haridussüsteem võiks kirjutamise ja mõtlemise siiski keskkooli lõpuks selgeks teha. paraku kogemus näitab, et peale tuima pähe tuupimise seal midagi muud ei toimu. _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
haridussüsteem võiks kirjutamise ja mõtlemise siiski keskkooli lõpuks selgeks teha. paraku kogemus näitab, et peale tuima pähe tuupimise seal midagi muud ei toimu.
Mul laps sõimas ka Eesti haridussüsteemi ja õppekavasid. Läks vahetusõpilaseks, nüüd ei jõua meie süsteemi ära kiita, kui hästi see mõtlema õpetab.
ma ütlesin haridussüsteem, mitte meie haridussüsteem ega Eesti haridussüsteem.
somnambuul, oled selle õpikuga peale kontrolltööd/eksamit midagi peale ka hakand, ei pea silmas ära unustamist muuseas ? _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Mõte oli, et hetkel on tuimast põheõppimisest ikkagi kaugemale mindud.
Aga minu ajal oli koolis keeruline, teadmised keerati aastaga peapeale, ühel aastal olid pioneerid head ja ilma kaelarätita tundi ei saanud, järgmisel aastal oli laual sinimustvalge lipp ja räägiti lugu Pätsust, Lenin ei silitanudki enam laste päid vaid hoopis saatis neid koonduslaagrisse.
Ülikoolis sai 5 aastasest programmist esmalt neli ja siis järgmisel aastal sai juba 3ga baka kätte.
Wheat now provides 20% of the calories consumed by humans every day, but its production is under threat. Thanks to human-induced global heating, our planet faces a future of increasingly severe heat waves, droughts and wildfires that could devastate harvests in future, triggering widespread famine in their wake.
But the crisis could be averted thanks to remarkable research now being undertaken by researchers at the John Innes Centre in Norwich. They are working on a project to make wheat more resistant to heat and drought. Such efforts have proved to be extremely tricky but are set to be the subject of a new set of trials in a few weeks as part of a project in which varieties of wheat – created, in part, by gene-editing technology – will be planted in field trials in Spain.
...
Two main forms of wheat are grown in farms: pasta wheat and bread wheat. Together they play a crucial role in the diets of around 4.5 billion people, said Professor Graham Moore, a wheat geneticist and director of the John Innes Centre, one of the world’s leading crop research institutes. “Of these, around 2.5 billion in 89 countries are dependent on wheat for their daily food, so you can see how vitally important the crop is to the world,” he added.
The problem that has faced crop scientists, who have been seeking to improve the resilience and productivity of wheat varieties, has been the complexity of wheat genetics, Moore added. “Human beings have a single genome that contains our DNA instructions. But pasta wheat has two different ancestral genomes while bread wheat has three.”
This complexity has had important consequences. In order to control their differing genes and chromosomes, wheat has acquired a stabilising gene that segregates the different chromosomes in its various genomes. This has ensured these forms of wheat have high yields. However, the gene also suppresses any exchange of chromosomes with wild relatives of wheat, frustrating the efforts of geneticists trying to make new varieties with beneficial properties.
“Wild relatives have really useful characteristics – disease resistance, salt tolerance, protection against heat – attributes that you want to add to make wheat more robust and easy to grow in harsh conditions. But you couldn’t do that because this gene stopped these attributes from being assimilated.”
This gene was known as the “holy grail” of wheat geneticists, added Moore. “Wheat – despite its critical importance to feeding the world – has proved to be the most difficult of all the major crops to study because of the complexity and size of its genome. Hence, the importance of the search to find the gene that was the cause of this problem.”
It has taken several decades but scientists at the John Innes Centre have now succeeded in their hunt for their holy grail. They identified the key gene, labelled it Zip4.5B and have created a mutant version of it, one that allows the gene to carry out its main function – to allow wheat chromosomes to pair correctly and maintain yields – but which lacks its ability to block the creation of new variants with attributes from wild grasses.
“A key tool in this work was gene editing, which allowed us to make precise changes in wheat DNA. Without it, we would still be struggling with this. It has made all the difference.”
Jones Innes scientists have since discovered that there are at least 50 different versions of Zip4.5B. “We are now going to test these in different varieties of wheat that we have created,” added Moore.
“These will then be grown in Spain, on land near Cordoba, to see how well they do. The aim will be to identify which varieties will do best at surviving the higher temperatures that our farmers are to experience in coming decades.
Ei lugenud välja, mis tehnoloogiat kasutavad, kuid ilmselt CRISPR-Cas9.
Juhul kui aktivistid neid test-põlde jälle ära ei rüüsta...
Keda või mida me üldse teadlaseks teaduseks nimetame.
Kas teadlane on see kes saab palka teaduse tegemise eest, või teadlane peab omama vastavat ettevalmistust (haridust, kraade), toimetaama teadusele kehtestatud reeglite järgi, taotlema grante, oma teadustöö tulemusi publitseerima väljaannetes, mis indekseeritakse teatustööde andmebaasis.
Või teadlane-teadustöö on juba see, kui kasutatakse oma uurimises teaduslikke meetodeid.
Näiteks koolipoiss võib teha ilmastiku-looduse vaatlusi, süstematiseeritud andmestikku analüüsides leida seoseid ja luua uut teadmist mida enne ei eksisteerinud - on nagu teadlane, kuigi palka ei saa, akadeemilisi kraad epole, grante pole, publikatsioone nime teadusregistrites ei ole.
Või mõne tööstuse nö arendustiim, kes võib viljeleda tipptasemel inseneritööd, hästi sisustatud laboris, kasutades samu metoodikaid mida akadeemilises teaduses ning luua uut teadmist, samas kui puududa võib nii akadeemiline kraad, granti taotlused ja töö tulemus on ettevõtte intellektuaalne omand teaduspublikatsioonidesse ei jõua, rohkem juristide ja patentide pärusmaa.
Samuti militaarsuunalist teadustööd ei tarvitseta tormata teadusandmebaasidesse talletama ja võib jääda pikkadeks kümnenditeks või isegi igavesti salastatuks ehk teadlased saavad ehk tööd ja makstud aga kuulsust ja tunnustust mitte.
Lisaks teaduses olla ka negatiivne uurimistulemus uus teadmine, ehk teadlane isegi ei pea isegi midagi uut inimkonnale andma, et olla teadlane. Võib rahulikult uurida, miks võileib kukub tihti just ühtepidi põrandale või muid rohkem meelelahutuslikke suundi ning kasutades teaduslikke metoodikaid ja omades akadeemilist ettevalmistust saavad end esitleda samuti teadlasena.
Või mineviku nimed nt Leonardo da Vinci jt, kes tänapäeva kriteeriumite järgi vist rangeid teadlase kriteeriume ei täida ent kellede töö ja elu oli pigem sisuliselt teadusesuunaline tegevus.
See koolipoiss võib ju mõnes mõttes teadlane olla kui uurib midagi mida keegi pole varem uurinud ja kogutud andmetest ka mingid mõistlikud järeldused suudab teha. Prob pigem selles, et nätsu, teibi ja kahe katseklaasiga erilist teadust ei tee. Muidugi võib alati juhtuda, et komistad pooljuhuslikult mingi asja otsa mis tundub nii ajuvaba, et keegi pole vaevunud isegi uurima. Aga siis põrkaksid kohe uue probleemi otsa. Kui kraadi pole ja tuled sellise jutuga välja, siis esmalt tembeldatakse uhhuuks ja öeldakse, et kõik on mõõteviga, metoodika viga, tulemuste vale tõlgendamine jne. Kui ikka piisavalt vettpidavad tõendid suudad tuua, siis jälle sina pole mitte keegi ja keegi võib üritada end sinu sulgedega ehtida ehk seda enda nime alt pakkuda. Ilmselt on tal juba mingi usutav teooria selle kohta ka välja mõeldud, kuidas sellele infole enne ligi said kui ta ise tulemusi laiema avalikkusega jagada otsustas.
Kui on midagi mis reaalselt kohe midagi paremaks võib muuta, siis võid muidugi patendi võtta. Iseasi kas on taipu, vahendeid ja oskusi see kohe võtta enne kui asja kellegagi arutama hakkad. Ja siis peab sul ka mingi toimiv prototüüp olema
See selleks. Termotuumareaktsiooni või universumi paisumist sa oma garaažis käepäraste vahenditega ei uuri. Selleks on sul vaja laborit, tiimi, vahendeid jne. Kui oled miljonär kes seda hobikorras teeb, siis miks mitte omal käel tegeleda. Aga kui pole, siis vahendite taotlemiseks pead kogu selle bürokraatia läbima et need saada ja neid sa väga ei saa kui akadeemilist kraadi pole.
Jah, suurematel tehnoloogiafirmadel on kindlasti oma teadustiim ja leiutavad päris kasulikke asju. Aga nende miinus on see, et antakse ette konkreetne eesmärk kuidas müüki parandada ja seda mitte 100 aasta pärast vaid palju lühemas perspektiivis. Aga teadus käib alati mitu sammu ees sellest, mida praegu ja kohe osta saaks.
Jah, suurematel tehnoloogiafirmadel on kindlasti oma teadustiim ja leiutavad päris kasulikke asju. Aga nende miinus on see, et antakse ette konkreetne eesmärk kuidas müüki parandada ja seda mitte 100 aasta pärast vaid palju lühemas perspektiivis. Aga teadus käib alati mitu sammu ees sellest, mida praegu ja kohe osta saaks.
see tuletab meelde, et meie maksuamet nõudis varemalt (ja võib-olla nõuab seniajani, ma pole raamatupidaja käest küsinud) (IT ???)-firmadelt aruandluses teadustöö kohta mingit numbrit ja nulli ei aktsepteerinud
vägisi tuli mingi laest võetud summa sinna reale aruandes panna
Tavaline koodineeger ju ei tee teadust. Muidugi saab IT alal ka igasuguseid uusi ja kasulikke algoritme luua, samuti uut ka kasulikku riistvara välja töötada, aga arvan et kaugeltki mitte kõik firmad ei tee seda. Ja kaugeltki mitte iga tegevus ei kvalifitseeru ka teaduseks.
Tundub äge, aga see neelab ka meeletult rohkem energiat kui tavaline ventikas:
tsitaat:
According to Madhavapeddy, two 1-watt AirJet units can account for 5 watts of cooling.
Ma saan sellest aru nii, et ainult näkaseks 5-vatiseks jahutuseks on vaja kaht 1-vatist AirJet "kiipi". St et sul on 50-vatise prose jahutamiseks vaja jahutust, mis ise tarbib 20 vatti võimsust (ja me ei tea, kuidas või kas üldse see 50-vatiseks ehk 10 korda suuremaks skaleerub).
Kompaktsus ja liikuvate osade "puudumine" (ma saan aru, et kiibi pealiskiht siiski liigub - vibreerib, on täis vibreerivaid membraane) on muidugi lahe ja kindlasti edasiminek, aga praegusel kujul neelab see ise lihtsalt liiga palju energiat. Mingitesse kohtadesse see kindlasti sobib, aga läpakasse?
Praegu liigutab läpakas õhku 5V 0,4A "vurr", st et isegi täisvõimsusel tarbib see 2W võimsust, st kümme korda vähem kui see AirJet ja mis on ainult 4% sellesama 50W prose võimsusest.
AirJeti kasutamisel kasvaks läpaka energiatarve puhtalt uut tüüpi jahutuse arvelt praegusega võrreldes ~35% võrra (70W jetiga / 54W vurriga), ehk rohkem kui kolmandiku jagu.
Seda muidugi eeldusel, et ajakirjanik mõnda nulli ära ei jätnud kusagilt või juurde ei pookinud kusagile mujale.
Aga tõenäoliselt on see tulevik. Peristaltilised pumbad. Arthur C. Clarke ennustas peristaltilisi (gravi-)välju inimeste (jm) transpordil. See on pisike sammuke sinnapoole.
__________________
Parandus:
Ajakirjanik ei ole küll nulli lisanud, aga korrutas jahutuse energiatarbe 2-ga, nagu võib lugeda https://www.froresystems.com/ lehelt: 5,25W jahutus tarbib siiski 1W võimsust, mitte 2.
Ehk energiatarbelt on see jahutus tegelikult 2 korda efektiivsem kui PCWorldi artiklist eeldada võiks.
Ja AirJet Pro (tundub, et 2 kiipi järjestikku ühendatuna) tarbib 1,75W, andes 10,75W jahutusvõimsust. Ehk üles skaleerimisel efektiivsus suureneb. Kui kaugele seda skaleerida annab ja kui palju see efektiivsust suurendab, puudub info. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
selle airjeti suhtes tekitavad paar väidet küsimusi. mis asi teeb selle viguri tolmukindlaks? mida peenemad on õhukäigud, seda kergemini umbe läheb. kuidas saab 200km/h tuul läbi peenikeste kanalite olla vaikne/hääletu? _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Hiina teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et aasta 2009 paiku tundub sisetuum olevat seisma jäänud ja seejärel võib-olla koguni endisega võrreldes vastassuunas pöörlema hakanud.
Yangi ja Songi sõnul pöörlebki sisetuum regulaarselt kord ühes, kord teises suunas perioodiga umbes 70 aastat ehk vahetades suunda iga 35 aasta tagant. Üle-eelmine suunavahetus oli nende andmeil siis 1970-ndatel aastatel ja järgmist on oodata 2040-ndatel.
imelik, varemalt kui olen lugenud selle kohta, siis on alati väidetud, et tuuma pöörlemise peatumismomendil kaob maa magnetväli ära mingiks ajaks
selles artiklikese pole taolisest seosest enam mingit juttu
imelik, varemalt kui olen lugenud selle kohta, siis on alati väidetud, et tuuma pöörlemise peatumismomendil kaob maa magnetväli ära mingiks ajaks
selles artiklikese pole taolisest seosest enam mingit juttu
meenub ka midagi sarnast, lisaks oli ka periood oluliselt pikem kui 70 aastat _________________ !!
Mäletan olevat lugenud, et magnetväli ei kao ära, vaid poolused võivad vahetuda - magnetvälja põhja- ja lõunapoolus vahetavad kohad, aga see ei pidavat ka juhtuma hetkega vaid see muutus võib toimuda aastakümnete või isegi aastasadadega, või ka teadlastel ei ole sellest protsessist õiget aimu.
Mida see praktikas võiks tähendada, ei oska aimata, kompass näitab nagunii põhja-lõuna suunda, kui poolused vahetuvad jääb nõel ju sama näitama, vbl tuleb siis kompassinõela lõunasse näitav osuti siniseks värvida ülesse näitav punaseks, samuti põhjapoolus ümber nimetada lõunapooluseks
Iseküsimus kui pooluste vahetumise perioodil on Maa magnetväli kuidagi teistmoodi ja sellel on mõju kogu planeedi elustikule. _________________ ---
---
50+ scientists challenge Boston College, Florida International for hosting philosopher Vandana Shiva, disseminator of science disinformation on vaccines and crop biotechnology link
When, late last year, the editor asked me and other Observer writers what we thought 2023 would be like, my response was that it would be more like 1993 than any other year in recent history. Why? Simply this: 1993 was the year that Mosaic, the first modern web browser, launched and all of a sudden the non-technical world understood what this strange “internet” thing was for. T
“From my perspective,” he says, “the danger isn’t that a new alien entity will speak through our technology and take over and destroy us. To me the danger is that we’ll use our technology to become mutually unintelligible or to become insane if you like, in a way that we aren’t acting with enough understanding and self-interest to survive, and we die through insanity, essentially.”
_________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Varasemad katsed võimaldasid sellist lahendus vaid DNAd muutes, kuid uus variant loob isashiire rakkudest toimiva munaraku, mis viljastub teise isashiire sugurakuga, see viiakse surrogaatemasesse , kus areneb tavapärasel viisil. Umbes 10 aasta jooksul tahetakse see meetod arendada ka inimestel kasutamiseks.
Kahe emaslooma ühiste järglaste saamine on palju keerulisem, kuna puudub vajalik Y-kromosoom.
Linnapuukide kogumine algab korjekohtade kaardistamisega, kus linnaruumis võiks potentsiaalselt olla palju puuke. Eestis on 47 linna ning kindlasti ei jõua TAI teadlased ühe hooaja jooksul kõikide linnade parke läbi uurida.
«Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks kus on need pargid ja terviserajad, kust rohkem puuke leida võiks. Selleks, et me oskaksime teha parimad valikud, võiks inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha,» kutsus Julia Geller elanikke appi.
Kui keegi soovib, et TAI teadlased tuleks konkreetsesse linna puuke uurima, siis saab sellest teatada e-posti teel aadressil puugiinfo@tai.ee. Kirja tuleb panna linna nimi, avaliku haljasala nimi ja aadress. «Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides, eraaedadesse selle puugiuuringu käigus TAI teadlased ei tule,» rõhutab Geller.
---
‘Almost magical’: chemists can now move single atoms in and out of a molecule’s core
An explosion of skeletal editing methods to insert, delete or swap individual atoms in molecular backbones could accelerate drug discovery. https://www.nature.com/articles/d41586-023-01735-1
Genomic sequencing of tissues from the fetus’s heart and from the mother’s shed skin revealed a 99.9 per cent match – confirming that the offspring had no father and resulted from asexual reproduction.
At long last, a sandwich made with lab-grown chicken may be on the menu—at least if you live in the U.S. Last week the U.S. Department of Agriculture granted its first-ever approval of cell-cultured meat produced by two companies, GOOD Meat and UPSIDE Foods. Both grow small amounts of chicken cells into slabs of meat—no slaughter required. It was the final regulatory thumbs-up that the California-based companies needed in order to sell and serve their products in the U.S.
At long last, a sandwich made with lab-grown chicken may be on the menu—at least if you live in the U.S. Last week the U.S. Department of Agriculture granted its first-ever approval of cell-cultured meat produced by two companies, GOOD Meat and UPSIDE Foods. Both grow small amounts of chicken cells into slabs of meat—no slaughter required. It was the final regulatory thumbs-up that the California-based companies needed in order to sell and serve their products in the U.S.
LTL said the researchers concealed the fact that some or all of the patients involved in their studies had been exposed to asbestos from other sources.
The company is also asking the court to force the researchers to disclose the patients' identities.
The lawsuits allege product disparagement and fraud, among other claims.
...
LTL's lawsuits allege that the doctors' research allowed them to collect millions of dollars from plaintiffs' lawyers to push a "false narrative" about J&J. The complaint against Moline, for example, said she had made a "small fortune" testifying as a paid expert in lawsuits, receiving over $3 million from her work on asbestos lawsuits. LTL alleged that Kradin also made more than $3 million testifying as a plaintiffs' expert.
At long last, a sandwich made with lab-grown chicken may be on the menu—at least if you live in the U.S. Last week the U.S. Department of Agriculture granted its first-ever approval of cell-cultured meat produced by two companies, GOOD Meat and UPSIDE Foods. Both grow small amounts of chicken cells into slabs of meat—no slaughter required. It was the final regulatory thumbs-up that the California-based companies needed in order to sell and serve their products in the U.S.
Ja kui kaua aega läheb kui veganid kukuvad leidma põhjusi, miks seda ikka süüa ei tohi?
Jah, rakul on ka 6igus elule, mitte söödud saada _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
A female microscopic roundworm that spent the last 46,000 years in suspended animation deep in the Siberian permafrost was revived and started having babies in a laboratory dish.
...
Sobib vast ka siia teemasse. melodysheep poolt uus poole tunnine dok/film (kuidas kellelegi) väljas. Jätkuvalt tasemel
THE HUMAN FUTURE: A Case for Optimism
A 2021 study out of Japan showed how targeting genes can regrow teeth in animals. Now, the team has turned to a human clinical trial.
By targeting the USAG-1 gene, researchers believe that they can help people without a full set of teeth regrow teeth.
The team says that humans have a third set of teeth available as buds, ready to grow as needed.
The "Universe 25" experiment is one of the most terrifying experiments in the history of science, which, through the behavior of a colony of mice, is an attempt by scientists to explain human societies. The idea of "Universe 25" Came from the American scientist John Calhoun, who created an "ideal world" in which hundreds of mice would live and reproduce. More specifically, Calhoun built the so-called "Paradise of Mice", a specially designed space where rodents had Abundance of food and water, as well as a large living space. In the beginning, he placed four pairs of mice that in a short time began to reproduce, resulting in their population growing rapidly. However, after 315 days their reproduction began to decrease significantly. When the number of rodents reached 600, a hierarchy was formed between them and then the so-called "wretches" appeared. The larger rodents began to attack the group, with the result that many males begin to "collapse" psychologically. As a result, the females did not protect themselves and in turn became aggressive towards their young. As time went on, the females showed more and more aggressive behavior, isolation elements and lack of reproductive mood. There was a low birth rate and, at the same time, an increase in mortality in younger rodents. Then, a new class of male rodents appeared, the so-called "beautiful mice". They refused to mate with the females or to "fight" for their space. All they cared about was food and sleep. At one point, "beautiful males" and "isolated females" made up the majority of the population.
According to Calhoun, the death phase consisted of two stages: the "first death" and "second death." The former was characterized by the loss of purpose in life beyond mere existence — no desire to mate, raise young or establish a role within society. As time went on, juvenile mortality reached 100% and reproduction reached zero. Among the endangered mice, homosexuality was observed and, at the same time, cannibalism increased, despite the fact that there was plenty of food. Two years after the start of the experiment, the last baby of the colony was born. By 1973, he had killed the last mouse in the Universe 25. John Calhoun repeated the same experiment 25 more times, and each time the result was the same.
Calhoun's scientific work has been used as a model for interpreting social collapse, and his research serves as a focal point for the study of urban sociology.
We are currently witnessing direct parallels in today’s society..weak, feminized men with little to no skills and no protection instincts, and overly agitated and aggressive females with no maternal instincts.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
?
Spoiler 