[Wiltz]

suur13...ei pea. oleneb, mida ja kui detailselt sa teada tahad. kõlari filtrit lihtsalt vaadates on näiteks üsnagi lihtne saada aru, kas seal on kasutatud pigem kvaliteetseid ja korralikke poly cap'e või mingisuguseid odavaid elektrolüüte. midagi loomulikult peab enne uurima ja natuke infot hankima, aga eriline spetialist ei pea küll tingimata olema.
sama lugu takistite hindamisega ja poolidega...pole ju raske näiteks lihtsalt vaadata, kas pool on keritud a'la 1mm vasest või mingisugust 0.4'sest

äppi mul ei ole, aga kõlarite ümber ehitusega tegelen küll...juba mõnda aega, kuigi mitte just suure ettevõtmisena või hirmus mahukalt. pigem poolenisti siiski hobi korras ja poolenisti nii tutvuse kaudu. kui ma võtan kõlari lahti, et hinnata selle sisu, komponentide kvaliteeti siis peaaegu kõik on ikkagi koheselt peale vaatamisega selge ning sealt saab siis hakata edasi mõtlema ja analüüsima, et mida näiteks võiks upgrade'da, mida samaks jätta.

kui tihti sa oled näinud, et kommerts kõlaritel on avaldatud kõlari takistus graafikuna? ma räägin konkreetselt kõlaritest, mitte kõlari elementidest, mida a'la Seas, TB, Scanspeak jne müüvad ja kus on tõesti ilusti kõik andmed olemas. mõnda kõlarite vahel keegi testib tõepoolest nii, et mõõdab reaalse takistuse üle sageduse ära ning siis avaldab selle. kuid see on minu kogemusel ikka pigem erand kui reegel. enamus "review'd" on sellised, kus mingisugune "audioviil" räägib, mis ägedat 3 lugu ta kuulas ja millised sõnaraamatust välja otsitud uhked, kõnekeeles väga vähe kasutatud sõnad talle sellega seoses meelde tulid

aga anyway, tegelikult see kõlarite takistuse teema ei vääri nii pikka arutelu. mõistlik on arvestada ja saada aru 2 asjast. 1) 4 oomine kõlar on kõlar, kus kasutatakse madala sagedusega alumist elementi ning sa võid arvestada, et selle kõlari jooksutamisega võib mõnel võimendil probleeme tekkida. mõni isegi lülitab kohe protectionisse, mõni mõnda aega peab vastu, mõni peab muidu ilusti vastu aga kõvasti kuulates lükkab suht kiirelt protecti. 6 oomine on reegline natuke lihtsam (võimendi jaoks), kuid reaalne takistus võib siiski olla üsna madal teatud sagedustel. 8 oomine on "safe choice" - sellegi takistus on garanteeritult alla 8, kuid kõik võimendid saavad sellise kõlariga hakkama 2) kõlari tundlikkus ja takistus on omavahel seotud - seos on laias laastus selles, et madalama takistusega kõlar on reegline tundlikum ja vastupidi. kui sul on või sulle aga pakutakse kõlarit, millel on madal takistus JA ka kehv tundlikkus siis...walk away või make damn sure, et sul on tõesti võimendi, mis suudab sellise absurdsusega toime tulla
madal/kehv tundlikkus on selline vahemikus 80-83db, sealt edasi kuni 86-87ni on keskpärane ja kõik üle selle on juba väga hea tundlikkus kui me räägime 2 või rohkema riba kõlaritest, millel on passiivsed crossoverid sees.

samas on olemas näiteks lairiba elemente tundlikkusega üle 90db, filtrit vahel pole ja mingit erilist võimendit ei vaja. 10 watiga teed kõik ära, mis vaja ning samas on kõlarielement ise ka piisavalt suur, et tõesti mängida (peaaegu) kogu heliriba üsna kenasti välja.
näide ka https://www.soundimports.eu/en/tang-band-w8-1772.html

ulme mõelda, mis võimendit on vaja mingisuguse 83db kasti drive'miseks vs. 95db samas võib see 83 kast muidugi ka teha väga ilusat heli, juhul kui suudad tagada vajaliku võimendi ja võimsuse! aga vajad ~10 KORDA rohkem võimsust

Suur13, Linn võimud kasutavad toroid trafot? või switch mode toiteallikat? nendel kahel juhul, eriti muidugi viimasel juhul võib jah erandeid olla küll. toroid on ka tore asi, kuid miskipärast tundub olema suures plaanis siiski vähelevinud. kaalub muidugi oluliselt vähem siiski kui tavaline trafo

[SKG]

[Wiltz]

suur13, muide...mul on 2 nö. põhivõimu, mida kasutan. Üks neist on AVR, ja olen sellega vägagi rahul muidugi see kaalub ka kuskil 18kg. Teine on Roteli reference (lõpp)võimendi, mis kaalub umbes sama palju Eks lisaks sellele on igasuguseid erinevaid monoblocke ja muid asju veel, kuid Yamaha AVR ning Rotel on need, kuhu saadan sisse muusika/stereo signaali, ühel juhul siis digi kujul, teisel juhul analoogkujul dac/pre-ampist. Mõlema heli on minumeelest vapustavalt hea ja ma kindlasti ning obviously ei kuulu nende hulka, kes üritavad väita, et AVR või AV võimendi ei saagi olla piisavalt hea vms. Saab ikka...aga tuleb arvestada, et see peab olema siis üldjuhul veel ERITI raske, et pidada sammu mõne stereovõimendiga. Sest igasugune "muu mant" lisab AVR'le selle kaalu, mida tavalisel lihtsal stereovõimul lihtsalt ei ole


link

[pistyk]

Ma olen ka pigem seda usku,et asi peaks kaaluma.Seepärast hoian oma Onkyot ilmselt elu lõpuni 😀 https://www.hifiengine.com/manual_library/onkyo/a-8870.shtml

[marcor1]

[pistyk]

marcor1, Ei see on juba liig 😆Raskem kui mu naine

[Wiltz]

power to weight ratio on sellel jurakal tegelikult üsna kesine ikka Power (consumption 720w) 300W + 300W (8 Ω) / Weight 63kg. Naisel money consumption to weight ratio tõenäoliselt kõrgem Ilmselt ka vähe ümaramad kurvid...

Aga no damping factor on juba kilode vääriline see eest huvitavad mitu väikest japsi läks tarvis ühe onkyo tõstmiseks?

[suur13]

Liiga vana ja haruldane

Kohe oleks saada (mono - 70 kg. tk.):
https://www.hifisentralen.no/forumet/classifieds/pass-labs-xa160-5-monoblokker-selges.240513/

[mingivend]

[SilQ]

[pistyk]

[marcor1]

[Wiltz]

marcor1, kusjuures minu jaoks oli see päris suur üllatus kui hakkasin tihemini ja üsnagi nö. regulaarselt erinevaid kõlareid A/B (ja vahel /C) võrdlema ja mõõtma. ma küll pole nende onkeni tüüpidega vist kokku puutunud, kuid üleüldiselt ühendan pidevalt külge igasuguseid erinevaid ja ka üsna erinevast klassist kõlareid. neid omavahel võrreldes nimelt siis kui istud diivanil ja teed sellisst "instant switchingut" tuleb ikka uskumatult selgelt välja tihtipeale just see vahe kuivõrd forward on ühtede vokaali (kui ka muidugi mõnede muude helide) osa ja kuivõrd tagaplaanil on see mõne teisega. väliselt ja igausuguste nö. basic specide poolest võib tegu olla kusjuures üsnagi sarnaste kõlaritega. loomulikult tuleb see vahe selgelt välja vaid teatud ja väga hästi valitud muusikaga, aga välja ta tuleb ning tõesti palju selgemalt kui alul arvasin. kui võrrelda kõlareid näiteks sellisel tavapärasemal moel, et ühendad ühe paari tagant ära, teise taha ning siis lähed ja kuulad uuesti...nii on ikka OLULISELT raskem tajuda kui selge vahe see tegelikult on. teine asi, mis pigem samuti üllatas oli see, et ikkagi põhimõtteliselt kõik kõlarid on kuuldavalt erineva soundiga kui sedasi hetkeliselt nende vahel edasi tagasi lülitada. ja vahe ei ole enamasti mitte vaevu tajutav, vaid päris selgelt kuuldav - tihtipeale isegi selgemalt kui samade kõlarite mõõtmistulemus (samas ruumis ja tingimustes) lubaks eeldada. samas niisama eraldi ühte või teist kuulates ei saa tihtipeale väga arugi, et needsamad kõlarid kuidagi erineva soundiga oleks (välja arvutad ehk siis kui suured erinevused on madala bassi osas)

[SilQ]

[NATAS999]

[Wiltz]

no ilmselge ju, et seda ei olegi võimalik kuidagi saavutada...ega me keegi ei ela mingis paralleeluniversumis kus füüsilised objektid saavad paigutuda müstiliselt teineteise sees, või sina elad?! ometi kuidagi ju kõlareid võrreldakse ja peab võrrelda saama. eks ma olen saavutanud täpselt selle maksimumi, mida reaalsuse piirides on võimalik saavutada ning olen sellega rahul.

loomulikult mõjutab kõlarite paigutus ruumis soundi, aga samas mõistad ju, et kõlarid on võrdlemise hetkel täpselt kõrvuti, täpselt sama koha peal (noh, me räägime erinevusest ~20cm võibolla, ühel teljel) ja täpselt ühesuguse omavahelise kaugusega ning kaugusega kuulamiskohta. kui sa nüüd väidad, et ei see on kõik vale, ka 1cm mõjutab HULLULT palju soundi siis...ma ei hakka sinuga vaidlema kui seda siiralt usud, ja selles väga kindel oled siis mina ei hakka sind ümber veenma. omalt poolt võin vaid öelda, et ei...see ei mõjuta suures plaanis tegelikult mitte s*ttagi. ma räägin sellest, mida oma kõrvaga reaalselt kuulen, mitte mingisugusest ilma applied smoothinguta mikriga mõõdetud joonest - jah, seda viimast tõepoolest mõjutavad ka mõned sentimeetrid vahel päris palju. kui sinu kõrv/aju on mõõtemikrofon siis minu kaastunne kui panna üks kõlar konkreetselt ühte kohta, mingid erinevad objektid seal ümber ning teine hoopis teise kohta, teise suunda ruumis + veel erinevale kaugusel ..siis tõepoolest ei saa päris kindel olla selles, mida sa neid võrreldes kuuled. mina saavutan vajaliku sellega, et kõlarid on kõrvuti, levelid matchin eelnevalt eraldi ära. vahel kui on vaja ERITI analüütiline olla just FR suhtes siis kasutan ka vaid üht kõlarit paarist võrdluseks ehk mono vs. mono.

okei tõsi, kui juba c paar on ka kaasatud siis on tõesti natuke keerulisem saavutada täielikult võrdseid tingimusi...aga nagu eelneva jutuga juba ka mõneti vihjasin siis ega täielikult võrdseid/perfektseid tingimusi paljude erinevuste tajumiseks ei olegi vaja. ja ruumi koha pealt lisaks veel, et see oleneb ikka ülimalt palju ka, mis ruumist me räägime. mul on õnn omada kuulamisruumi, kus erinevate peegeldustega on asjalood tänaseks päris hästi, kajategur on üsna optimaalne ning ka ruumi mõõtmed on üsna optimaalsed sest kunagi maja ümber ehitama hakates sai võetud konkreetsed eesmärgid ja mõõdud kohe juhiseks. tüüpilisest keskmise eestlase elutoa setupist, julgen öelda ikka suurusjärgu võrra parem algpunkt seega. ka kõlarite paigutusega on võimalusi palju. vähe soojemal ajal on tegelikult väga lihtne teha mul samasugust A/B võrdlust isegi ruumist väljas ehk võtta igasugused peegeldused täielikult pildilt välja

[Chime]

Riiulikõlaritega on ABC-d lihtsam teha


Juhtmeid tuli küll käsitsi ümber tõsta, aga Douk Audiol on üks ilus klots, millega saab kahe kõlari / kahe võimendi AB lülitust teha.
https://www.amazon.de/-/en/Analogue-Amplifier-Speaker-Switcher-Selector/dp/B093FJYFQX/ref=sr_1_29

[Wiltz]

ma ise ka möllanud rohkem riiulite kui suurtega. vähem raskete asjade tõstmist ab jaoks on mul paar võimendit, millel ilusti a ja b kõlarite lüliti esipaneelil. aga ka üks selline võimendi, millel on kolm eraldi stereo plokki sees ning kõiki neid saab siis kas korraga või eraldi võimu pealt sisse või välja lülida eks sellise kraam ole testimise jaoks kasulik sõber siin mingi aeg tagasi võrdles ka kodus oma kõlareid, ütles, et pani tavalised veksellülitid vahele ning asi toimis ka väga hästi

[SilQ]

[pistyk]

Ei saa muidugi,päris suur kõrguste vahe,baasid ka kindlast erinevad eri kõrgustel

[Wiltz]

saab küll. istud nende kahe alumise riiuli vahelisel telgjoonel täpselt oma kõrvaga ning pole mingit märkimist väärivat probleemi. eriti kui kuulamiskoht on mõistlikul kaugusel a'la 2.5-3m näiteks. selle ülemise kefiga on jah natuke nigelam lugu juba, aga no eks neid saab ju ka omavahel ümber tõsta seal.

tweeteri suhtes mingi väikse nurga all olemine ei muuda reaalselt suurt midagi. miski 15 kraadi nurk on vähegi kvaliteetsema tweetri/kõlari puhul üsna olematu tähtsusega.
ma ise panen riiulid tavaliselt kõrvuti jalgade peale, kus ühed jalad on vajadusel ka reguleeritava kõrgusega, seega kõlarid on samal kõrgusel või siis väga väikse erinevusega. aga kogemus on ka näidanud, et ega kõlari tõstmine näiteks mingisugusest oletatavast ideaalsest kõrgusest ütleme 10cm kõrgemale ei muuda tegelikult mitte midagi. jah võibolla on võimalik mingi ülimalt minimaalne vahe ära tajuda, kuid reaalse muusika kuulamise juures on selline vahe null tähtsusega ja kes väidab vastupidist, see peab vist oma süsteemi kuulama ainult mingite jäigalt paika fikseeritud raudadesse naelutatuna, et kõrv ikka alati täpselt samas kohas asuks, pea nurk oleks kõlarite suhtes alati kraadi täpsusega sama jne tundub päris absurdne või mis?

[pistyk]

pilti kah

[SilQ]

Mul mingi pea 2a vana pilt, aga väga palju muutunud ei ole.

Spoiler

[pistyk]

SilQ, Cambridge'i ei igatse taga?🙂

[SilQ]

[pistyk]

On jah see võimalus,aga ma enam ei kasuta seda,ikkagi direct modes on asi kõige parem. Asi võib olla ka selles et inglased sobivad paremini kokku.

[Wiltz]

Silq, mis sul need peakõlarid täpsemalt on? Tunduvad sellised vanema kooli stiilis kastid.

Ja see teleka tagune "ava" igatseb mumeelest jubedalt mingit mootoriga laskuva projektsiooni ekraani järele

[skyTronic]

[SilQ]

Wiltz, Wharfedale Linton Heritage. Old scool disain aga tänapäevased.

[mihkel7]

Eile oli väike test, vastamisi olid tänapäevane võimendi SMSL-a300 ja vana Huldra 9, kõlariteks Tandberg 3520. Uus võimendi oli täpne, kõik pillid olid ilusti eraldi kuulda kuid Huldra oli meeldivam, pehmem. Tegin ka pime testi, et kas teen vahet ja tegin kuna Huldra madalad olid kuidagi mõnusamad. Mu 16a. poeg kuulas ka ja oli antud järeldusega nõus. Oli huvitav ja meeldiv aeg.

[flameas]

https://www.youtube.com/watch?v=dLz0qBlbgME&t=

Thomas räägib ühest uuemast hiinakast, mida kiidetakse. Pmst sarnased järeldused - uuem võimendi, hiinlane on täpsem ja puhtama heliga, aga mitte nii "musikaalne" ja nauditav. Pannes kokku väga "forward" ja täpse heliga uue võimendi ning kõlarid mis väga täpsed ja detailsed, siis paljude jaoks võib kogupilt olla liiga väsitav ja analüütiline.

[Chime]

[Etz]

Chime, kuidas sa siis aru ei saa, kõige olulisem parameeter on kaal, kõik muu on kolmandajärguline…

Spoiler

Ja nagu ma hiljuti siit teemast teada sain, siis kõige parem võimendi on see, mis on raskem kui elukaaslane…

[skyTronic]

Kui ainüksi võimendist otsitakse musikaalsust ja neutraalne heli ei meeldi, siis pole lineaarse sageduskarakteristikaga lihtsa võimuga midagi teha jah. Aga nende ette on võimalik panna DSP, et siis EQ musikaalseks timmida.

[marcor1]

[NATAS999]

[Wiltz]

erinevus tulebki näiteks sellest samast erineva võimekusega toiteahelast. võimendeid minuteada mõõdetakse fixed takistusega, teatud võimsusel ja vaadatakse siis, mida sageduskara näitab. kõlar ei ole fixed takistus ning reaalne muusika kujul sisendsignaal on ka kõike muud kui fix.

erinevus tuleb veel sellest kui puhast võimsust üks või teine võim suudab genereerida. ehk moonutused, mis ei ole lihtsalt "sellel x võimul on THD 0.01%...vaid moonutusedki sõltuvad võimsusest, takistusest. ja ega tegelikult tootja poolt välja hõisatud spec ei pruugi alati ka olla tegelik tõde suvalise seeriatoodetud seadme puhul

erinevus tuleb komponentidest ja nende seisukorrast ning vanusest võimendi sees

erinevus tuleb kohati väga erinevast S/N ratiost sest mõni võim sahiseb ikka RÕVEDALT!

erinevus tuleb sellest, et kuidas võimendi mängib OSAvõimsusel /väiksel võimsusel, mis need mõõdetud parameetrid siis on. päris paljudel juhtudel on päris masendavalt kehvad

erinevus tuleb channel separationist stereo võimude ja AV'de puhul

lõpuks on ilmselt veel mingeid väikseid nüansse, kus lihtsalt ühe konkreetse ehituse (ehk skeemiga) võimendi lihtsalt kõlab natuke ühtmoodi ja teine natuke teistmoodi. need erinevused ja paremus/halvemus on pigem juba subjektiivsed.

aga skytronicul on tegelikult selles osas õigus küll, et ega nö. ideaalne võimendi ei peaks tegema midagi muud kui lihtsalt lineaarselt võimendama signaali, võrdselt ja ühtlaselt ja täpselt sellisena nagu see sisse tuli, lisades võimalikult vähe moonutust ning ideaalis omades lõputut võimsusvaru mis iganes sagedusel. kõike muud "isikupära" võib ise lisada DSP/EQ'ga enne signaali lõppvõimendamist soovi korral. päris selliseid ideaalseid võimendeid on aga tegelikult pigem suht vähe ja seepärast ongi nad nö. erineva soundiga. lihtsates mõõtmistulemustes see tingimata kajastuda ei pruugi. nagu ka kõlarite puhul kõike ei saa järeldada ning lõplikku hinnangut anda vaid mõõtmiseid vaadates (kuigi saab vast rohkem kui mõõtetulemusi on rohkem kui vaid lihtne on-axis FR vahetult kõlari eest vabas õhus)

[skyTronic]

[Wiltz]

mismõttes näiteid? mis näiteid sul vaja on, võimendite nimetusi? ei oska niimoodi peast mingeid "worst case" näiteid küll laduma hakata aga kui soovid näha üleüldiselt mis vahe on võimenditel osa vs. max võimsusel siis näiteks siin peaks leiduma näiteid vast küll https://www.audiosciencereview.com/forum/index.php?forums/stereo-and-multichannel-amplifier-reviews.47/

sinu listiga olen nõus, kuigi eks teinekord see esimene ja teine positsioon võib ka vahetuses olla, või no ma isegi pigem paigutaks punkt kahe esimeseks. ekvalaiser on muidugi vähe veider asi seal nimekirjas. paljud ei kasutagi ju tegelikult üldse mingit ekvalaiserit. kas mõtled funktsiooni või füüsilist seadet või mingisugust nende kahe kombinatsiooni?

ekvalaiser kui moodus kõlaritest tuleva heli mõjutamiseks ja muutmiseks loomulikult omab teoorias lõputult suurt mõju, aga ma ei paneks seda sinna samasse nimekirja sest esiteks ekvalaiser ei ole kuidagimoodi hädavajalik ega paratamatu osa helisüsteemist...vastupidiselt allikale, võimendile ning kõlaritele. teiseks, ekvalaiser allika ja võimendi vahel võib mõjutada nii väga negatiivselt kui väga positiivselt...ehk viia ideaalile nii lähemale kui sellest kaugemale. ning see kõik on eelkõige kinni vaid selle kruttijas. ruum kui selline või ka kõlarid reeglina ikkagi viivad ideaalist alati kaugemale sest ideaalset(reaalset) ruumi sisuliselt ei eksisteeri, nagu ei eksisteeri ka ideaalseid kõlareid.

jah, tõepoolest kompetentse neutraalse võimendi mõju on olematu. täpselt sedasama minagi ju eelnevalt väitsin?! kaugeltki mitte kõik võimendid ei ole küll kahjuks ei kompetentsed, ega ka mitte neutraalsed. muidugi mida väiksemat võimsust inimene vajab /konkreetsed kõlarid vajavad, seda lihtsam on valmistada selle jaoks nö. kompetentset võimendit ja seda soodsamalt on võimalik seda soetada - kui just tootja ning vahendajad hirmus meeletut vaheltkasu teenida ei taha oma ülimalt neutraalse ja kompetentse võimendi müügi pealt

[skyTronic]

[pwnage]

[Wiltz]

skytronic, võibolla mu sõnastus oli ennist natuke liiga dramaatiline. päris masendavalt kehvad vast siiski ei ole, aga no paljud võimendid ei tee päris sama head häält tavaliselt madalal võimsusel, ja mõned on ikka päris kehvad...ütleme siis nii sealsamas asr lehel ma olen aegade jooksul kümneid kui mitte sadu reviewsid sirvinud ning eks sealt ole ju põhimõtteliselt näha, mis vahe on a'la 1w võimsuselt tehtud testides vs. suuremad võimsused. kuna ma mingeid "eriti halbu näiteid" ühelgi põhjusel otseselt meelde jätnud või pähe õppinud ei ole siis ega ei oska sulle niimoodi laest ühtegi nimetust võtta, aga kui natuke seal sirvida eks siis peaks üsna kiiresti midagi näha olema. üks suvaline näide, mis hägusalt meenub oli vist mingi behringeri odava otsa nö. PA võimendi tüüpi seade. võimsust kõvasti muidugi oma hinna kohta, aga mitte just eriti ilusa heliga kui tahad kuulata näiteks 1w võimsusel kodus...ja see oli minumeelest üks selline mudel, mida paljud kodus kasutamiseks ostavad, vähemalt väljamaal. kahjuks seda mudelit ei oska peast ikkagi nimetada.

ruumis istumisega on see värk, et tavaliselt õnneks saab üht või teist ikkagi natuke korrigeerida. kas istumiskohta või siis kõlari(te) asukohta. kui peakõlaritega tõesti mitte kuidagi asja paika saada lootust ei ole, eks siis tulebki lisada sub ja proovida selle paigutuse abil asi paremaks saada. aga siinkohal tuleb mainida kindlasti ära, et ega seda ruumi nulli ei korrigeeri ka mitte ühegi ekvalaiseri ega dsp'ga ära! parimal juhul saad natukene "vähem sügavaks" keerata nulli, kui on hea DSP millega seda teha. aga see toimib ainult siis kui see null on kuskil natuke kõrgemal sagedusel a'la selline 45hz või üles. eks siis selles osas, kus (korralikul) subil veel on käiguvaru ja xmax ei tule ette.

kõige paremini kõlavat võimendit pole kindlasti mõtet otsida, küll aga tasub otsida võimendi millel ei ole toiteallikaks mingisugune naljanumber ja millisel on piisavalt hea SN ratio ning mis on suuteline taluma ka madalamaid load'e. seda siis vähemalt juhul kui on plaanis vahel ikka vähe kõvemini ka muusikat kuulata. minul ulatub helirõhk kuulamiskohas mõnel juhul ikkagi kuskil nii 105db'ni (väga madala bassi puhul ka sealt mõnevõrra edasi), seega igasuguste 50w kanalisse võimenditega pole minul näiteks suurt miskit teha.
see on ka päris rõve kui mõne pala puhul, kus on hästi lai dünaamika ning vaiksemad kohad sees, kuuled võimendist läbi twiitri ilget sisinat kunagi sai ikka neid võimendeid paar tükki vahetatud praktiliselt juba vaid selle tõttu, et taolist p*ska ei peaks kuulma teisest küljest jah, suurem osa inimene vist mitte kuangi niimoodi kodus muusikat ei kuula, seega ei puututa taolist probleemiga isegi kokku. või siis on selline kuulamine vaid mingi nn. peo ajal, kus suvaline muss on lihtsalt taustaks ning mingeid sahinaid nagunii sealt läbi ei kosta ega pane tähelegi

[skyTronic]

Käisin SUNN O))) kontserdil ja seal oli 60 Hz undamine kuulda sama valjult nagu tava kontserdi helitugevus. Ja port distortion või mingid peeruhääled olid ka kuulda madalate nootidega. Sinna oleks ülikõrge THD ja SNR ära kulunud küll kõikidele komponentidele.

[Wiltz]

pordipeeru on tegelikult kuulda peaaegu kõigi kõlaritega, sh. enamus koduseid kui vaid piisavalt palju peale keerata ning juhtub olema näiteks mingi selline muusika või selline koht, kus muud sagedused sellest üle ei käi aga PA kõlarite puhul vist ei pöörata sellele tihtipeale vist üldse mingit erilist tähtsust, et port noise kontrolli all oleks...või siis teine variant on see, et kohalikud heli "spetsid" lihtsalt overloadivad kõlareid, mis tegelikult polegi mõeldud selliste sageduste esitamisest sellise rõhuga. see on ka VÄGA tõenäoline tõsi küll 60hz ei ole veel niiväga madal sagedus..

just veerand tundi tagasi testisin/võrdlesin 3 erinevat madalsageduselementi sagedusgeneraatoriga. üks oli visaton sc200, teine audese 10 tolline (miski w104-8 või mis see mudel tal oligi..) ja siis üks focali polyglass 13 tolline bassielement.
VÄGA erineva ehitusega driverid kõik, tahtsin näha spetsiifiliselt, et kui palju THD'd üks või teine toodab kui panna nad 3 erineval sagedusel umbes samaväärse amplituudiga võnkuma. 10/20/30hz siis nimelt. ütleme nii, et visatoni element, millel pole ventileeritud ei ole ja ka ämblikuvõrgu alune on täiesti kinnine...see ikka hakkas genereerima igasuguseid kõrvalhelisid ja päris varakult ning kõigil nendel sagedustel. audes mängib ikka uskumatult puhtalt, ja paneb isegi üle oma tegelikult väga minimaalse Xmaxi veel päris puhtalt edasi. focali suur ja igat võimalikku pidi ventileeritud element mängib samuti suuremate kõrvalhelideta, kuni mingisuguse piirini (mis on muidugi päris suur võnge võrreldes väiksematega, silma järgi mingi 16-18mm kokku) aga sealt edasi muutub suspension nii ebalineaarseks, et THD tõuseb ikka päris kiiresti talumatuks. kõigi nendega on võimalik peeruhääled kätte saada kui vaja audes on ilmselt esimene, mis lihtsalt hakkab rõvedalt põhja lööma või lammutab end ära enne kui distortion kuuldavalt hirmus vastikuks muutub. focal seevastu just ei lase end ära lammutada ning ilmselt lihtsalt põletaks helipooli läbi.

[degreal]

Kas valjuhääldi Re parameetrit saab multimeetriga mõõta? ELX200-12S takistus multimeetriga mõõtes on 4.8 oomi, DATSv3-ga mõõtes 4.1 oomi. Spec ütleb 8 oomi nominaal, 6.9 miinimum. Kas on läbi lastud ja mähised lühises?

[Wiltz]

jah

Re
This is the DC resistance of the driver measured with an ohm meter and it is often referred to as the 'DCR'. This measurement will almost always be less than the driver's nominal impedance. Consumers sometimes get concerned the Re is less than the published impedance and fear that amplifiers will be overloaded. Due to the fact that the inductance of a speaker rises with a rise in frequency, it is unlikely that the amplifier will often see the DC resistance as its load.

suvaline odavama otsa multimeeter tõenäoliselt lisab sul tegelikule takistusele umbes pool oomi. ma muidugi ei tea kui suvaline või mitte suvaline multikas sul on...kuigi eks see rohkem oleneb mõõtejuhtmetest ja otstest/connectionist. samuti sõltub tulemus natuke ilmselt patarei olekust (tühjemapoolse patareiga minumeelest multimeetrid hakkavad üsna mööda väärtusi näitama). ei tasuks ka liiga puhta kullana võtta üleüldiselt neid multimeetriga mõõdetud väga madalaid takistusi. DATSi väärtus on ilmselt pigem usutavam kui multimeetri oma.

Specis peaks kirjas olema ka Re täpne väärtus. Nominaal ei ütle tegelikult suht mitte midagi, 6.9 miinimum on siis vaadatud mõõtegraafiku pealt? 4 alalisvoolu takistus muidugi päris ei tohiks olla kui tootja väidab nominaaliks 8. võibolla on osa osa mähisest tõesti lakk sulama lastud siis. silmaga pooli ei näe jah?

[commer]

[degreal]

[SilQ]

USB kaablit saab mõjutada ainult varjestus väliste segajate eest.

[Etz]

SilQ, ära aja pada, muidu ei müüdaks ju audiofiilidele, kümneid tuhandeid maksvaid kaableid.
Digisignaal on küll ühed ja nullid aga kallima kaabliga on nullid ümaramad ja ühed teravamad, proovi ise kui ei usu.