[Longero]

Ei leidnud sobivat kohta kuhu teema sokutada.
Krediitkaardi turvalisus ja netist ostmine/tasumine teenuste eest... mis variante kasutate, teil siin erinevate pankade kaardid.
Mis võimalused on krediitkaardi turvamiseks, et andmed/raha jalutama ei läheks?

Mul omal tavaline SEB pangakaart. Sellega see jama, juhul kui panga seadetest "interneti ostud" ära keelata siis ei lähe maha raha "suurtele tegijatele", näit igakuine DropBox'i makse (mingil pangal oli vist selline võimalus, raha läheb maha kui "interneti ostud" on keelatud).
Kas mõne muu Eesti pangakaardiga saaks teistmoodi selliseid asju hallata. Näit pangaseadetes määrata ise kellel on õigus raha saada ja maks summa piir märkida igaksjuhuks väikese varuga... isegi kui "interneti ostud" seade on mitteaktiivne läheks kuumakse/püsitellimus ikka kohale?

Teha teine kaart ja raha kanda väikese varuga peale... tundub mõistlik.
Vahel mõne tarkvara ühekordseks ostuks olen PayPal'i kasutanud, et mitte krediitkaardi numbreid liialt laiutada.

Mõtteid?

[perenoel]

[Prillpapa]

[Sold OUT]

Ei ole midagi spetsiaalselt turvanud ja kaalutlenud, kasutan kahte kaarti paralleelselt (deebet ja krediit) millega mõlemaga saan netioste teha ja õnneks pole 15a jooksul midagi jalutama läinud

[perenoel]

[salatoimik]

Teed LHVsse konto ja lükkad vajaliku summa sinna. Nad pakuvad virtuaalset kaarti tasuta

[Dreamlover]

Mul polegi tavalist pangakaarti juba aastaid


Võetud swedist 300 eurise limiidiga krediitkaart ja kui vaja miskit suuremat osta, kannan sinna niipalju kui vaja ja maksan ära.


Sularaha saab vajadusel ka lapse kontole kandes välja võtta

[Henry]

Nii ongi, kui soovid ennast scami vastu kindlustada, tuleb võtta uus kaart (koos uue a/a-ga vist). Ja hoiad seal ainult nii palju, kui vaja.
Lhv tundub praegu kõige soodsam.

[jnt]

Mul kõik igapäevakasutus Revolut'is. Füüsiline kaart endale, virtuaalkaardid neti asjade jaoks.
Kulu: 0€

[Longero]

Vaatasin veits abimaterjale.
SWED ütleb: https://www.swedbank.ee/private/cards/cardManagement/3dSecure?language=EST

[softis]

Võid Wise kaardimajandust ka uurida.

[taavi]

Wise ei lase kaardipõhiseid limiite seada. Üldse on limiidid seal suht seadistamatud.

[napoleon]

[Spezz]

Milleks üle pingutada? Ma alati tavakaarti kasutanud ja pole probleemi tekkinud. Lambikohtadesse oma kaardi numbrit ei sisesta siis on kõik ok.

[Sold OUT]

[Kyami]

Endal põhikaardiks SEB. Ning Revolut ja Paypal lisaks.

Kusjuures Go3 on paypal põhine ei teagi kas nüüd on võimalik kaardi andmed ka sisestada sinna, kuid alguses oli paypali võimalik siduda Ja nii jäänud on algusest saadik. Las seisab XD

[Longero]

[SiMka]

Nende kaartidega maksmisel, eriti veel krediitkaardiga, on pretensioonide esitamise aeg 45 päeva. 45 päeva peaks ikka suht pikk aeg olema, et näha kui mingi lambivend ongi kusagil sinu kaarti kasutanud ja seee lekkima läinud. Piisab ühe põhjendatud avalduse tegemisest kaardi väljastanud asutuse poole ja raha kantakse tagasi ilma probleemideta.. Eesti pankadega kursis küll pole, kuid minuteada on nii VISA kui ja MasterCardi enda mingi teema, et 45 päeva pärast kantakse raha alles tehingu tegijale (võtjale) üle.

[commer]

Netist ostlemise jaoks on võetud LHV-st virtuaalkaart

[Longero]

Tänud infot jagamast. Sai omale LHV konto koos virtuaalse kaardiga tehtud, vajalikud limiidid internetiostudeks peale pandud ja kaart DropBox jm kontodega seotud.
Eile vaatasin DropBox'i abimaterjalidest pealiskaudselt, et konto oleks saanud ka BayPal'iga ära siduda..... eee, aga seljuhul peaks igakuist väljaminekut ise vist kinnitama v peab netiostud aktiivne olema ?
Ei taha oma kaarti mida pidevalt kasutan koguaeg aktiivsena hoida.

[woox2k]

[triu]

Mismoodi see siis krediitkaart on? Krediitkaardi peale pole vaja midagi kanda (muidu pole ju krediitkaart), vaid pangast olenevalt mingil kindlal kuupäeval pead krediidiks saadud summa tagasi maksma või kui pole raha, siis hakkab intress jooksma. Juhul, kui pead enne ostu midagi peale kandma, siis pole see ju mitte mingisugune krediitkaart, vaid tavaline deebet.

[psauce]

Vabamaksega kaart toimibki nii - kannad raha peale ja krediiti ei kasuta. Mingeid eraldi makseid pole peale kaardihooldustasu (aeg-ajalt võid panka minna ja paluda neil oma kaarti hooldada ). Kaardi eelis on see et teenid igasugu punkte ja muid värki mida deebetkaardiga ei saaks ning loomulikult ostud netist.

[Vael]

veidike nekro aga tekkis huvita olukord. Sebi mastercard(krediit netist ostlemiseks).
Sai kuu lõpuga läbi ja läksin kohaliku lehe peal andmeid uuendama, segase ülesevitusega leht, vajutasin värskenda andmeid ja juba olid uue krediitkaardi andmed sees. Kaartide lõpud erinevad. Kas eesti firmadel on siis võimalik mingi koostöö pankadega teha? Et uuendab andmed ära automaatselt?
Ma ei saanud ise andmeid muutagi, sest pswd oli meelest ja ei leidnud õiget kohtagi kuvu saaks kaardi andmeid toksida...
Täielik müstika. Pangast ka ei hakka küsima, sest nad ei tea midagi mis neil toimub, ID kaardi kohta küsisin, siis vastati et küsi mujalt...

[perenoel]

Vael, Seal ei ole mingit müstikat ja pank oskaks seda sulle kindlasti selgitada. Kaardifirmadel ja pankadel on kliendi mugavuse huvides spetsiaalsed infovahetuse programmid, kus püsimakse subscriptionitel kaardivahetuste korral info uuendatakse. Sa peaksid seda automaatset uuenemist saama pangas muuta. Ja nagu siin eespoolgi juba mainitud - parem, kui krediitkaardi andmeid suvalistele keskkondadele üldse ei annagi. Palju parem on PayPal, ApplePay jne vahendust kasutada.

[woox2k]

[Vael]

Selleks ongi eraldi kaart, eraldi limiidid, problem solved. Kuumaks võetakse nagunii juunist 2 kaardi eest.
Ja Paypali üritasin ka kasutada, palju jebimist ning lõpuks ikka igalpool ei tööta. Suurimad firmad arendavad mingeid oma kinkekaarte pigem- amazon, Xbox jne

[dex]

Selle peale küll loota ei maksa. Kunagi tellisin ühe külmkapi muidu pika ajalooga tuntud kohast (varasemalt oli sealt ostnud nii netist kui ka füüsilisest poest) ja see raibe otsustas just sellel ajal pankrotti minna. Palusin SEBst tehing tagasi keerata ja need laiutasid ainult käsi. Et rääkigu ma tarbijakaitse ja kohtu ja ei tea kellega veel. Iga järgnev samm oleks tähendanud sellesse jamasse oma raha ja närvirakkude juurde maksmist. Loobusin sellest ja kirjutasin need suurusjärk 300 € omale koolirahaks.

[perenoel]

Vael, Eraldi kaardi osas on hea teha kontod N26-te ja Revoluti. Mõlemas on konto ja virtuaalkaart tasuta ning raha Eesti põhikontolt saab peale tõmmata samuti tasuta ja momentaanselt. Erakorraliste ostude jaoks suvalistest kohtadest hea asi. Samas, subscriptionite jaoks peaks pidevalt jälgima, et õigel ajal vastav summa olemas oleks ja see muutuks tüütuks. Kui aga rohkem raha peale laadida, muutub turvalisustegur suht küsitavaks.

[Longero]

[erko]

Longero, mis puudutab siinsete pankade võimupuudust, siis arvestada tuleb, et Euroopa ja Ameerika õigussüsteemid on erinevad. Ja sellel panga vastutulelikkusel on ka teine külg - inimene on huiar. Panga jaoks võrdselt ebameeldiv olukord.

[Vael]

Ameerikas on krediidi peal elamine eluviis?
Pole siis ime kui võimalikult mugavaks tehakse, see kui üksikud petised pisku kõrvale panevad pankasid miljardite puhul vast ei morjenda...

[taavi]

Kas te olete kunagi üritanud chargebacki teha?

Täiesti võimalik on raha tagasi saada, kui on suudad vähegi arusaadaval moel tõestada, et pole saanud seda, mille eest maksid.

Segase teksti, lahmimise ja konspiratsiooniteooriatesse langemise puhul ei soovita jah üritada.

[Prillpapa]

USA ja euroopa õigusruumid on erinevad jah, USA-s firmad kardavad rohkem, ja klientide meelepaha võib päädida ühishagiga ja pankroti hingust toova kahjunõudega.
USA tehingute puhul tundub kohati tehing jõustuvat alles siis kui klient on kaubaga rahul aga mitte kui kliendi raha on kassas.
Näiteks tahad voodit osta ja ei ole esimese madratsiga rahul - ei ole probleemi, pood viib ära ja toob teise proovimiseks asemele, mitte ei saada pikalt, et ise valisid-ostsid, ise oled loll ja osta uus teine madrats kui esimene ei kõlba.

[perenoel]

USA ja Eesti õigusruumi erinevus on muuhulgas ka selles, et krediitkaardipettuste erinevused karistuste osas tähendavad seda, et seal ükski mittekaak ei hakka väitma, et tehing pole tema oma, kui tegelikult on. Kui sõprade ees laia kuju mängimise hinnaks on 10 a. oranzhi riietuse kandmist, ei hakka keegi seda tegema. Eestis on tädid otsustanud, et parem on viibutada näppu ja teha tingimisi kokkuleppemenetlusi ja siis pangad peavad ennast ise kaitsma. Näiteks overdraft teenust, mis on USA-s kontol enamasti vaikimisi peal, pakutakse võimalusena ainult kontrollitud ettevõtetele. Eraisikutele mitte kusagil. Iseenesest muidugi hea ka, ega pole vaja ennast kõrvuni võlgadesse osta. Aga see ei ole nii seepärast, et pangad ei sooviks seda pakkuda, vaid nad peavad arvestama teistsuguse õigusruumiga, kus raha väljalaenajal pole nii suurt mänguruumi.

EDIT: Longero, Kas N26 või Revolut, ei ole online ostude puhul praktiliselt mitte mingit vahet. Eriti eurodes ostes. Dollarites - mingi jutu järgi on N26-l veidi kehvem kurss ning Revolut lisab nädalalõputi mingi väikese lisatariifi kursile, kuid kas see õige on, ei tea. Selleks peaks siis samal ajal mõlemaga ostu tegema, et näha. Need erinevused on mingi 0,05% vast.
N26-l on brauserkeskkond ka olemas, Revoluti puhul ei teagi. Mõlemad töötavad lisaks lihtsalt kaardiostudele ka Apple Pays ja Google Pays. Mõlemal on võimalik tellida ka füüsiline kaart. Revoluti registreerimine oli minu meelest natuke lihtsam. G26 vajas kindlasti passi, mida oli vaja mitmest küljest pildistada ja endast oli ka vaja video teha. Revolutil pildistasid ID-kaardi ja enda üles ja valmis.

[Vael]

perenoel, nagu päris paberist passi? See jälle ammu üle tühtaja, reisil ei käinsiis pole vajagi...

[perenoel]

Vael, Jah, kindlasti on vaja passi, kuigi uue metsapassi põhileht polegi enam paberist, vaid on samasugune plastik nagu ID-kaartki.


EDIT: SIIN on review veel mõnest valikust peale Revoluti ja N26-e,

[vortex]

Kui mina kunagi N26 konto tegin, siis sobis ID-kaart ka, aga see oli mitme aasta eest.

[Spezz]

[Purjekas]

Ise kasutan Revoluti virtuaal- ja ühekorrakaarti, kuna paypal jms igal pool ei kära.

[Sold OUT]

Kasutan enda tavalist kaarti, 20a jooksul pole andmed jalutama läinud

[Longero]