|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
7% |
[ 5 ] |
| Pigem jah |
|
9% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 11 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
66% |
[ 44 ] |
|
| hääli kokku : 66 |
|
| autor |
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
09.02.2023 14:37:40
|
|
|
| arnis kirjutas: |
Ohoh, kaasamõtlejad siin.
Riina Sikkut ütles üllatavalt korrektselt - pole võimalik praegu, aastal 2023, ehitada mõistlikku tuumajaama.
Kui modulaarsed tulevad, siis VÕIKSIME olla esimeste seas kui lubatud tingimused vastavad tõele. |
Wuhoh, ei keeranud "eksperdid" asja pekki. Valisid õige tee. SMR.
Nagu ütlesin 2 nädalat tagasi, enne kui otsus tehtud oli - teisi variante Eestile ei ole.
Ja 2031 - ütleme nii et oleme esimeste seas. Aastas 2028-2029 need tiksuma hakkavad. 2031 on ka täitsa okei, isegi 2033.
300MW tundub suht õige esimene samm. Pooldan ka reaktori võimsust. Hiljem jääb VAJADUSEL ruumi veel ühele.
_________________
Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
| Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
10.02.2023 09:53:43
|
|
|
arnis, sul on jaam ja reaktor omavahel segi. Planeeritud jaama tuleb mitu reaktorit, kõik BWRX-300 tüüpi. Faaside kaupa. Jaama eluea jooksul peaks enim olema korraga kasutuses neli reaktorit, pidevalt esimeses elukaares kaks, hiljem kolm.
Kuna mainid vajadust - hetkel on Eestis puudu ca 200MW juhitavat võimsust, kolme aasta pärast (so 2025) on puudu juba (praeguste plaanide järgi) pea gigavatt. Viimase viie aasta jooksul on juba turult ära läinud 500MW juhitavat võimsust ning see trend kiireneb (seoses kliimaeesmärkidega). Täna on meil seis kus alates 2025 (praeguste plaanide järgi) ei suuda Eesti toota piisavas mahus elektrienergiat, et hoida võrku stabiilsena ning töötavana. Kui täna "kopp maasse panna" saame 2030 esimesed kilovatid võrku aga 2025 - 2030 on ikkagi meeletu puudujääk ja hetkel tundub, et absoluutselt mitte kedagi see ei huvita.
Kiire lahendusena annaks Narva lükata ca 500MW jagu gaasiturbiine (ning see peaks isegi lausa EE mingites varuplaanides eksisteerima)...
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
10.02.2023 14:57:50
|
|
|
Vaate rikkumine on see kõikse väiksem argument. On veel see, et linnud tehakse hakklihaks, merepõhja vibratsioon häirib kalu ja siis kas mitte herr Lippmaa, rahu tema põrmule, ei üritanud kunagi ajada teemat et tuult kinni püüdes hakkab maakera aeglasemalt pöörlema vms?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
10.02.2023 15:43:24
|
|
|
| netcat kirjutas: |
Vaate rikkumine on see kõikse väiksem argument. On veel see, et linnud tehakse hakklihaks, merepõhja vibratsioon häirib kalu ja siis kas mitte herr Lippmaa, rahu tema põrmule, ei üritanud kunagi ajada teemat et tuult kinni püüdes hakkab maakera aeglasemalt pöörlema vms? |
iep, ja omal ajal jõgedele ehitatud vesiveskid panid jõed tagurpidi voolama.
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
10.02.2023 16:00:33
|
|
|
| netcat kirjutas: |
...
kas mitte herr Lippmaa, rahu tema põrmule, ei üritanud kunagi ajada teemat et tuult kinni püüdes hakkab maakera aeglasemalt pöörlema vms? |
Nii ütleski v6i?
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 472 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
13 :: |
7 :: |
359 |
|
| tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 15.02.2007
|
|
10.02.2023 19:13:31
|
|
|
Ma viskaks pisut õli tulle:
Aga kas on kellelgil ette näidata mõõtmiste tulemused? Tuulikutega ja ilma. Ah?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
10.02.2023 21:58:25
|
|
|
Tsk tsk. Viidatud artikkel ja selles omakorda viidatud Lippmaa intervjuu on küll suurepärane näide tema kompetentsusest kliimateemadel, kuid maakera pöörlemisest ei rääkinud ta seal sõnagi ja seda pole ka jutuks võetud. Tolle pirni pani ta maha hoopis ETV Foorumis Strandbergiga väideldes.
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/foorum-kas-eesti-vajab-tuumaenergiat
Kel aega videot vaadata ei ole, võib kärmelt läbi lugeda Hannu Krosingu refereeringu (ei ole maksumüüri taga):
https://epl.delfi.ee/artikkel/51063315/hannu-krosing-kuidas-akadeemik-ehitas-valedest-maja?
Rainer Nõlvak tegi ka väidetavalt mõned arvutused:
https://arvamus.postimees.ee/1609823/rainer-nolvak-energiaplaneet-eesti
| tsitaat: |
Akadeemik Lippmaa väidab kevadest saati, et maakera pöörlemine aeglustub tuulikute tõttu. «...iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame tegelikult maakera pöörlemisenergialt,» ütles akadeemik hiljaaegu ETV «Foorumis».
Tuulikutega maakera aeglustamine on nagu parun Münchhauseni iseenese juukseidpidi soost väljatõmbamine kui Maad pidurdavad tuulikud just Kuu külge kinnitatud ei ole.
Teades tuuleenergeetika tormilist kasvu maailmas, tegin ka mõned arvutused. Selgub, et kui kasutada elektrienergia tootmiseks ainult maakera pöörlemise energiat, saaksime selle abil kogu inimkonna elektritarbimise katta enne maakera seismajäämist tervelt järgmise 3,5 miljardi aasta jooksul. |
Jäi veel silma, mism ta kirjutas seal Raukasest:
| tsitaat: |
| Akadeemik Raukas väidab, et inimtegevus kliima soojenemisele erilist mõju ei avalda ning mõnikümmend aastat võime rahulikult põlevkivi edasi põletada. |
Nüüd paluks tähele panna et see oli öeldud aastal 2006. Need "mõnikümmend aastat" on juba peaaegu möödas. Nagu kahjuks Raukas isegi niiet pole enam võimalik üle küsida, kas tegu oli absoluutse või nihkuva horisondiga tähtajaga nagu kommunismi või kommertsiaalse tuumasünteesi puhul.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
10.02.2023 23:33:40
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| tsitaat: |
| Akadeemik Raukas väidab, et inimtegevus kliima soojenemisele erilist mõju ei avalda ning mõnikümmend aastat võime rahulikult põlevkivi edasi põletada. |
Nüüd paluks tähele panna et see oli öeldud aastal 2006. Need "mõnikümmend aastat" on juba peaaegu möödas. Nagu kahjuks Raukas isegi niiet pole enam võimalik üle küsida, kas tegu oli absoluutse või nihkuva horisondiga tähtajaga nagu kommunismi või kommertsiaalse tuumasünteesi puhul. |
hetkel on 2006ndast aastast möödunud siiski kümmekond aastat. 3 aasta pärast paarkümmend. mõnikümmend oleks möendustega paslik öelda kõige varem 13 aasta pärast.
kuna ennustatakse pidevat (hüppelist?) kasvu ja sellega eeldatavasti ka suuremat nõudlust põlevkivile, siis mõnikümmend aastat tundub küllalt julge pakkumine. samas pole mul andmeid, kui palju keskmiselt aastat põlevkivi tarvitatakse praegu ja kui palju seda veel järgi on.
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
11.02.2023 00:36:52
|
|
|
Endel mulle meeldis, aga jah, vahest läks tal miskit vussi kah. Aga muidu oli tark inimene! 
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
|
12.02.2023 03:47:50
|
|
|
| ref kirjutas: |
arnis Planeeritud jaama tuleb mitu reaktorit, kõik BWRX-300 tüüpi. Faaside kaupa. Jaama eluea jooksul peaks enim olema korraga kasutuses neli reaktorit, pidevalt esimeses elukaares kaks, hiljem kolm.
Kuna mainid vajadust - hetkel on Eestis puudu ca 200MW juhitavat võimsust, kolme aasta pärast (so 2025) on puudu juba (praeguste plaanide järgi) pea gigavatt. Viimase viie aasta jooksul on juba turult ära läinud 500MW juhitavat võimsust ning see trend kiireneb (seoses kliimaeesmärkidega). Täna on meil seis kus alates 2025 (praeguste plaanide järgi) ei suuda Eesti toota piisavas mahus elektrienergiat, et hoida võrku stabiilsena ning töötavana. Kui täna "kopp maasse panna" saame 2030 esimesed kilovatid võrku aga 2025 - 2030 on ikkagi meeletu puudujääk ja hetkel tundub, et absoluutselt mitte kedagi see ei huvita.
Kiire lahendusena annaks Narva lükata ca 500MW jagu gaasiturbiine (ning see peaks isegi lausa EE mingites varuplaanides eksisteerima)... |
Koguvõimsuseks 1.2GW? Ja 3 korraga kasutuses? On ikka vaja nii palju tuumaenergiat? Mis on BWRX300 tootlikkuse muutmise kiirused, et nii suurt protsenti Eesti kogutoodangule planeeritakse?
Ei ootaks ei rahvaarvu tõusu ega soojakadude suurenemist talviti. Pigem vastupidi aastaks 2030.
Kust muidu see jaama info? Ma arvasin, et ehitatakse 1 reaktoriga jaam, et saaks EU-le näidata "me teeme midagi".
Kliimaskeptikute ja pealesurujate väited on mõlemalt poolt väga nõrgad ja võssa panevad mõlemad pooled ja üsna tõsiselt.
Jah, ICPP raportid ütlevad, et CO2 on kasvuhoonegaas ja see põhjustab temp tõusu, aga tõus 300ppm pealt 400ppm peale ja keskmise õhutemp tõus 1.5 kraadi võrra seos on määramata.
Pealesurujad määrasid seoseks 100%, "EKRElased" 0%. Mõlemad vastused on valed.
CO2 kasvuhoonegaasi mehhanism on väga väga VÄGA palju keerulisem kui 98+% foorumlastest ette kujutavad. Ekrelased ja pealesurujad ei mõista neid samuti - teisisõnu, argumenteerivad teemasid mida ei mõista.
Vihje/näide - kontsentratsiooni tõus 0.03% pealt 0.04%-le ei suurenda infrapunakiirguse pääsemise osakaalu atmosfäärist (see on see osa, mida sa oled kooliõpikute illustratsioonides näinud ilusate rasvaste nooltega),
sest ka 0.03% puhul praktiliselt kogu energia neeldub atmosfääri alumistes kihtides. Tõus 0.01% õhusegus ei muuda neeldumise osakaalu isegi üks protsent, sest see oli enne tööstuslikku revolutsiooni üle 99%.
_________________
Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
| Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
12.02.2023 10:08:34
|
|
|
| arnis kirjutas: |
| ref kirjutas: |
arnis Planeeritud jaama tuleb mitu reaktorit, kõik BWRX-300 tüüpi. Faaside kaupa. Jaama eluea jooksul peaks enim olema korraga kasutuses neli reaktorit, pidevalt esimeses elukaares kaks, hiljem kolm.
Kuna mainid vajadust - hetkel on Eestis puudu ca 200MW juhitavat võimsust, kolme aasta pärast (so 2025) on puudu juba (praeguste plaanide järgi) pea gigavatt. Viimase viie aasta jooksul on juba turult ära läinud 500MW juhitavat võimsust ning see trend kiireneb (seoses kliimaeesmärkidega). Täna on meil seis kus alates 2025 (praeguste plaanide järgi) ei suuda Eesti toota piisavas mahus elektrienergiat, et hoida võrku stabiilsena ning töötavana. Kui täna "kopp maasse panna" saame 2030 esimesed kilovatid võrku aga 2025 - 2030 on ikkagi meeletu puudujääk ja hetkel tundub, et absoluutselt mitte kedagi see ei huvita.
Kiire lahendusena annaks Narva lükata ca 500MW jagu gaasiturbiine (ning see peaks isegi lausa EE mingites varuplaanides eksisteerima)... |
Koguvõimsuseks 1.2GW? Ja 3 korraga kasutuses? On ikka vaja nii palju tuumaenergiat? Mis on BWRX300 tootlikkuse muutmise kiirused, et nii suurt protsenti Eesti kogutoodangule planeeritakse?
Ei ootaks ei rahvaarvu tõusu ega soojakadude suurenemist talviti. Pigem vastupidi aastaks 2030.
Kust muidu see jaama info? Ma arvasin, et ehitatakse 1 reaktoriga jaam, et saaks EU-le näidata "me teeme midagi". |
Alustades lõpust - reaktori elutsükkel on ca 50a, selle jooksul on tarvis tegeleda ka reaktori väljavahetamisega. Puhtmajanduslikult on otstarbekas opereerida mitme reaktoriga, sest nii tagatakse stabiilne ja juhitav tootmine. Alustama peab aga algusest ja esimesest reaktorist. Kolm reaktorit pidevas samaaegses kasutuses annab kusagil 700-800MW elektritoodangut, keskmiselt - nii torustik kui generaatorid vajavad hoolt. Kusagil 2050 kanti võiks olla jaam opereeritav täisvõimsusel ja vaid 300MW on sisuliselt kolmandik tänasest põlevkivist... Tuule ja päikesega ülejäänud kaht ei kata. On muidugi ka muid variante, eks näis mida majandus ja poliitikud otsustavad aga kui juba üks reaktor püsti on odavam ka teine, kolmas, neljas...
Paralleelina - tipphetkedel oli põlevkivi jaoks üle 2GW tootmisvõimsust, kuid pidevalt tarbitav kusagil 1.7GW (seotud hoolduste ja remontidega).
Tänane vajadus on kusagil 1.2-1.4GW pidevalt, ning arvestades kliimaeesmärkidega on näha tarbimise kasvu (eelkõige transpordi tõttu). Rahvaarvu poolelt - vesi tuppa/solk välja ei ole universaalselt levinud üle Eesti, tahaks loota, et elatustase ja elementaarsed mugavused on tõusuteel ja need mugavused vajavad elektrienergiat (kusjuures - argumenteeriks, et elementaarne hügieen ei ole mugavus, aitab ka rahvatervise paranemisele) mis hoiab tarbimisvajaduse ka numbrite alanedes kõrgel.
Pikemas perspektiivis on meil eeldada 500MW kuni 1GW lisandumist transpordist - kuidas ja mis kujul on veel lahtine - kui me räägime Rail Baltikast, siis too kasutaks peaasjalikult elektrit ja viiks mingi osa kaubast raudteele...
Juhtimise osas - "BWRX300 tootlikuse muutmise kiirused" - jääb arusaamatuks mida küsid. Reaktor toodab energiat soojuse kujul, too soojus, läbi soojusvahetite, toodab auru elektriturbiinile. Turbiin toodab elektrit võrku. Enamus soojusest, mida reaktor toodab läheb elektriks läbi turbiini, osa kasutatakse ära reaktori enda juhtimiseks ning mingi jääk jääb üle (tahaks loota, et see liigub kuhugi midagi kütma).
Elektri tootmise juhitavuse mõiste tähendab, et kindlatel aegadel saab garanteerida kindla koguse elektrit - piltlikult, kui annaks garanteerida 10m/s sekundis tuult kahe tunni jooksul konstantselt oleks ka tuul juhitav. Või 100% pilvevaba taevas kolme tunni jooksul - saaks ka päikest juhtida. Elektri tootmist juhitakse (sisuliselt) sama moodi nagu suvalises soojuselektrijaamas (sh. tänastes põlevkivijaamades) - on rohkem särtsu vaja, lükkame rohkem auru turbiini, on vaja vähem - keerame kraani kinni. Reaktor toodab alati rohkem soojust kui turbiin tarbib - see on kas enda juhtimiseks või jäägina/varuna arvel.
Reaktori enda termilist väljundit annab muidugi ka juhtida (nagu ka põlevkivikatla oma) - küll aga on kindel efektiivsuse vahemik (reeglina 70% - 100%) kus tasub termilist võimsust hoida, et kütus "põleks" efektiivselt (täpselt samamoodi on põlevkivi katlaga - liiga külmana hoides on ebaefektiivne ja liiga kuumalt - noh, jah, katki läheb  ). Reaktori välja lülitamine (tuuma mürgitamine) on sekundite küsimus ja käivitamine võtab tunde, kui mitte päevi.
Iroonilisel kombel on põlevkivi katel keerukam selles osas - käimapanek võtab tunde, sulgemine päevi - leeki nii lihtsalt ei kustuta (jah, mingi hädakustutus on aga selle järel on vaja juba katelt remontida, tuuma mürgitamine ei vaja hilisemat remonti).
Ka põlevkivi katel tahab peale töötsükli lõppu jahutamist, esimeses poole aktiivset, hiljem passiivne jahtumine. Väga julmalt üldistades on termilised protsessid samad hoolimata kütusest või tema liigist. Iga kütus lisab oma keerukust ja igal on omad eelised. Uraan on laias laastus lihtsalt üks kütuse tüüp, mille peamiseks eeliseks on väga-väga suur energiatihedus ja miinuseks käitlemise keerukus. Kirvega võttes asendab kilogrammi uraani ca 6000 tonni põlevkivi.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
|
12.02.2023 12:31:12
|
|
|
ref,
_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
|
12.02.2023 22:45:37
|
|
|
No seda mõtlesingi. Antud reaktori kasuteguri hea 70-100% koormusel. Kas see on nii BWRX300 reaktoril, on huvitav.
Küsisin seda, et kui, oletame, reaktorid 1 2 3 töötavad 70% peal turbiin 70% peal, kui kaua aega läheb, et turbiin annaks 80% põhivõrku, ehk ala 60-80MW rohkem.
Mõtlen, kuidas sagedust paigas hoida, kui meil näiteks x aastal on päike ja tuul mingi hetk 20% kogu võrgu toodangust ja mõne minutiga langeb see 10% peale.
Põlevkivi ka ei saa aidata.
_________________
Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
| Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
| tagasi üles |
|
|
mikk36
HV Guru
liitunud: 21.02.2004
|
|
12.02.2023 23:39:59
|
|
|
| arnis kirjutas: |
| päike ja tuul mingi hetk 20% kogu võrgu toodangust ja mõne minutiga langeb see 10% peale |
Mis olukorras see juhtuda saaks? Päikese puhul ehk päikesevarjutus? Pilved ei varja hetkeliselt üle terve riigi nii kiiresti.
|
|
| Kommentaarid: 85 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
78 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
13.02.2023 00:57:13
|
|
|
Juhul kui kõik päiksepaneelid on ühes 7,5x7,5km ruudus on selline stsenaarium reaalne Eestis.
Loomulikult see pole reaalne sest paneelid ei ole sedasi paigutatud.
Kuna paneelid on hajutatud üle riigi siis on võimalik üsna +/-10% täpsusega toodangut ette ennustada. HA ennustus mul on isegi praegu, veebruaris, +/-20%. Seda mõttetu 10kw paneelidega 66m² kus juhuslik ilmamuutus tähendab kardinaalset erinevust.
Hajutatud tootmine on ka hajutatud risk.
edit: tänase päeva ennustus on 7.964 kWh, panen kell 19:00 update reaalsest toodangust.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
13.02.2023 12:29:56
|
|
|
See ennustus seal ju kõigub iga tund 
2h tagasi näitas mul 2x suuremat numbrit kui praegu.
|
|
| Kommentaarid: 206 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
172 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
13.02.2023 13:05:23
|
|
|
| Loomulikult kõigub kuid ennustada on võimalik, mida rohkem ennustatud andmepunkte seda tõenäolisemalt parandab välja üksikute kõikumise.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
13.02.2023 15:30:19
|
|
|
| arnis kirjutas: |
No seda mõtlesingi. Antud reaktori kasuteguri hea 70-100% koormusel. Kas see on nii BWRX300 reaktoril, on huvitav.
Küsisin seda, et kui, oletame, reaktorid 1 2 3 töötavad 70% peal turbiin 70% peal, kui kaua aega läheb, et turbiin annaks 80% põhivõrku, ehk ala 60-80MW rohkem.
Mõtlen, kuidas sagedust paigas hoida, kui meil näiteks x aastal on päike ja tuul mingi hetk 20% kogu võrgu toodangust ja mõne minutiga langeb see 10% peale.
Põlevkivi ka ei saa aidata. |
Kasutegur on midagi muud. Jaama termiline ja elektriline väljund. Termiline väljund on soojuse hulk mida reaktor toodab, BWRX-300 puhul on see 870MW mis tundub hiiglama palju võrreldes 300MW elektrilise väljundiga. Aga see on vaid pool kogutõest - termiline väljund on maksimaalne kogus sooja mida reaktor suudab mõistlikus operatsioonis toota, sellest soojusest julgelt pool läheb reaktori enda käitlemiseks ja protsesside juhtimiseks, teine, "ülejääk" juhitakse turbiinidele mis toodavad kuni 300MW elektrit.
Reaktori enda termiline väljund on vaid osaliselt seoses turbiinide väljundiga - turbiini auruvajadus sõltub hunnikutest teguritest (muuhulgas ka välisest temperatuurist) nii, et julmalt võttes reaktor 70% peal annab vajadusel ka 100% elektrit välja Kogu see mudru pole nii lihtsalt foorumis kirjeldatav, see on termodünaamilise tootmisprotsessi juhtimise osa ja see, laias laastus, on soojuselektrijaamades universaalne (see on see protsess millega Auveres maadeldi aastaid, et Auvere efektiivseks saada!).
Sageduse hoidmine on omaette väljakutse - väga räigelt üldistades määrab sagedus generaatori pöörlemissageduse ja see omakorda määrab kui palju energiat turbiinile juhitakse (sisuliselt kontrollautomaatika), need reguleerimised on kiired ja võrdlemisi märkamatud. Lisaks on võrgus hunnik lisavidinaid võrgu reguleerimiseks, alustades lihtsatest kaitseseadmetest ja lõpetades sünkroonkompensaatoriga. Juhitavat tootmist on vaja eelkõige planeerimisel, ka päikese ja tuule tootmist annab ette planeerida mingis mahus, kuid seal on veaprotsent suurem (ka muudel juhtudel on alati võimalus avariideks ja muudeks probleemideks).
Võrgu haldamine ja juhtimine on tiba teise taseme ülesanne mida lahendada. Jah, juhitav tootmine teeb seda tiba lihtsamaks aga tuumajaam või midagi muud juhitavat pole niiväga oluline küsimus.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
13.02.2023 17:10:00
|
|
|
Päeva min.toodanguks ennustas HA 5,41kWh ja max 8,78kWh, med 7,964 kWh. Reaalselt tuli 15,8kWh ja seda suures osas 1000-1200 vahemikus ületoodangust.
 Spoiler |
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
13.02.2023 17:18:09
|
|
|
| Ehk siis täiesti aiateibaid näitab ikka jah
|
|
| Kommentaarid: 206 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
172 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
13.02.2023 17:27:34
|
|
|
Võrku müüsin 8kWh, 7,8kWh läks akusse/otsetarbimiseks.
Põnev, onju?
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
13.02.2023 17:35:27
|
|
|
Põnev oleks kui see paremini ennustaks, saaks lasta selle infoga otsuseid teha.
Mul näiteks tuli natuke vähem kui ennustas, päike madalal ja puud jäävad natuke ette, sellega ta arvestada ei oska. Ilmselt keset suve on täpsem.
|
|
| Kommentaarid: 206 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
172 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
