Ajuvaba, et toitu niivõrd vähe testitakse. Üleüldine testimine peaks aa ja oo olema...
Kui keegi võtnuks kätte ja süübinud...
tsitaat:
The problem is using the California MADL benchmark at 4.1 μg (micrograms) per day.
The actual science they used to determine the safe limits found NOEL (no observable effects limit) was 4.1mg (milligrams) per day.
(Both based on 58kg female).
That’s 1000x higher than the ‘safe limit’ imposed by CA.
As (according to the report) they found less that 5μg in a 100g block of Lindt chocolate, ACTUAL unsafe limits would be require consuming 200+ pounds of chocolate per day.
https://oehha.ca.gov/media/downloads/crnr/cadmium20madl.pdf
Tundub fearmongering
---
netcat kirjutas:
Hm. Võimalik. Samas originaalset infot seal on ju vähe. Peamiselt on viited näiteks järgmistele uuringutele
Sa oskad kindlasti öelda, kas ehk antud uuringud on samuti väärinfo ja nende autorid tuntud šarlatanid? Lihtsalt, et pilt vähe selgem oleks.
Eks ta ole nagu ka muude kaladega, nagu tuunikala naiteks. Moodukalt on okei. Suuremas koguses mitte (elavhobe).
"Most Toxic Food in the World" on muidugi ulepingutatud, oleneb ju kuidas neid kasvatatakse. Sealt samast:
tsitaat:
But some experts disagree that the population of farmed salmon is toxic in its totality. CSIRO conducted an independent analysis of farmed Tasmanian Atlantic salmon and discovered that it is the best source of good oils for Australian consumers. It also added that the farms are using best practices and employing sustainable diets to grow Tasmanian Atlantic salmon.
This resonates well with Mo Salman, an expert from Colorado State University in Veterinary Science and Epidemiology, who stated that extensive aquatic farming practices should take environmental and other biological factors into consideration to avoid negative impacts. Maybe, it is the bad practices of some aquatic farms that make farmed salmon toxic.
Molema teema kokkuvotteks - farmakoloogias ja toksikoloogias on uks esimene asi, mida opetatakse - dose makes the poison. See, et kuskilt mingeid aineid leiti, ei tee seda toiduainet automaatselt murgiseks vms. See sokolaadi teema oli just hea naide
Sa oskad kindlasti öelda, kas ehk antud uuringud on samuti väärinfo ja nende autorid tuntud šarlatanid? Lihtsalt, et pilt vähe selgem oleks.
Eks ta ole nagu ka muude kaladega, nagu tuunikala naiteks. Moodukalt on okei. Suuremas koguses mitte (elavhobe).
Mõõdukalt on okei? Niivõrd kuivõrd. Vaatame veelkord selle asja üle, kuna mulle tundub et sa ei viitsinud neid linke lugeda.
Esimene uuring ütleb
tsitaat:
Consumption of farmed salmon at relatively low frequencies results in elevated exposure to dioxins and dioxin-like compounds with commensurate elevation in estimates of health risk.
Teise uuringu pealkiri räägib enda eest, vabandan ka et olen laisk ja ei viitsi praegu kaugemale lugeda. Spetsialistid meie hulgas on teretulnud täisteksti analüüsima ja tõestama, et autorid eksivad.
tsitaat:
Chronic Consumption of Farmed Salmon Containing Persistent Organic Pollutants Causes Insulin Resistance and Obesity in Mice
Kolmas uuring ütleb,
tsitaat:
Human exposure to PBDE via salmon consumption is less influenced by environmental concentrations at the location of salmon farming than by environmental concentrations influencing feed components. This dependence of PBDE concentrations in salmon on the origin and composition of feed reveals the complexity of predicting contaminant concentrations in globally traded food.
Seega pole kahjulike ainete puudumise tagatiseks mitte kuskohast geograafiliselt see kasvanduse lõhe pärineb, vaid pigem mida talle parajasti söödetud on. Aga kuidas sa seda teada saad?
No ja neljas uuring, olgugi et tänapäevaks üsna vana juba, ütleb:
tsitaat:
European-raised salmon have significantly greater contaminant loads than those raised in North and South America, indicating the need for further investigation into the sources of contamination. Risk analysis indicates that consumption of farmed Atlantic salmon may pose health risks that detract from the beneficial effects of fish consumption.
See jutt sellest kuidas ameerika lõhe on nii palju parem kui euroopa oma, kusjuures, kõlab kõige kahtlasemalt. Mingi turukaitse värk? Lihaga on ju tavaliselt vastupidi, mida kõike neile seal USAs sisse ei söödeta, mis Euroopas lubatud pole.
SKG kirjutas:
tsitaat:
But some experts disagree that the population of farmed salmon is toxic in its totality. CSIRO conducted an independent analysis of farmed Tasmanian Atlantic salmon and discovered that it is the best source of good oils for Australian consumers. It also added that the farms are using best practices and employing sustainable diets to grow Tasmanian Atlantic salmon.
Kuna Eestis Tasmaania kasvanduste lõhet ei müüda, siis on see meie jaoks mõttetu teadmine, et kusagil Tasmaanias kasvatatakse ülipuhast lõhet mis on ülitervislik. Meid huvitab Norra lõhe kvaliteet sest see on see, mida siin müüakse.
See, et doos teeb mürgist mürgi on samuti mõttetu nending, kui me ei tea, mis on tavainimese tarbitav tavaline "doos". Näiteks mõni aasta tagasi selgus mingi terviseameti vms tegelase artiklist, et hoolimata taimekaitsejääkidest on viinamarju täiesti ohutu süüa (ainult et 10 marja päevas). Kas keegi teab mõnda inimest kes sööks korraga nii vähe viinamarju? Möödunud aasta detsembris õpetas mingi nõustaja inimesi kusagil ajalehes, et tervislik on, kui laps sööb päevas ühe mandariini ja täiskasvanud inimene, kaks. Ma tean näiteks inimesi, kes söövad (või enne hinnatõusu, sõid) lõhet pidevalt. Hiljutilahkunud härra Vetevool isiklikult väitis, et iga päev.
Aa, ma lisaks siia juurde veel andmed esimese viidatud uuringu infograafikult, mis siis andis nõu eri päritoluga lõhede soovitatava söömissageduse kohta.
Neile, kes ei viitsi linki avada: Norra päritolu lõhet, tundub, võib seal süüa maksimaalselt ca 5 korda kuus. Aga kui on soov oma dioksiiniannuseid piirata nii, et need vaid 20% jagu ületaksid keskmist, siis pigem paistab nagu, et 1 kord kuus?
Andke andeks, aga kui mingi asi on tervisele nii ohtlik, et seda 1 kord kuus süües ikkagi ületad keskmist, siis äkki ei ole mõtet seda üldse süüa? Või igatahes mitte tervisele ohutuks nimetada. Seda viimast on ikka väga raske teha.
Diskleimer: ei, mina ei ole täiuslik inimene ja olen ka ise Norra lõhet ostnud (ja ilmselt teen seda kunagi jälle, kuna mu erakalur on meid maha jätnud ja parematele jahimaadele liikunud, pealegi räägitakse, et kohalik Läänemere kala on nagunii veel mürgisem)
netcat, Sul on õigus. Aga mida siis süüa? Taimekasvatus on ka mürke täis. Seened metsas on ka mürke täis. Mahemajandus, tundub et kui üldse, siis jah, kuigi ei tea neid ka uskuda. Üldiselt on halvasti. Aga vähemasti suvel saab toitu osta turult ja just neilt kes pole seal 24/7
netcat, Sul on õigus. Aga mida siis süüa? Taimekasvatus on ka mürke täis. Seened metsas on ka mürke täis. Mahemajandus, tundub et kui üldse, siis jah, kuigi ei tea neid ka uskuda. Üldiselt on halvasti. Aga vähemasti suvel saab toitu osta turult ja just neilt kes pole seal 24/7
Sööd mida tahad ja julged, ega sa ellu nagunii ei jää, pikas perspektiivis surevad kõik ära. (Minu okas oli lihtsalt vaielda, et see mis kohe ei tapa, ei pruugi sellepärast veel täiesti okei olla. Niisamuti kui see et kui mingi tuntud pettur mõne teema ette võtab ei tähenda see et probleem ise on sellest täiega diskrediteeritud. Siin võib vahest mulje jääda, et kui tuntud valeinfo levitaja kirjutaks, et Maa on ümmargune, hakkaks kohalikud müüdimurdjad seda kiiresti eitama)
Mis toiduohutusse puutub, olen muuseas kohtunud inimesega, kes väitis, et ta ei söö maitseaineid ja -ürte, sest need sisaldavad looduslikke mürke, inimesega kes ei julgenud tarvitada maavitsalisi (paprika, tomat, kartul jne) samal põhjusel (kui ma rääkisin talle, et ka porgandis on naturaalses korras pisut närvimürke, hakkas tal vist veidi halb) ja ühe professoriga, kes üritas mulle tõestada, et eluaeg pehmeks keedetud muna söönuna peaksin praeguseks juba statistiliselt surnud olema.
Head isu kõigile.
PS Mahemajandusest. Maksumüüri taga, aga nähtav osa ütleb juba millega tegu:
nad ei saa isegi mingist s1tasest karoonast jagu ja siis seletavad omast arust tarkade nägudega, et see ja too asi on paha ja mõjub tervisele kehvasti ja tapab ära. just see "kui sa nii mitu keedumuna sööd, peaksid surnud olema" tüübid. istuvad oma ekselis, ajavad numbreid sisse, joonistavad graafikuid ja siis arvavad, et nii ongi taipamata arvutite tööpõhimõtet "garbage in, garbage out" _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Juhuks, et kui ei olnud aru saada: probleem ei olnud mitu muna ma sõin, probleem oli, et härra professori arust oli poolpehmeks keedetud muna toores ja üliohtlik nakkuste allikas.
Tema arust oli probleemiks juba sellise ühekordne söömine, aga kui ma rääkisin, et ma olen eluaeg sellist muna söönud, siis ta vangutaski pead, ja ütles, et kui ma senini millegi kätte surnud ei ole siis küll see varsti juhtub
väga tark professor pidi ikka olema. kui veel surnud ei ole, siis kunagi varsti kindlasti. ei tea, mida ta sööb, et nii tark on? _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Sa oskad kindlasti öelda, kas ehk antud uuringud on samuti väärinfo ja nende autorid tuntud šarlatanid? Lihtsalt, et pilt vähe selgem oleks.
Eks ta ole nagu ka muude kaladega, nagu tuunikala naiteks. Moodukalt on okei. Suuremas koguses mitte (elavhobe).
Mõõdukalt on okei? Niivõrd kuivõrd. Vaatame veelkord selle asja üle, kuna mulle tundub et sa ei viitsinud neid linke lugeda.
Esimene uuring ütleb
tsitaat:
Consumption of farmed salmon at relatively low frequencies results in elevated exposure to dioxins and dioxin-like compounds with commensurate elevation in estimates of health risk.
Teise uuringu pealkiri räägib enda eest, vabandan ka et olen laisk ja ei viitsi praegu kaugemale lugeda. Spetsialistid meie hulgas on teretulnud täisteksti analüüsima ja tõestama, et autorid eksivad.
tsitaat:
Chronic Consumption of Farmed Salmon Containing Persistent Organic Pollutants Causes Insulin Resistance and Obesity in Mice
Kolmas uuring ütleb,
tsitaat:
Human exposure to PBDE via salmon consumption is less influenced by environmental concentrations at the location of salmon farming than by environmental concentrations influencing feed components. This dependence of PBDE concentrations in salmon on the origin and composition of feed reveals the complexity of predicting contaminant concentrations in globally traded food.
Seega pole kahjulike ainete puudumise tagatiseks mitte kuskohast geograafiliselt see kasvanduse lõhe pärineb, vaid pigem mida talle parajasti söödetud on. Aga kuidas sa seda teada saad?
No ja neljas uuring, olgugi et tänapäevaks üsna vana juba, ütleb:
tsitaat:
European-raised salmon have significantly greater contaminant loads than those raised in North and South America, indicating the need for further investigation into the sources of contamination. Risk analysis indicates that consumption of farmed Atlantic salmon may pose health risks that detract from the beneficial effects of fish consumption.
See jutt sellest kuidas ameerika lõhe on nii palju parem kui euroopa oma, kusjuures, kõlab kõige kahtlasemalt. Mingi turukaitse värk? Lihaga on ju tavaliselt vastupidi, mida kõike neile seal USAs sisse ei söödeta, mis Euroopas lubatud pole.
SKG kirjutas:
tsitaat:
But some experts disagree that the population of farmed salmon is toxic in its totality. CSIRO conducted an independent analysis of farmed Tasmanian Atlantic salmon and discovered that it is the best source of good oils for Australian consumers. It also added that the farms are using best practices and employing sustainable diets to grow Tasmanian Atlantic salmon.
Kuna Eestis Tasmaania kasvanduste lõhet ei müüda, siis on see meie jaoks mõttetu teadmine, et kusagil Tasmaanias kasvatatakse ülipuhast lõhet mis on ülitervislik. Meid huvitab Norra lõhe kvaliteet sest see on see, mida siin müüakse.
See, et doos teeb mürgist mürgi on samuti mõttetu nending, kui me ei tea, mis on tavainimese tarbitav tavaline "doos". Näiteks mõni aasta tagasi selgus mingi terviseameti vms tegelase artiklist, et hoolimata taimekaitsejääkidest on viinamarju täiesti ohutu süüa (ainult et 10 marja päevas). Kas keegi teab mõnda inimest kes sööks korraga nii vähe viinamarju? Möödunud aasta detsembris õpetas mingi nõustaja inimesi kusagil ajalehes, et tervislik on, kui laps sööb päevas ühe mandariini ja täiskasvanud inimene, kaks. Ma tean näiteks inimesi, kes söövad (või enne hinnatõusu, sõid) lõhet pidevalt. Hiljutilahkunud härra Vetevool isiklikult väitis, et iga päev.
Aa, ma lisaks siia juurde veel andmed esimese viidatud uuringu infograafikult, mis siis andis nõu eri päritoluga lõhede soovitatava söömissageduse kohta.
Neile, kes ei viitsi linki avada: Norra päritolu lõhet, tundub, võib seal süüa maksimaalselt ca 5 korda kuus. Aga kui on soov oma dioksiiniannuseid piirata nii, et need vaid 20% jagu ületaksid keskmist, siis pigem paistab nagu, et 1 kord kuus?
Andke andeks, aga kui mingi asi on tervisele nii ohtlik, et seda 1 kord kuus süües ikkagi ületad keskmist, siis äkki ei ole mõtet seda üldse süüa? Või igatahes mitte tervisele ohutuks nimetada. Seda viimast on ikka väga raske teha.
Diskleimer: ei, mina ei ole täiuslik inimene ja olen ka ise Norra lõhet ostnud (ja ilmselt teen seda kunagi jälle, kuna mu erakalur on meid maha jätnud ja parematele jahimaadele liikunud, pealegi räägitakse, et kohalik Läänemere kala on nagunii veel mürgisem)
Esimese uuringu taistekst, mitte kokkuvote: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1257546/
Uuring on 18 aastat vana ja selles kasutatud andmed veelgi vanemad. Seega ei pruugi kajastada praegust olukorda, mis voib olla parem, aga voibolla ka halvem, ei tea. Samuti ei voetud arvesse kala tootlemisel/valmistamisel vahenevate saastainete hulka. See, kas korgenenud dioksiinide hulk ka tervisele ka reaalselt negatiivset moju avaldab peaks vordlema paralleelselt koige "murgisema" lohe soojate tervisenaitajaid, nendega, kes seda ei tarbi. Kui markimisvaarset erinevust ei ole siis... Lihtsalt teadmine "elevated levels"-ist ilma kontekstita ei utle suurt midagi.
Teine uuring teostati hiirte peal, mille tulemus annab pohjust edasisteks uuringuteks inimeste peal, kuid kindlasti pole hiirte peal teostetud uuringu tulemus uks-uhele ulekantav inimestele. Jallegi, peaks olema parelleelselt korvale panna uuring, mis vordleb koige "murgisema" lohe soojaid ja neid, kes ei tarbi. Kui markimisvaarset erinevust ei ole siis...
Neljas link on lukus, ei nae lugeda. Ainult kokkuvote.
Kas siis Eestis nn. metsikut ehk wild salmon-it ei muuda, et selline asi uldse probleemiks voi korraga "uudiseks" on?
Viinamarjade jutu kohta tahaks mingit allikat naha, kolab nagu BS. Ega see ometi EWG polnud Lisaks, poest ostetud marjad/puuviljad ju pesed ara kraani all.
Ajalehed pole eriti hea allikas sellise info jaoks.
Kas siis Eestis nn. metsikut ehk wild salmon-it ei muuda, et selline asi uldse probleemiks voi korraga "uudiseks" on?
Võib-olla on seda Iirimaal raske ette kujutada, aga üldiselt mitte. Võib-olla kusagil mingil pop-up kalaturul või gurmeebutiigis kusagil müüakse. Kui inimene läheb poodi, siis see lõhe, mis seal müügil on, on norra päritolu ja kasvandusest pärit. Ja "selline asi" ei ole enamikule lõhe ostjatest probleemiks, nagu üldse enamiku toidu puhul enamik inimesi ei esita küsimusi selle kohta, mis nad endale sisse ajavad ja kas see hea või halb on. Uudis ei ole see nüüd ka ammugi mitte nagu sa isegi võid näha, kui mitu aastat need uuringud vanad juba olid.
SKG kirjutas:
Viinamarjade jutu kohta tahaks mingit allikat naha, kolab nagu BS. Ega see ometi EWG polnud Lisaks, poest ostetud marjad/puuviljad ju pesed ara kraani all.
Ajalehed pole eriti hea allikas sellise info jaoks.
Kraani all loputad ainult heal juhul pori maha.
Ja ei, olnud EWG. Vastupidi, see oli spetsialist, kes üritas tõestada, et taimekaitsemürgid ei ole kahjulikud tarbijale, sööge julgesti. Piirmäära ei ületa sest ega inimene ju ei söö rohkem kui ühe portsjoni. See olla näiteks 10 marja päevas.
Tõesti ei ole võimalik mingeid allikaid tuua mitmeid aastaid tagasi võimalik et isegi paberlehest loetule. Mul on hea mälu aga nii hea see ka pole.
Uha enam on popp alusetult igasugu "kemikaale" ja "aineid" valtida. Sarnast asja teevad ka Eesti Fuudishi tegijad:
tsitaat:
They completely disregard what the chemical is, at what concentration it occurs on the food and how that compares to the crop-chemical-specific EPA tolerance levels.
The results indicated that alkaline solutions were effective for the reduction of pesticide residues when the washing time was longer than 15 min.
Sa tihti pesed viinamarju leeliselahuses 15 minutit järjest? Vabandust, kauem kui 15 minutit järjest. Eks ju?
Ise nad kirjutavad seal ka:
tsitaat:
However, tap water has a limited effect on the removal of pesticide residues, because many pesticides are hydrophobic
See, kuidas mina viinamarju pesen puutub teemasse kuidas?
Teemaks on, et kraaniveega on voimalik pestitsiidide jaake vahendada, mitte ainult pori eemdaldada.
The results indicated that alkaline solutions were effective for the reduction of pesticide residues when the washing time was longer than 15 min.
Sa tihti pesed viinamarju leeliselahuses 15 minutit järjest? Vabandust, kauem kui 15 minutit järjest. Eks ju?
Ise nad kirjutavad seal ka:
tsitaat:
However, tap water has a limited effect on the removal of pesticide residues, because many pesticides are hydrophobic
See, kuidas mina viinamarju pesen puutub teemasse kuidas?
Teemaks on, et kraaniveega on voimalik pestitsiidide jaake vahendada, mitte ainult pori eemdaldada.
Kas sa saad aru, mida "limited effect" tähendab? Ma mõtlesin, et seal Iirimaal on suht ingliskeelne keskkond ikkagist
A herneuss näiteks.. ta ei ela ju kaunast väljas, kuidagi peab see mürk kauna ka jõudma ju?
Kui kaunu ja herneid veel pole siis pole mõtet nende vastu mürgitada ka vist.
A no SKG-ga mõttetu vaielda, tema arust on need aspartaamid ja muu keemia ka best ever üldse
The results indicated that alkaline solutions were effective for the reduction of pesticide residues when the washing time was longer than 15 min.
Sa tihti pesed viinamarju leeliselahuses 15 minutit järjest? Vabandust, kauem kui 15 minutit järjest. Eks ju?
Ise nad kirjutavad seal ka:
tsitaat:
However, tap water has a limited effect on the removal of pesticide residues, because many pesticides are hydrophobic
See, kuidas mina viinamarju pesen puutub teemasse kuidas?
Teemaks on, et kraaniveega on voimalik pestitsiidide jaake vahendada, mitte ainult pori eemdaldada.
Kas sa saad aru, mida "limited effect" tähendab? Ma mõtlesin, et seal Iirimaal on suht ingliskeelne keskkond ikkagist
Jah, ma saan aru. Kas sa seda linki lugesid?
Isegi 5 min kraanivees eemaldab kohati kuni 34%, olenevalt koogiviljast ja pestitsiidist.
Winterwind kirjutas:
A no SKG-ga mõttetu vaielda, tema arust on need aspartaamid ja muu keemia ka best ever üldse
Kuidas see aspartaam pestitsiididesse puutub? "best ever"? Motlad asju valja?
Btw, vesi on ka "keemia".
viimati muutis SKG 05.01.2023 18:33:10, muudetud 1 kord
A herneuss näiteks.. ta ei ela ju kaunast väljas, kuidagi peab see mürk kauna ka jõudma ju?
Kui kaunu ja herneid veel pole siis pole mõtet nende vastu mürgitada ka vist.
A kuidas see uss sinna kauna saab sinuarust? Kaunteta herned pidid üks puhtamaid köögivilju olema. Mürk jääb kauna külge. Sama igasuguste paksu koorega asjadega millel koori ei sööda.
A herneuss näiteks.. ta ei ela ju kaunast väljas, kuidagi peab see mürk kauna ka jõudma ju?
Kui kaunu ja herneid veel pole siis pole mõtet nende vastu mürgitada ka vist.
A kuidas see uss sinna kauna saab sinuarust? Kaunteta herned pidid üks puhtamaid köögivilju olema. Mürk jääb kauna külge. Sama igasuguste paksu koorega asjadega millel koori ei sööda.
mul tuleb meelde mingi artikkel, kus küll räägiti õuntest aga seeselleks, nimelt õunaussi muna pidi olema juba õunaõide munetud ja õuna arenedes kasvab vastne õuna sees ja alles pärast närib endale tee välja
analoogselt oleks võimalik ka herneste puhul
aga kas nii on, mul pole aimu
Jah, ma saan aru. Kas sa seda linki lugesid?
Isegi 5 min kraanivees eemaldab kohati kuni 34%, olenevalt koogiviljast ja pestitsiidist.
Jah, ma lugesin. Kas sul mõistus töötas, kui sa lugesid? Ma ei räägi teoreetilisest situatsioonist, sa võid need viljad ka maailma lõpuni likku panna, kui soovid. Ma räägin sellest, mida päris inimesed kodus teevad, kui nad kraani all puuvilja loputavad et see päriselt ära süüa. Keegi ei pese seda 30, 20, või 15 minutit. Katses toodud minimaalne aeg oli 5 minutit ja selle tulemused olid järgmised:
Kumkvaat: -7%
Kurk: -24%
Spinat: -4%
Tõsine tulemus ikka küll. Eriti arvestades, et reaalelus tegelikult mitte keegi ei nühi oma puuvilja, kurki ega spinatit 5 minutit järjest kraani all. Seega ilmselt on reaalne tulemus veel vähemalt 2x viletsam, kui mitte rohkem.
Aga sina presenteerid seda nagu "pole probleem, sest kraani alt läbi loputamine eemaldab ju pestitsiidid". Ei, nii nagu seda 99,99% inimesi kodus teeb, eemaldab see heal juhul mõne protsendi ja jätab üle 90% alles. Kas sellises olukorras on vahet? Ei ole. Aga mille nimel sa siis võimled?
Tihti ostan poole kilo kaupa pakitud viinamarju. Vahel on müügis ka lahtiseid viinamarju, siis võtan kobara. Pole vahet kui palju ostan, üldjuhul päeva jooksul söön ära (ka 2 kg). Ei pese viinamarju. Vahel on "väävli maitse" tunda
Tihti ostan poole kilo kaupa pakitud viinamarju. Vahel on müügis ka lahtiseid viinamarju, siis võtan kobara. Pole vahet kui palju ostan, üldjuhul päeva jooksul söön ära (ka 2 kg). Ei pese viinamarju. Vahel on "väävli maitse" tunda
Ma harilikult nuusutan enne ostmist (tegelikult olen juba õppinud, päritolu järgi vahet tegema, milliseid ei tasu isegi nuusutada). Nendest "väävlimaitselistest" saab juba kaugelt lõhnast aru. Aga jah, mina pesen, kuid selleks, et tihti on viinamarjad lausa porised. Ei tee endale illusioone, et selle minutise loputamisega kraani all enamusest pestitsiididest lahti saab. (Sellest niinimetatud väävlimaitsest, mis see iganes ka poleks, näiteks ei saa).
SKG kirjutas:
netcat kirjutas:
Aga sina presenteerid seda nagu "pole probleem, sest kraani alt läbi loputamine eemaldab ju pestitsiidid".
Ei, kindlasti mitte, siis said must valesti aru.
Viitasin sellele, et kraaniveega saab rohkem maha loputada kui lihtsalt pori.
tsitaat:
tap water washing only caused a 10–40% loss of the 10 pesticides
Kas sa võiksid seletada, kuivõrd oluline on see, et kraaniveega loputamine eemaldab parimal juhul 10% pestitsiididest ja jätab 90% alles? Tegelikult on reaalsus muidugi veel inetum nagu ülal seletasin, sest keegi ei pese 5 minutit järjest oma viinamarju, oled sa ise proovinud kui pikk aeg see kraani all lobistada on? Enamiku inimestel võttis võhmale juba 20 sekundit käsi seebitada nagu covidi koolitus ette nägi
Niisiis, sõnastame ümber selle sinu ütluse, millest kogu jauramine alguse sai:
"poest ostetud marjad/puuviljad ju pesed ara kraani all, mis eemaldab tervelt 10% pestitsiididest".
Tõesti, miks peaks keegi muretsema? Tervelt 10% vähem ju!
netcat, 10% v6ib olla see viimane piisk, mis su üle äär lükkab...
Kas need pestitsiidid ka reaalset ohtu inimese tervisele kujutavad, v6i koomavad natuke maksa tsütokroome? V6i kui palju nad reaalselt k6rgemate imetajate ainevahetust m6jutavad?
Ma ei ole teemaga tegelenud ja eeldan, et kui nendega kokkupuutunud tooted müügis on, on nad imiesele rohkem v6i vähem ohutud. _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
netcat, 10% v6ib olla see viimane piisk, mis su üle äär lükkab...
Kas need pestitsiidid ka reaalset ohtu inimese tervisele kujutavad, v6i koomavad natuke maksa tsütokroome? V6i kui palju nad reaalselt k6rgemate imetajate ainevahetust m6jutavad?
Ma ei ole teemaga tegelenud ja eeldan, et kui nendega kokkupuutunud tooted müügis on, on nad imiesele rohkem v6i vähem ohutud.
Nagu siin juba öeldi, doos teeb mürgist mürgi. Ainult et mõni tervisekaitse spetsialist on veendunud, et "doos" on 10 viinamarja, ja siis tuleb Oisu ja sööb 2kg korraga.
Huvitavam teema on ristmõjud, mida on väga vähe uuritud. Ehk nii ja nii palju üht konkreetset ühendit ei pruugi midagi teha, aga kui neid on kümneid erinevaid mida sa saad erinevatest viljadest iga päev. Reaalseid tingimusi uurivaid katseid on liiga vähe
Tarbijat peaks huvitama pigem see kui palju pestitsiide ja murke jaab viinamarjadesse, Norra lohesse jms peale seda kui nad on kulmikus olnud, pestud ja kuumtoodeldud, sest koik need vahendavad pestitsiidide sisaldust. Mis koguses seal neid on vahetult enne suhu panemist. Ja siis - kas see sissesoodav hulk uldse uletab soovituslikku kogust voi limiiti, kus maalt ohtlikuks peetakse.
See, et mingi tundliku testiga on voimalik midagi leida, ei pruugi tingimata ohtu kujutada.
Ostnud tavaliselt Kaval-Antsu suitsujuustu, sest see maitses võrreldes Tere suitsujuustuga oluliselt paremini. Aga viimasel korral see antsu suitsujuust üldse ei maitsenud nagu varem, st kas viga partiis või on miskit tehnoloogias muudetud, kuid süües jäid nagu mingid tahked osakesed hambaalla, keegi nagu oleks juustumassi kriiti seganud, selline tunne oli. Võimalik et taas üks hea toode peessse keeratud.
6 päeva vanadest asjadest väga ei tahaks ühtegi toitu keegi ma arvan _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
kui ei haise ega hallita ja maitse ka korras, siis pole häda midagi. veits teine asi, aga näiteks kuu aega parim enne/kõlblik kuni möödas kinnises karbis sulatatud juustud/pasteedid lähvad kõik hommikul saia peale kui on kvaliteedikontrolli edukalt läbind. _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Jah, ma saan aru. Kas sa seda linki lugesid?
Isegi 5 min kraanivees eemaldab kohati kuni 34%, olenevalt koogiviljast ja pestitsiidist.
Jah, ma lugesin. Kas sul mõistus töötas, kui sa lugesid? Ma ei räägi teoreetilisest situatsioonist, sa võid need viljad ka maailma lõpuni likku panna, kui soovid. Ma räägin sellest, mida päris inimesed kodus teevad, kui nad kraani all puuvilja loputavad et see päriselt ära süüa. Keegi ei pese seda 30, 20, või 15 minutit. Katses toodud minimaalne aeg oli 5 minutit ja selle tulemused olid järgmised:
Kumkvaat: -7%
Kurk: -24%
Spinat: -4%
Tõsine tulemus ikka küll. Eriti arvestades, et reaalelus tegelikult mitte keegi ei nühi oma puuvilja, kurki ega spinatit 5 minutit järjest kraani all. Seega ilmselt on reaalne tulemus veel vähemalt 2x viletsam, kui mitte rohkem.
ja kuhu sa jõuda tahad?
inimesed elavad tervelt ja ei sure kohe vähki, kui õuna pole pesnud
ausõna ma ei viitsi neid pesta, kaubandusest ostetud lükkan ehk korra veega üle ja siis rätikuga kuivatan, kuid seal vaid mehaaniline osa ja antibakteriaalsusest ei saa rääkidagi
töö juurde puuvilju tuuakse, vett pole, pohui
lähevad, nagu jumal on turundussüsteemi loonud, nõnda inimene peab ka puuvilja sööma
hüpohondrikud lakuvad ja noolivad ja ikka ei usalda - lõpuks surevad inimesed ikkagi geneetilise juhuslikkuse järgi _________________ ☠
ja kuhu sa jõuda tahad?
inimesed elavad tervelt ja ei sure kohe vähki, kui õuna pole pesnudi
Isiklikult üritasin vaid seletada,, et probleemile "viljadel võib leiduda pestitsiide" ei ole töötavaks lahenduseks "sa ju pesed neid kraani all" nagu mõni inimene näib naiivselt uskuvat ja see polnud isegi mina kes selle küsimuse lauale tuua tahtis, üldse. Minul on jumalast suva, kas sa nühid oma 10t viinamarja osooni- ja leeliselahuses 30 minutit ja seejärel keedad, või tood 2kg poest ja sööd igapäevaselt pesemata ära. Oma asi ja oma elu.
Nagu ma ise mainisin, pesen puuvilju ise vaid sellepärast, et neid mustusest puhastada. Kuna, nagu oponendi enda toodud uuring ilmekalt näitas, pesemisega lõviosast pestitsiidijääkidest ei vabane isegi pool tundi pestes, rääkimata sellest mõnesekundisest loputusest mida tavainimene kodus teeb.
Oleneb, ise lasen veega märjaks, siis seebitan sisse ja loputan korralikult sooja veega. Arvestades potentsiaalselt kes ja kuidas neid minule eelnevalt näppinud ja pigistanud on, siis alla selle ei mängi välja. Inimesed on ikka üsna räpased. Hästi näha poes desoautomaatide juures. Peale poes käiku olen ma tähelepanekute järgi (siiamaani) kõigi nende inimestehulkade seas, kes vaatevälja jäävad mingil hetkel põmst ainuke, kes selle aparaadi juurest läbi käib. Viimase poole aasta tähelepanekud, inimesed on üsna pohhuistlikuks muutunud. Oma/tuttavate aias puu otsast võetud puuvilju ei pese.
SKG, mis arvad mehest nimega Tim Spector? Midagi häirib tema jutus kohati...
Oleneb, ise lasen veega märjaks, siis seebitan sisse ja loputan korralikult sooja veega. Arvestades potentsiaalselt kes ja kuidas neid minule eelnevalt näppinud ja pigistanud on, siis alla selle ei mängi välja. Inimesed on ikka üsna räpased. Hästi näha poes desoautomaatide juures. Peale poes käiku olen ma tähelepanekute järgi (siiamaani) kõigi nende inimestehulkade seas, kes vaatevälja jäävad mingil hetkel põmst ainuke, kes selle aparaadi juurest läbi käib. Viimase poole aasta tähelepanekud, inimesed on üsna pohhuistlikuks muutunud. Oma/tuttavate aias puu otsast võetud puuvilju ei pese.
SKG, mis arvad mehest nimega Tim Spector? Midagi häirib tema jutus kohati...
iga laps peab "sitta" sööma, et kujuneks immuunsüsteem
kui ennast pidevalt pesta ja desida, siis tulemuseks oled hoopis nõrgemas olukorras, kui ülejäänud - ei ole vaja päris full retard ka minna _________________ ☠
Pole ammu enam laps (kõik oma "sitt" ära söödud). Normaalne hügieen on "hüpohondrik"?
Olen kaks korda elus hirmsas pasanteerias olnud, ühe põhjus pesemata viinamarjade söömine üle paarikümne aasta tagasi. Oisu tuli meelde... Ju siis mõnel veab. Teine kord ühel pikal tripil euroopas, (neli nädalat ja 900km seljakotiga). Vaevalt et ma hüpohondrik olen. Ainuke asi mida karta, on teise inimese sitt. Muud loodust võin ilma igasuguse probleemita süüa, kogeda jne...
Kuradi euronõuded, meil võiks olla ka ikka samamoodi nagu indias vms, et sööd ja jood pasaste kätega oma ja teiste rooja sees.
Kõik oleks palju tervemad ja rahvaarv ammu üle miljardi.
Juba rahvatarkus ütleb, et sitasurma pole keegi surnud.. kui neid miljardeid seal arengumaades mitte arvestada.
viimati muutis Winterwind 08.01.2023 23:35:10, muudetud 1 kord
Kuradi euronõuded, meil võiks olla ka ikka samamoodi nagu indias vms, et sööd ja jood pasaste kätega oma ja teiste rooja sees.
Kõik oleks palju tervemad ja rahvaarv ammu üle miljardi.
Inimesed on ikka üsna räpased. Hästi näha poes desoautomaatide juures. Peale poes käiku olen ma tähelepanekute järgi (siiamaani) kõigi nende inimestehulkade seas, kes vaatevälja jäävad mingil hetkel põmst ainuke, kes selle aparaadi juurest läbi käib. Viimase poole aasta tähelepanekud, inimesed on üsna pohhuistlikuks muutunud.
OT, aga kõik need korrad kui ma proovinud olen viimase poole aasta jooksul, on need purgid tühjad olnd või lihtsalt mitte töötanud. Inimene pole ka loll, kui sa proovid sseda purki üks kord ja sealt midagi ei tule, teine kord ja sealt midagi ei tule, siis kolmas kord enam ei hakkagi end lolliks tegema. Isiklikult olen loobunud, kuid peale detsembri koroonalaksu hakkasin taas isiklikku kätegeeli kaasas kandma (ja poest lahkudes kasutan ka seda). Poodi sisenedes? Milleks. Kõik on seal nagunii mustem kui minu käed, mis on värskelt kinnastest välja võetud. Kaitsku end igaüks ise kuidas saab ja soovib.
Calorie counting and exercise don’t help with weight loss? 🤔
@tim.spector ‘s appearance on @diaryofaceopodcast with @steven demonstrates that even very smart people can suffer from terrible cognitive dissonance 😑
He claims calorie counting doesn’t help with weight loss. Well, maybe for some people. Keeping a budget doesn’t necessarily mean you’ll save money either 🤷🏼♂️
But by his metric… NO DIETS work. That isn’t the facts. The fact is any diet that induces a calorie deficit over time will cause weight loss. But calorie counting doesn’t help everyone with that. It is simply a tool. For some people it’s a great tool just like keeping a budget. But the idea that it doesn’t cause weight loss when used appropriately is complete BS and there are dozens of human randomized control trials to demonstrate this (PMID: 30816851, 28437597) Same thing with exercise (PMID: 33955140)
Perhaps Tim could read more human randomized control trials instead of pushing a narrative to sound sexy to sell books 🤷🏼♂️
You don’t have to use calorie counting. It’s just a tool like carb restriction, time restricted eating, etc. but you must practice some form of restriction to lose weight. Choose the form of restriction that feels easiest for YOU
Save and share this post. Only YOU can stop the spread of BS 👊🏻
kõige odavam külmutatud pitsa on Oslos 5eur/pool kilo.
Mitte et ma seda ostaks, aga keegi ütles, et see on norra rahvustoit.
Palju sorte on müügis küll jahh. _________________ Hapud viinamarjad
kõige odavam külmutatud pitsa on Oslos 5eur/pool kilo.
Mitte et ma seda ostaks, aga keegi ütles, et see on norra rahvustoit.
Palju sorte on müügis küll jahh.
See on üks konkreetne sort pitsat, mis on nende "rahvustoit". Alloleval lingil põhjalik ülevaade. Ma teadsin seda nimepidi, kuid polnud süvenenud, millest see koosneb. Millegipärast oli mul eksiarvamus, et norrakate lemmikpitsal on sink ja ananass (tont teab miks). Tegelikkus on veel palju jäledam.
PS boonusena saavad lookese läbilugejad näha ka pilti "ametlikust" norra rahvustoidust milleks on mingi surnukshautatud lammas surnukshautatud kapsaste ja kartulitega, maitsestatud erakordselt tagasihoidlikult - ehk siis seletus sellele, miks Grandiosa neile sellise issanda läkitusena tundus ja meeldima hakkas
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Ma tean näiteks inimesi, kes söövad (või enne hinnatõusu, sõid) lõhet pidevalt. Hiljutilahkunud härra Vetevool isiklikult väitis, et iga päev.
Spoiler 
