keeruline on visualiseerida, mis millega sobib ja milline välja hakkab nägema. Peagi tuli esimene tagasilöök. Siseuksed olid kogu majale (6*8 ust) ostetud ja kui hakati neid paigaldama, siis selgus, et need olid vales mõõdus! Tuli valida uued uksed. Paraku polnud see enam nii lihtne, sest seoses kooroonaga ei olnud uksi (nagu ka teisi ehitusmaterjale) eriti saada. Valik oli väga ahtake. Sai uuritud siit ja sealt, kuid esialgu valitud uksi ei olnud mitte kusagilt saada, kui just käsitööna ei laseks teha. Paraku oleks see liiga kalliks läinud. Valisime siis hoopis teistsugused uksed, mis pärast osutusid päris kenaks. Vahepeal asusime ka köögimööblit valima. Päringuid sai saadetud palju, kuid vastuseid tuli väga vähe. Mõni üksik vastas, et tööd on palju ja saaksid tellimuse täita poole aasta pärast. Miar Mööbli pakkumine polnud just odav, kuid suhtlus ja kogu protsess olid eeskujulikud. Töötaja Y (praeguseks ei tööta enam seal) andis endast kõik. Liigagi palju. Vastas ja helistas ja seda isegi väljaspool tööaega. Mõõdud võetud ja tellimus sees jäime ootama. Kui käes oli augustikuu hakkasin uurima, kui kaugel kasutusluba on. Vahepeal sai köögipaigalduski edasi lükatud. Maja ja korter ise olid selleks ajaks valmis. Esimesed elanikud kolisid juba sissegi (pank ei nõudnud neilt kasutusloa olemasolu). Firma X juhatuse liige Y vastas, et kasutusloa taotlus on Kambja valda sisse antud juba juuli keskel ja vald venitab loa väljastamisega. Üürileandja juba uuris, millal pinna vabastame. Palusime pikendust. Ühel sünnipäeval oli juhuslikult Kambja valla ehitusosakonna ametnik. Milline kokkusattumus. Uurisime siis, et mis seis kasutusloaga on – üürileandja ja pank hingavad juba kuklasse. Ametnik ei teadnud kasutusloa taotlusest midagi, kuid lubas siiski uurida. Paari päeva pärast saime vastuse, et 11.08.2021 seisuga pole kasutusloa taotlust esitatud. Misasja? Pärisin Y'lt aru, kes vassib? Vastas, et Päästeamet pole kooskõlastust andnud juba kuu aega. Pidavat täiesti pretsedenditu juhum olema, et niimoodi lihtsalt venitatakse. Eelneva vassimise tõttu oli usaldus kadunud ja suhtusin vastusesse kerge reservatsiooniga. Hiljem saime muidugi teada, et probleem oli panipaikade vaheseintega ja seal tuli midagi ümber teha. Meile vastati, et probleem oli kõigest suitsuandurite puudumine. 15. septembril sain info, et vald käis kohapeal ja vaatas objekti üle, samuti on saadud kõik kooskõlastused. Järgmine päev väljastatakse kasutusluba. Notariaeg pandi järgmiseks esmaspäevaks 20.09.2021 15.00'ks. Meenus, et vajalik on ka hindamisakt. Õnnestus kiirelt leida hindaja, kes objekti üle vaatas ja hindamisakti koostas. Uurisin pangast, et kas nad ka notariajast teadlikud on. Loomulikult polnud ja nii kiirelt ei ole võimalik neil ka esindajat saata. Peale korduvaid kirju pang aja müüja õnnestus kõigile osapooltele sobiv notariaeg saada 4. oktoober 2021. Lõpuks ometi. Notari esimene küsimus oli: „Mis teeme leppetrahviga?“ (15500 eur). Mõtlesin, et ei hakka nuga selga lööma ja läks aeg lõhki, siis läks. Põhiline, et valmis sai ja saame lõpuks kolida. Üürileandja istus juba korralikult kukil ja uurisime juba ajutiste pindade varianti. Need kulud oleks küll välja nõudnud. Sel hetkel loobusime leppetrahvist, et häid suhteid hoida. Tagant järgi tarkusena oli see muidugi viga. Uue kodu parklas vedelesid tänavavalgustuse postid. Lasime ostu-müügi lepingusse sisse panna, et need peavad x kuupäevaks püsti olema. See tähtaeg läks muidugi lõhki nagu kõik muudki tähtajad. Peale korduvaid pealekäimisi said postid püsti, kuid ei töötanud ja tuli veelkord pinda käia, et töö lõpetataks. Kolimise ajaks võtsin väikese puhkuse. Oi kui palju kraami oli selle kaheksa aastaga ikka kogunenud. Varasemalt olime palju asju juba ära müünud või annetanud. Kolimise ajal sai jäätmejaamas ikka palju kordi käidud. Päeva-paariga saime asjad kolitud. Kohe tuli välja, et üks süvistatud valgusti ei tööta ja WC jookseb läbi. Helistasin anti elektrifirma number. Sealt tuldi kohale ja vahetati tuli välja. WC läbijooks kadus aegapidi (ilmselt katlakivi ladestumise tagajärjel). Vanas kodus tuli üürilepingu järgi teha remont. Võlaõigusseaduse järgi oli sel hetkel see täiesti lubatud, kuid mitte sel ajal, kui meie lepingu sõlmisime. Üürileandja tõi tapeedid ja andis väga detailse informatsiooni, kuhu mis tapeet läheb. Minu jaoks oli lahendus väga kummaline ja paras körtpärtli särk. Üks hommik töödega peale hakates lõin mõne aja pärast käega. Sellist kõige odavamat pabertapeeti seina pannes vandusin ühe päevaga rohkem kui eelnevate aastatega kokku. Helistasin omanikule, et sry mina selle tapeediga edasi ei tegutse. Ütles, et pole probleemi, võtab ehitusmehe ja peame kõik kinni maksma. Võttiski – sai ühe onkli 5 eur/h. Uskumatu hind. Kokkuvõttes kulus 77-ruuduse korteri tapeetimiseks 68 tundi ehk 340 eur ja varem ostetud odavat pabertapeeti ei pandudki. Laed said ise värvitud ja vana tapeet maha kakutud. Sanitaarremondist seal küll ei piisaks, aga pole enam meie mure. Köögimööbli paigaldamise aeg sai paika pandud ja diivan oli ka tellitud. Esialgu istusime tekkide peal põrandal või siis köögilaua taga. Ajutiselt kärab küll. Suht kiirelt sai Miari poolt köögimööbel paigaldatud. Ainult kivist töötasapinnaga läks kauem. Ajutiselt olime ilma vee ja pliidita. Ahjus sai kõik toidud tehtud ja WC’s nõud pestus. Uskumatult palju asju saab ikka ahjus tehtud. Köögimööbli paigalduse käigus tuli välja, et köögiaken on 6 mm viltu ees. Ka sooja ja külma vee torud ei asetse sugugi seal, kus nad projekti järgi asetsema peaksid. Imestati, et pole paigaldatud kraane õigele kõrgusele. Olid lihtsalt toruotsad põrandast.Samuti ei olnud nõudepesumasina pistik seal, kus peaks. Need pisiprobleemid said jooksvalt lahendatud. Veel üks üllatus oli see, et kubu pistikus ei olnud voolu. Pistikust jooksis kaabel küll seina mööda alla, kuid polnud ühendatud. Põrandast tuli vaid jõupistik. Töötasapinna paigaldamisel tuli veel välja, et aknapõsed pole 90 kraadise nurga all. Kuidagi saadi tasapind paika, kuid see aeg, kui tasapinda oodatud sai, oli mööbel vajunud nii palju, et töötasapinna paigaldades jäi kõikuma. Tuli uuesti kapimehed tagasi kutsuda, et reguleeriks. Pärast tuli töötasapinna mehi taga ajada. Peale korduvaid kõnesid ja kirju tulid lõpuks kohale ja töö sai lõpetatud. Kogu kodutehnika töötas ja kraanist tuli vesi. Saabus ka diivan. Hakkas looma. Ilmad jahenesid ja tuba läks üha jahedamaks. Jälgi ajades tuli välja, et terrassiukse vahelt puhus tuul sisse. Ka saunaruumi ukse vahelt ja ühe ülemise korruse akna vahelt, kui võrreldes terrassiuksega oli see köömes. Sealt kostus välismüra sisse ja puhus ikka korralikult. Eriti, kui kubu tööle panna. Üks avastus oli veel see, et üks tuba läks väga soojaks ja teine väga külmaks, kuigi oli reguleeritud sama temperatuuri peale. Lõpuks taipasin ära, et ajam ja termostaat oli vahetuses. Külmast toast tuli signaal, et külm on ja kütta vaja. Küttis sooja tuba muudkui edasi. Soojast toast läks aga signaal, et soe on ja kütta pole vaja. Ja tuba muudkui jahtus. Akna ja saunaruumi ukse reguleerisin ise ära ja sai enam-vähem. Terrassiukse reguleerimine tulemusi ei andnud ja arendajaga ühendust. Mingit erilist reaktsiooni sealt ei tulnud. Aeg venis ja temperatuur all korrusel langes alla 20 kraadi. Ka teistes korterites oli sama mure. Mingi aeg siiski saabusid ukrainlased (arendusfirma kasutas neid) aknaid üle vaatama. Pusis ja pusis, tegi kõnesid, kuid midagi paremaks ei saanud. Proovisin ise aknafirma teada saada, et ise ühendust võtta. Sain nime teada ja pöördusin sinna. Paraku polnud tolku, sest polnud ostu tõendavat dokumenti ette näidata ja arendaja seda mulle ei väljastanud. Kuidagi sain peale pikka kirjavahetust siiski asja nii kaugele kaugele, et aknafirma saatis garantii raames reguleerija. Mis välja tuli? Muidugi puhuvad läbi, kui need olid transpordiasendis ja klaaside vahel mingid klotsid või midagi sellist. Igal juhul sai olukord palju parem, kui ideaalne kindlasti mitte. Ütles, et tema paremaks ei saa. Käis kogu maja üle. Vahepeal andis endast märku ka ventilatsiooniseade. Kuidas? Kui varem oli seade vaikne ja märkamatu, siis nüüd hakkas tegema lurisevat häält ja mühises hirmsat moodi. Arendusfirma vastu oli igasugune usaldus kadunud ja võtsin ühendust ventilatsioonifirmaga, mis nime järgi just konkreetsete tootja seadmetega tegeleb. Probleemi allikas oli see, et kondentsvee ärajooks oli jäetud lahtiseks, mida ei tohiks olla. Seal peab olema kuulklapiga sifoon,mille kaudu kondentsvesi kanalisatsiooni juhitakse, kuid õhk ei pääse seadmesse. Kui seda pole, pääseb soe õhk soojusvahetile ja külma õhuga segunedes jäätub soojusvaheti. Lasi vaadata ka, kui suurt rõhku seade näitab. Manuaalis on lubatud vahemikud kirjas. Samuti ütles, et soojusvaheti välja võtaks ja vaataks, kas jäätunud ja hoiaks pöialt, et jäätumine pole soojusvahetit rikkunud. Soojusvaheti oli loomulikult täiesti jäätunud. Sai see sulatatud ja tagasi paigaldatud. Ventilaatori võimsuse 100 m3/h juures lubatav õhutakistus torustikus 6-20 Pa ning staatiline rõhk 40 Pa. Tegin märkmeid ja tegelikud rõhud on olenevalt ilmast vähemalt 20 Pa ning 45 Pa. Mida külmem ilm, seda kõrgemaks läheb rõhk. Mingi hetk on see juba näiteks 50/160 Pa ja ei jää muud üle kui ventilaatori võimsust 50äle võtta. Üle 100 ei saa mitte ühegi temperatuuri puhul panna. Arendaja lasi oma töölistel äravoolu korrektselt korda teha. Ventilatsiooni müünud ettevõte näite, et kui kõrrest õhku imeda, siis ongi raske. OK, kas torustik ei vasta siis projekteeritule? Ega probleemi põhjust ja lahendust pole siiani. Ventilatsiooni projekteerinud ettevõte ütle, et kõik on õigesti projekteeritud ja sellised lahendused sobilikud ja tema arvab, et eks see Wolfi seade mõõdab rõhku valesti. Ei küla veenvalt. Ka teistes korterid on sama seis. Ventilatsiooniga oli üks probleem veel. Torud olid kehvalt isoleeritud ja isolatsioonimaterjal vett nii läbi, et hakkas tilkuma. See töö tehti õnneks ümber. Mis veel välja tuli? Avastasin, et saunaruumi välisukse klaas on täkkeid täis. Ilmselgelt oli klaasi läheduses ketaslõikuriga midagi lõigatud ja aken rikutud. Täketega aken ka naabri köögiaken. Kuid ja kuid läks, aga vahetati siiski klaasid välja. Ruumide temperatuuri langus jätkus kõigest hoolimata. Lõpuks oli see kuskil 17 kraadi. Maasoojuspumba juhendi järgi sai temperatuuri tõstetud (küttegraafiku nihe) korduvalt, kuid tulemus null. Arendusfirmast boss isiklikult ajas end mingi aeg kohale ja veetis tehnoruumis tunde ja tunde. Patuoinas oli vaja leida ja süüdistustelaviin suunati minu vastu, et olen kõik ära näppinud. Peale selle ühe seadistuse polnud kindlasti midagi muud muutnud. Neelasin alla. Mingi aeg saabus Z firma töömees ja ei läinud 10 minutitki, kui ta asja toimima sai. Tasapisi läksid ruumid soojaks. Mõnda aega tundus, et lõpuks on kõik korras ja saab rahulikult elada. Ei. Üllatusi oli varuks veelgi. Maakontuuri ja kütte rõhk oli täiesti nulli kukkunud, sellele juhtis tähelepanu haldusettevõte. Esialgu ei osanud sellele ise tähelepanu pöörata. Sai ühendust võetu maasoojuspumba müünud ettevõttega, et sõlmida hooldusleping. Nad keeldusid sellest, sest küttesüsteem ei vasta nende poolt antud tehnilistele tingimustele. Välja toodud puudused: Maakollektor on korrektselt õhutamata Maakollektoril puudub paisupaak – nivoopaaki nii suure süsteemi korral kasutada ei saa ja maakollektor peab olema ülerõhu all koos membraan paisupaagiga kompenseerimaks suvist piirituse temperatuuri tõusust tekkivat mahu suurenemist. Membraanpaisupaak peab olema valitud vastaval maakollektori mahule Maakollektori ülerõhuklapp on puudu – peab olema paigaldatud 3 baari-ne ülerõhuklapp Maakollektoril puudub korrektne maakollektori täitmise võimalus – maakollektori täitmine otse külmaveetrassist ei ole aktsepteeritav lahendus ja sellist lahendust ei tohi kasutada (ega ka välja ehitada), kuna iga täitmisega lahjendatakse maakollektoris olevat piirituse lahust ja see hakkab tekitama tulevikus probleeme kui piirituse lahus on liiga lahja (soojusvaheti külmumine) Küttel puudub paisupaak Tarbeveel puudub paisupaak Kütte ülerõhuklapp peab olema paigaldatud maasoojuspumba kütte tagasivoolu liinile sulgventiili ja maasoojuspumba vahele. Ülerõhuklapi ja maasoojuspumba vahel ei tohi olla ühtegi sulgventiili ega tagasilöögiklappi! Maasoojuspumbad ei ole ühendatud kaskaadsüsteemi – kui seadmed töötavad iseseisvate süsteemidena, siis toimub ebaühtlane kompressorite koormamine ja see võib vähendada seadmete eluiga Süsteemis võib esineda veel puudusi, kuna tehnikul ei olnud võimalus inspekteerida kogu tehnoruumi süsteemi ligipääsu puudumise tõttu Võrdluseks sai ka teisest ettevõttest kontrollülevaatus tellitud. Tähelepanekud: ◦Küttesüsteemi filtri puhastamine. Filtrid sodi täis, ära puhastatud. NB filtri sõelad katki. ◦Elektriühenduste korrasoleku kontroll. Välis temp anduri kaabli lõpus 2m jupp 2,5mm2 ristlõikega ja jätku ühendus ebakorrektne? Põhjus: algselt olid välisõhu temperatuuriandurid paigaldatud katlaruumi! ◦Maasoojuspumba juhtseadmete töökorras oleku kontroll X ◦Maasoojuspumba töö kontroll kõikidel režiimidel X ◦Maakontuuri lekete kontroll. Kontuurides õhk sees. Maja taga kollektor kaevus üks kontuur kinni keeratud, arvatav leke. ◦Maakontuuri ringluspumba töökorras oleku kontroll. Katla sisesed. ◦Külmakandevedeliku taseme kontroll paisunõus. Tase madal, süsteemis õhk sees. ◦Maakontuuri filtri puhastamine. Filtrid sodi täis, ära puhastatud. ◦Küttesüsteemi visuaalne kontroll lekete avastamiseks. Õhueraldid leketega. ◦Küttesüsteemi paisupaagi visuaalne kontroll lekete avastamiseks. Paisupaak puudub. Süsteemis puhver paak 300L+köetava pinna kontuur. ◦Kütte- ja tarbevee süsteemis olevate õhueraldajate töökorras oleku kontroll. Enamus automaat õhueraldid kinni keeratud, lekke jälgedega. ◦Kolmikklapi töökorras oleku kontroll . PJK GR2 seade kasutab katla sisest 3T-d tv-ks ja kütte tootmiseks. ◦Küttesüsteemi ringluspumba korrasoleku kontroll. Katla sisesed ja väline. ◦Küttesüsteemi surve kontroll. Kütte rõhk 0. Tarbevee tootmis andur vedeles lahtiselt PJK GR2 seadme taga. Andur kinnitatud STV retsirkulatsiooni liinile, näit stabiliseerus. Tehti hinnapakkumine vigade parandamiseks summas üle 5000 eur. Saatsin selle arendajale, kes lihtsalt pikalt saatis. Nemad on kõik hästi teinud ja midagi pole vaja ümber teha. Jõululaupäeval oli väga külm ilm ja üks hetk ei tulnud kraanist sooja vett. Tehnoruumi minnes nägime, et maasoojuspumbal põleb punane tuli ehk siis häires. Kompressor ei tööta ja seade lisatoitel ehk siis kasutab ainult elektrit. Sai arendaja kohale aetud. Mässas seal tükkaega ja väidetavalt sai korda, kuid läks mööda nädal, kui sama jama tagasi ja elektrikulu lendas lakke. Sel hetkel oli börsihind ka oma uusi tippe saavutamas. Sai jälle kohale kutsutud ja näiliselt sai korda…aga jällegi vaid üheks nädalaks. Näidati ette, mida sel puhul teha ja kui soojaks läheb, tegelevad probleemiga edasi. Leppisime. Autonoomne süsteem paraku polnud kuidagi autonoomne. Iga päev hoidsin elektrikulul silma peal, käisime tehnoruumis. Termokaameraga sai mööda korterit ringi käia ja terrassiukse ümbruse temperatuurid eristuvad selgelt: all nurgas võib talvel näha ka nulli. Arvutuslikult on energiaklass A, kuid mis tegelikult? Saabus kevad ja süsteem endast märku ei andnud. Vahepeal sai ikka meelde tuletada, et lubati probleemiga tegeleda. EI midagi. Sai Ehitisregistrist kõik hoonet puudutavad dokumendid üle vaadatud ja sealt avanes kohutav pilt. Osad dokumendid olid isegi naabermaja aadressiga. Väga palju dokumente oli puudu. Näiteks puudub igasugune info, mille alusel on küttesüsteem ehitatud, kes ehitanud. Samuti pole mitte mingit infot maakontuuri asetsemise kohta. Pöördusime Kambja valla poole puuduliku dokumentatsiooni ja küttesüsteemi probleemide tõttu. Reaktsioon on pehmelt öeldes leige. Tunnistati, et kasutusluba oli väljastatud ilma vajalike dokumentideta, kuid enam ei saa midagi teha. Ainuke, mis nad teha saavad, on kasutusluba tühistada. Mis me sellest võidaksime? Võeti küll arendajaga ühendust, kuid tulemust sellest ei sündinud. Lubati dokumendid korda ajada ja ka meie probleem lahendada. Sel hetkel tuli küll arendaja esindaja kohale ja käis tehnoruumis. Ainuke asi, mis tehti oli see, et lasti küttesüsteemi vett juurde, et rõhk 1 Pa peale tõuseks. Aeg lendas, rõhk kukkus kiirelt tagasi nulli. Vahepeal käidi jälle kohal, tehti midagi. Kusjuures kohal käidi oma võtmega ja salaja nii, et keegi ei pruukinud nähagi. Lepingu järgi oleks pidanud kõik võtmed meile üle antud olema. Sai sellele tähelepanu juhitud. Muutus see, et järgmine kord teatati ette kui tuldi, et tehke uks lahti. Mõnda aega toimis nii. Varsti käidi jälle oma võtmega salaja. Igal juhul oli peagi käes august ja sai jälle küsitud, et suvi hakkab lõppema, kas reaalselt ka midagi tehakse. Olgu mainitud, et kirjadele ei tulnud enam ammu mingit vastust. Vahepeal sai uuritud ka õiguslikke võimalusi. Sai leitud ehitusspetsialist, kes oleks olnud nõus süsteemi üle vaatama ja kohtus meid esindama. Ta teadis arendajat hästi ja mitte positiivses võtmes. Märksõna: Otepää keskväljak. Kohtukulud ehitusspetsialisti ja advokaadi näol oleks meile maksma läinud suurusjärgus 20 000 eur ja miski ei garanteeri, et võidu korral probleemid ka lahendatakse. Praeguseks võib öelda, et hea, et lõpuni ei läinud. Arendaja firma on firmamatja Q käes ja loodud on juba uued ettevõtted. Sellest hiljem pikemalt. Vahepeal sai vald uue vallavanema ja sai nad olukorraga kurssi viia. Abivallavanem lubas meid aidata nii palju kui saab. Tekkis lootusesära. Vallast võeti arendajaga ühendust ja peagi oligi töömees platsis, kuid jätkus vana skeem. Kraanist vett juurde ja minema. Siis pandi järgemööda kontuure kinni , et probleemne kindlaks teha. Vahel kukkus rõhk kiiremini, vahel aeglasemalt. Sügis käes, tekkis mure talve osas. Lõpuks saadi arendaja nii kaugele, et telliti firma kontuuri leket tuvastama. See käib nii, et lastakse kontuur tühjaks, pumbatakse sinna spetsiaalne gaas ja siis maapinnal käiakse ringi ja otsitakse spetsiaalse seadmega, kust gaasi maapinnale immitseb. Kaks päeva käidi ja otsiti. Otsimist rakendas see, et polnud mitte mingit infot, kus ja kuidas mingi kontuur kulgeb. Lõpuks leiti lekkekoht. See märgistati ja selle firma poolt oli kõik. Neilt telliti vaid lekkekoha tuvastamine. Mingi aeg tulid töölised ja kaevasid koha lahti ja väidetavalt parandasid lekke. Auk aeti kiirelt kinni. Keegi ei saanud veenduda, kas ja mida tehti. Kontuurid olid endiselt suletud. Tükk aega oli jälle vaikus. Uurisime vallast, et mis seis on. Vald oli üllatunud. Vallale oli väidetud, et kõik on korda tehtud, elanikega suheldud. Järjekordne luiskelugu. Vald võttis ühendust ja siis hakkas üks lolli mängimine ja katsetamine. Küll pandi pumbad ainult elektriküttele, küll prooviti teist seadistust. Tundub, et neil polnud mingit ettekujutust, mida vaja teha. Oli vaja aega võita. Elektriküttel istusime päris pikalt. Ise tagasi panna ei julgenud. Kontuurid olid vist endiselt kinni. Jälle nädalate kaupa vaikus. Uurimise peale tuli vabandust, et inimene koroonas. OK, ootasime. 3 nädala pärast uurisime jälle. Olevat unustanud. Siis oli puhkusel jne jne. Vahepeal sai saadetud kiri, et kuna nemad ei tegele ja peagi vaja kütta, siis tellime teenuse mujalt ja nad maksavad kinni. Loomulikult seda ei aktsepteeritud. Kuna puudus igasugune usaldus, siis proovisime juures olla, kui tehnoruumis käidi probleemi „lahendamas“. Selle peale saadi kurjaks, et nii ei saa tööd teha. Nagu teismeline põrutati puhkides minema. Korra käidi veel ja üks elanik uuris, mida ta teeb, mida teha kavatseb ja kas tal on üldse erialane ettevalmistus midagi teha. Tüüp kokutas ja kokutas ja üritas ära minna vastuseid andmata. Ukse peal sai ees oldud ja takistatud. Lõpuks põrutas minema ja vandus, et oma jalga siia enam ei tõsta. Peagi tuli firma juhilt sõimukõne, et mis me endast kujutame. Peale seda tõesti keegi käinud ei ole. Vald on üritanud kolmepoolsed läbirääkimised korraldada, kuid see pole õnnestunud. Asi jäigi tasapisi soiku, ühtki kohtumist ei toimunud ja ühtki tegevust ei järgnenud. Läksime talvele vastu samasuguse süsteemiga. Kütteaeg algas ja kompressor tööle ei hakanud. Arvasime, et ongi peale neid jamasid õhtal. Kutsusime Kliimaseadme kohale. Ja mis välja tuli oli see, et küttekontuuri magistraal oli suletuks jäetud. Ettevõte X ise ei mäletanud seda ja ei suutud aru saada, mis viga, miks seade igapäevaselt terroreid annab. Firma K sai 300 eur võrra käivet juurde. Lasime paigaldada kütteringile survepaagi. Peale seda püsib 1,5 Pa rõhk. Kontuuri oma kukub endiselt. Alates detsembrist 2022 oleme pidevalt süsteemi survestanud.Praeguseks siis 4 kuud!!! Ilmselgelt ei saa seda õhku süsteemis nii palju olla ja endiselt on kuskil leke(lekked). Üks kontuur jäetigi X poolt suletuks. Huvitav, miks? Eks suvel tegeleme sellega jamaga edasi. Mõned huvitavad seigad veel. Naabril juhtus nii, et terassiaknasse lõi ühel päeval mõra sisse. Mingit füüsilist kontakti millegagi polnud. Arendaja omal süüd ei näinud, kuid väidetavalt saatis kohale aknafirma esindaja. Keegi käis, vaatas ja ütles, et ei lähe garantii alla. Kui naaber aknafirmast akti küsima hakkas, siis öeldi, et neilt pole küll keegi vaatamas käinud. Kes käis? Kes valetab? Klaasivahetus läks lõpuks kindlustuse alla õnneks. Prügihoone aukoht on erinevates dokumentides erinevas kohas: nii vasakul kui keskel, kuid lõpuks on ehitatud hoopis paremale. Mis seis siis tänaseks on? X OÜ, kes ehitas meie hoone on praeguseks riiulifirma. Praeguseks on tippaegade 58’st töötajast alles 1, maha jäi maksuvõlg ligi 200 000 eur ja kindlasti ei saa see olla ainuke täitmata kohustus. Ettevõte kannab nime Wkjksfsklfjweifjsdkljsdk OÜ (nimi muudetud), vastutavaks isikuks on ettevõtete likvideerija K. Y on juhatuses muuseas ettevõttes XXX OÜ, mis arendab HDHDHD (nimi muudetud) arendust. See on suur arendust. Plaanis arendada 22 paarismaja boksi, 14 ridaelamuboksi ja 1 eramu. Paarismaja boksi hind 316 000, ridaelamu boksi hind 289 000 kuni 299 000 eurot. Müük just üleliia hästi ei lähe. Broneeritud on ainult 2 paarismaja boksi, müüdud 1. X tegevusega jätkavad uued ettevõtted: T, P Millest järeldan? Aadressil X on ehitusmaterjali ladustamise plats. Varem oli seal püsti reklaam X OÜ, nüüd asendatud T ja P omaga. Juhatuse liige on kusjuures isik, kes müüs ühe ridaelamuboksi. Igal boksil oli erinev eraisikust müüja. Aadressil Z ehitatakse uut suurt (esindus)hoonet, varem võis näha silte X OÜ ja Y OÜ (kandis vahepeal nime ZZ OÜ ja praeguseks nimi Kljdkldjsdfijdfkl OÜ (nimi muudetud) ja esindaja jällegi firmade likvideerija on asendunud firma JJJ OÜ, mille juhatuse liige on isik, kes meile boksi müüs. Küttesüteem vajab pidevat järelvalvet, survestamist. Suvel tuleb hakata lekkeid tuvastama ja süsteemi ümber ehitama. Igapäevaselt annab häireid 160, 154 ja 163. Mingi aja tagant lõpetab kompressor töötamise ja vajab seadme välja ja sisse lülitamist. Ventilastisoonisüsteemi probleemi põhjus tuleb millalgi välja selgitada Kokkuvõttes. Võid osta uue korteri, saada näiliselt 2 aastase garantii, kuid see on teoreetiline garantii, millega praktikas pole midagi peale hakata. Usaldada ei saa kedagi ja enne ostu-müügilepingu sõlmimist tuleb tellida spetsialistid, kes kõik süsteemid üle vaatavad, samuti tuleb käia vallas ja tutvuda kõigi Ehitisregistri dokumentidega (alles omanikuks saamisel avaneb võimalus seda ise teha). Ei maksa uskuda ilusaid sõnu. Kui probleeme lahendada ei taheta, siis ilusa jutuga üritatakse vaid aega võita. Arvestuslik energiaklass võib olla küll A, kuid mis ta tegelikkuses on, seda ei garanteeri keegi. Üks asi veel. Hoonesse ei oldud veetud valguskaablit. Kuulutuses seda samuti polnud, kuid automaatselt eeldad, et on. Selle kohta anti põhjendus, et Telia on niisugune ja naasugune. Võtsime Teliast ise tehnilised tingimused, et võrk ise lasta rajada. Hoonesiseselt oli õnneks kaabeldus olemas. Oleks võinud tühja kõrigi parkla alla panna. Lõpuks läks hoopis nii, et Telia rajas oma kuludega valguskaabli tänavalt hooneni ja tegi tehnoruumis vajalikud kaabeldused.

Mainitud ettevõte on TK1 OÜ, omanik Raul Pint
https://ariregister.rik.ee/est/company/11538085/TK1-O%C3%9C

[jeesus188]

Spoiler?

[Oisu.]

Pidin zuumima 150 % peale
Aga hea lugemine
Sellepärast tulebki osta vana talumaja

[somnambuul]

Vana talumaja ostes võid ka palgimädanikku saada.

https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-vana-maja-ostmisel-ei-saa-esitada-samu-noudmisi-nagu-uusehitise-puhul

[Oisu.]

[napoleon]

Spoiler

phpBB [media]

[ranel]

[Ricki]

[Oisu.]

Kinnisvaramaaklerid: NATO liikmeks saamine võib olla Ida-Soome eluasemeturu suurim õnn viimase 50 aasta jooksul.

[rex]

Nokitsesin täna korteris ühe freshklapiava kallal natuke ja tõmbasin ühtlasi seda läbiva plasttoru välja, et kihtide paksused üle mõõta.

Seest väljapoole:

85 mm betoon
120 mm TEP-plaat
40 mm betoon killustikukattega
150 mm peno

Mustamäe 5-kordne. Tegelikult ei ole ka see algne soojustus nii olematu midagi, kui paneelide vuugid on tihendatud. Meil oli see ka juba enne penoga katmist kunagi varem tehtud.

[Hiid]

kas tõesti nii nadi sein? Just kandevosa. Nagu oleks nr1 eest ära jäänud....
185 sees ja 140 väljas oleks veel mõeldav.
Alla 100mm polegi nagu mingi asi ju.

[rex]

No see algne paneel on vist tegelikult kokkuvalatud vahvel. Eks tugevusarvutus on selle järgi tehtud.

Paneeli väliskiht võib tegelikult 50mm kanti olla, mõõdulindiga läbi puuritud avast raske täpsemalt tuvastada, kus täpselt killustik ja TEP-plaat algavad.

[somnambuul]

See väline paneel ei kanna midagi, siseseinad on kandvad.

[rex]

Ülejäänud kupatus on, jah 120 mm. Analoogne konstrui paistab Ukrainas küllalt hästi isegi raketitabamusi taluvat.

[Tanel]

https://www.err.ee/1608938042/endrik-mand-tallinn-vajab-peaarhitekti

EDIT: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120167424/ule-eesti-on-muugis-ligi-3000-maja-aga-osta-ei-ole-ikka-midagi