[Mihkus]

Sain sellise kunagi osta kui hinnad 2x väiksemad olid: link

Latt oli ilge rämps, pole midagi nii kehva mitte kunagi näinud, ketil olid ka ühe poole hambad väiksemaks teritatud kui teisel, ehk vedas viltu, nii räigelt et üle 3cm saagida ei saanud. Õlipump kukkus ka küljest ära. Sain tund aega ketti teritada ja latti käiata ja sain saagima...

[Ricki]

[elukaz]

Sel keti kiirus väga kahtlane, võib rapsima hakata.

Sellega väga rahul oksamajanduseks: https://www.makserv.ee/toode/akukettsaag-makita-duc254z-akuta/

[pppd]

[rex]

https://www.makserv.ee/toode/akuuniversaalsaag-makita-djr186z-akuta/

See tiiger on iseenesest maal juba olemas ja õunapuid harvendada jms suht ok, aga tahab kahe käega hoidmist ja mõtlesin just, et kettsaag haukab veidi paremini ja kui keti all korralik vastus olemas, siis väiksega kannataks metsas suuremaid oksi niiviisi kiirelt tükeldada, et ühe käega hoiaks oksa kuskil paku otsas koos mõõdupuuga ja teisega laseks juppe.

Peab mõtlema, kas seda ikka nii palju vaja on, et 150-200 Makita oma eest välja käia, pluss need tunduvad ali omast ikkagi parajalt kobakamad. Samas kui ali oma ikka tõesti väga käkerdis on, oleks patt päris sita tootmist ka sponsoreerida.

[elukaz]

See 183 pole kahjuks üldse võrreldav 186-ga, okskääre sobib asendama, edasi jääd kõrval magama. Aga selle eest kerga ja ühekäe töö jaoks vast isegi parem, kett ikka suht ohtlik ses suhtes. Kui teine käsi ketipiduri taga pole.

[pppd]

see väike ongi mõnus just sellepärast, et seda saab ühe käega keskelt kinni hoida, kõhu all on veel teine lüliti, millega käima lasta, ainuke mure on mitte liiga palju ette anda, muidu sööb ennast kinni ja hakkab käes rapsima. Kettsaega ühe käega töötamist ei kujuta ausalt öeldes ette, olgu see ükskõik kui kerge, seal ju pole lihtsalt seda kohta, kuskohast hoides asi käes korralikult tasakaalus oleks.

[elukaz]

Kettsaed on erinevad, viimased kaks lingitut on üsna mugavad ka ühe käega. St raskuskese on paigas. Erinevalt 186-st mis on lootusetu ühe käega midagi teha

183 juures pole täheldanud et palju saaks peale anda, või on see katki? Käib nagu tikksae nullaste ehk etteanne puudub.

[rex]

183 kaalujaotus on kahtlemata parem, aga kuna 186 juba olemas, ei taha liiga palju sarnast kola kokku osta. Maal on 18V asjad, linnas omal 12V, pigem võiks siis juba sellele süsteemile väikese ühekäetiigri ligi võtta. Kuigi seda vist sunnitakse ka vägisi kahe käega hoidma.

Mihkus, mis su hiinakast sai? Pärast keti ja lati käiamist kõlbas kuidagi kasutada või läks prügisse? Nii jämedat kraami, nagu su pildil, ei taha üldse sellega saagida, kaks bensusaagi selleks olemas. Pigem ikkagi nii 5cm kandis kaseoks, mille võiks metsa mädanema jätmise asemel katlasse või pliidi alla visata.

[elukaz]

[rex]

Ma pole sellist kasutanud. Kui selle võib pärast käima laskmist vabastada, siis ok. Paljudel riistadel, nagu hekilõikajad näiteks, on need lülitid jadamisi, nii et pead mõlemat hoidma (või ühe nipukaga kinni tõmbama, kui tahad ühe käega tegutseda).

BTW, ma olen 186-ga isegi ühe käega aias puudelt oksi lasknud, kus kahega ei ulata.

[Ricki]

Worxi ühekäe vorstiviilutajaga saab kah oksad lõigatud https://www.stokker.ee/video/worx-wg324e-one-handed-pruning-saw-20v-uk

[prtv]

Kui täna tahaks üht löökdrelli osta, siis millise võtaksite? Üheski ökosüsteemis hetkel kinni pole, seega valida võib kõike, Makita muidugi tundub kõige põnevam.

[Janis]

Oleneb milleks vaja.

[maty]

Ise võtsin mõni kuu tagasi Makita HR2630J, olen selle ostuga rahul, kasutasin raudbetooni puurimiseks ja piikimiseks.

[prtv]

[SKG]

Makita peaks hea olema kui pikk neil garantii on?

[maty]

SKG, erakliendil 2a nagu ikka

[Janis]

Makita headus on odav hind. Garantii niikuinii pm ei kehti sellistel asjadel, vahet pole mis number välja öeldakse.

[prtv]

[SKG]

[Janis]

Mis see garantii tähtsust omab? Isegi kui hakata lolli mängima ja kuskile viima, siis öeldakse, et liiga intensiivselt kasutatud ja ei kehti enam seetõttu.
Tavakasutuse juures niikuinii ei juhtu midagi.

[SKG]

Kui peaks katki minema, siis ei pea uut ostma voi oma kuludega parandama?

Kui garantii nii "toimib", siis pole toesti vahet kui pikk see on voi kas ta uldse olemas on

[prtv]

Kas parem on pika garantiiga või pika töökindlusega?

[Janis]

[SKG]

[sukelduja]

[rex]

Oleneb jah, mida ratta lahti keeramise all mõelda. Ükski trell ei keera lahti selliselt kinni idanenud polti, mida pead võtit toruga pikendades kangutama (dünamomeetrilist tegelikult ikka lahti keeramiseks ei retsita, kuigi sel mugavalt pikk saba on). Kahtlen, et üldse ühtki normaalselt kinni pingutatud polti. Selleks on löökmutrikeeraja, mis lööb sarnaselt akukruvikeerajale pööramise, mitte teljesuunas, nagu akulööktrell. Üleminekuga võid siis keerata, kui saaks juba sõrmega ka keerata. Olen ka vahel mõelnud seda osta, aga tegelikult teeb rattarist need 2x aastas töö piisavalt kiirelt ära. Tavalise L-kujulise orig rattavõtmega tõesti ei viitsiks, kuigi ka VAG orig kruvikal on näiteks sabas poltide välja keeramise padrun, mida saab kiiremaks sisse-välja keeramiseks kasutada, kui kergesti liiguvad.

Kui vahel kodus vaja, siis ma toetan ka seda Janise 12V soovitust. Mul on samane ilma löögita ja mõnus kerge ja igati võimekas asi.

[Janis]

Lahti keeramiseks tõesti imelik njuutonvõtit retsida. Mul selleks üheks nõksuks 600mm jõuõlg, edasi läheb mutrikeerajaga.

[Hiid]

ei kujuta ette, et akutrelliga rattapolte lahti saaks. Metabol oli miski kordistaja, mis maksis samapalju, kui trell,. Sellega ehk saaks

[Janis]

Mõnega ilmselt saab, millel heasti jõudu. Mul Makita kruvikal rohkem väänet kui honda civicul

[rex]

Sel juhul ei jaksa lühikest saba pidi hoida. Löögiga on teine asi, kuna inerts.

Mul sobib täpselt üks 1/2" padrunvõtme 300mm pikendus jämedat otsa pidi rattaristi kõige suurema otsa sisse ja sellega enamasti lahti saanud. Tavaliselt ei hakkagi enam üldse ilma oma vanu sooni ja kõõluseid venitama. Rist on ka muidugi korralik. Ühe sõbra Allride'il või mis iganes see tanklast ostetud odav oli, sai pikendusega kiirelt pea otsast keeratud.

[elukaz]

Betooni ja rattapoldi jaoks täiesti erinevad tööriistad. Rattale sobib muidu suvaline akutrell kui esimese ja viimase liigutuse pika võtmega teha. Aga betooni jaoks perfot vaja, põristava trelliga võib telliskive puurida.

[rex]

Kardinapuu saab üles küll ja riiulid seina. Ja naabrid seinu kolkima, kuna ajunärivast hambapuuriundamisest kopp ees. Kuni seal 6mm tüübliavani, sealt edasi kindlat perfo.

[elukaz]

Kahtlustan et enne saab endal kopp ette ja lähed võtad rendist korraliku asja. Sealjuures odavam kui omale osta. Päris mitu korda saab rentida isegi odava trelli hinna eest.

[Janis]

Ma küll pole betooni jaoks mingit erilist trelli toonud. Yato odav 18v löögikas ajas asja ära, mõnikümmend 200mm pikka 8mm diameetriga tüüblit oli vaja üks hetk näiteks paigaldada.
Telliskividesse sai auke ka ilma löögita 10,8v makitaga, kivipuur otsas lihtsalt

[elukaz]

Kehv betoon siis

[Janis]

EI olnud depo finest, uninaks C30 Kivistunud oli ka piisavalt. Ühe jutiga ilmselgelt ei teinud kõiki ära aga mingi piin see tegevus ka polnud kokkuvõttes. Päris asjaga vb jah oleks asi kiiremini edenenud aga mul polnud kiiret.

[SKG]

[Hiid]

kas põristaja või ruigajaga?
Tegelt ruigaja ka võtab, aga hääl on kohutav

[sukelduja]

[Janis]

A miks retsida töörista, mis on kalibreeritud? See, et tagurpidi keerata saab sellega on selleks, et valepidi keermega asju pingutada.
Poltidele määret ei panda! Suvaline octavia oli ees, selle info.

Spoiler

[sukelduja]

[Janis]

Ega sellest tõrvast seal kasu ka pole kui just lahtise peaga mutter pole ja paar aastat lahti keeramist ei saa.

[NightStriker]

--

[Janis]

Mittekaetud pidurikettad tulevad ka määritud tehasest... ei tea küll miks. Sama teema nende poltidega, mida Sa määrituna näinud oled. Minul siin laos igatahes puhtad ja kuivad poldid. Depos kilohinnaga karbis ka puhtad poldid.
Mina pole kunagi mingit määret pannud poltidele kui ratast kinnitanud, mitte kunagi pole ühtegi probleemi olnud lahti saamisega. Kui pole lahtine mutter, siis ei saagi seal väga midagi juhtuda kui isegi määret pole, sinna mutri otsa võib samas tõrva lasta kui tahad kindel olla.

[elukaz]

Pigem saab juhtuda kui on määritud. Kuna mingit kontreerimist pole siis on kuivem ja muretum tunne kui kinni hoidvad pinnad pole libisevad.

Lahti saamisega on ikka probleemi kui lamelle kasutada st mitu aastat ei puutu. Või kui külasepp määritud poldi toruga kinni on keeranud.

[NightStriker]

--

[Prillpapa]

Autode puhul vast ei ole probleemi jah, kui seadus meil nõuab 2x aastas neid polte-mutreid rehvi-rattavahetuseks kruvida aga kui viskab vahele traktorikäru, millel viimati ehk 86 aastal kui tehasest tuli neid mutreid pööritati, on kõik paksult roostes - ja ei saa praalida "pole kunagi probleemi". Kes vanu aastaid-kümneid vanu mutreid pidanud lahti saama, teavad ei ole nii lihtne alati, mõned murduvad lausa ära sest roosteliide keermes on juba tugevam kui poldi enda materjal.

Ise kahtlustan, et autotootjate juhendites veljepoltide-mutrite puhul määret mitte kasutada, ei tulene niivõrd objektiivsetest inseneri-materjaliteadusest vaid ohutuskaalutlustest, kus libestatud keermed võivad soosida poltide-mutrite iseeneselikku lahtikerimist vibratsiooni jm mõjul ning kuna veljekinnitustel ei kasutata muid meetmeid nagu vedruseibe, splinte jm ongi targem mõte kui need keermed väga libedad ei ole.

[Janis]

Seadus ei nõua midagi kruvida. Võid vabalt mitu aastat samade rehvidega sõita kui kestavad. Raskema tehnika polte mutreid avad kordistiga kui häda käes. Rattapolti on ikka üsna keeruline murda keerates, ma ikka olen neid kümneid aastaid võsas seisnud risusid natuke näppinud.