[RassK]

SKG, tean tean, Nvidia Shield 2019 Pro täiesti kasutuses. Jätkuvalt upscaler ei ole sama mis teine upscaler. See on sama kui erinevate markide masinate vahel soovitada ostjale lihtsalt "autot".
Korralik upscaler vajab rauda, mida rohkem rauda upscaleri jaoks on, seda parem tulemus. Real-time puhul on asi veel eriti kriitiline.
Öelda, et nö mobiiliprosel töötav upscaler on sama, mis offline upscaler ala Nvidia 3080 taga on täiesti vale.

[BA79]

[RassK]

[BA79]

[SKG]

[RassK]

Jah, video ka kindlasti ei ole alati teostatav ilusalt. Algmaterjali kvaliteet mängib kindlasti rolli, samamoodi materjali encoding lossy vs lossless. Nüansse ikka on, miks see välja ei pruugi tulla. Nö ühe puuga on raske öelda.
Telia teemas jäänud paar korda kindlasti silma, kus AI upscaler tuleb välja lülitada. Teisest küljest jälle kui offline AI on teinud vana mustvalge video täiesti vaadatavaks värviliseks on see väga muljetavaldav saavutus.

SKG, jah 99% teebki nii, selles pole midagi imelikku. Samamoodi selles kui 1% teeb teisiti.
Kui sa oled consumer, ole consumer. Keegi ei käsi ronida professinal marketisse, ei toodete ega teenuste osas.

Panen siia lihtsalt silmaringiks >
https://www.youtube.com/watch?v=sHkc83XA2dY
AI coloring + upscaling (FHD), originaalkvaliteeti ilmselt kujutate ise juba ette.

[mikk36]

Ausalt vaataks pigem originaali (kirjelduses on viide sellele) kui seda, kus on detailid ära silutud ja igasugune liikumine ujuv.

[RassK]

mikk36, originaali ilmselt näeb nagunii väga harva. Esiteks peab originaal olema kvaliteetselt ülesvõetud (60FPS, 120FPS, ilmselt jälle väga individuaalne teema), telekas toetama sama sagedust, lukustuma src sagedusele (ala nagu vsync gaming monitoritel).
Ma ütleks, et selles silutud, sujuvas liikumises pole mitte upscale süüdi vaid puuduolevad kaadrid (sageduse erinevus). Tüüpiliselt ka kehv deinterlacing algoritm, kui source pole progressive.

edit: nvm, see oli lingitud video kohta hoopis.

[NATAS999]

[RassK]

NATAS999, ka õige märkus ... on täitsa võimalik, et src juba ripitud @ FHD.

[SKG]

Enamus praeguseid 4K filme on nagunii juba madalalt resolt ehk 2K DI pealt upscale-tud. Ehk siis kui nokkida - tegu pole tegelikult 4K filmidega.
Vähesed on filmitud 4K kaameraga. Veel vähem kui mitte öelda üksikud veel kõrgemaga (Passengers, 2016).

[oliver.]

[RassK]

Paljudel ei olegi seal üle 2,5-3m vahemaad. Kui ütleme, et praegusel hetkel see 55" on popp valik, siis optimaalse graafiku järgi oleks valik 1080p. Tänase kogemuse järgi ma arvan, et ütlevad paljud, et ka 4K on ülimalt selgelt eristatav.
Graafikul on kindlasti oma seaduspära olemas, samamoodi mõõtehälve, mis on üldiselt välja toomata. Puusalt ütleks, et julgelt võib arvestada +/- 1 resulutsiooni astmega.
Lisaks kuna on popp suuremaks minna, 55" järel ostetakse 65-75", siis selle loogika järgi on juba kasud sees.

[oliver.]

[soomer]

[RassK]

[SKG]

[napoleon]

[marxveix]

Vahe on ikka olemas, kas 360p, 480p, 720p, 1080p jne 4k, 8k pole kontrollinud.

[Dj-E]

[kalvis]

[A.S.]

[SKG]

[NATAS999]

[napoleon]

Selline uitmõte tekkis, et tegelikult telekal see taustvalgus ise vist väga palju elektrit ei tarbigi. Kui panna toas 8W led lamp põlema, siis on tuba palju valgem kui siis kui pimedas toas telekas käima panna.
Seega mingi 100+W voolutarbe juures kulutab energiat rohkem see tarkus mis sees on ehk CPU ja muud kiibid. Need jälle võib tootja panna just sellised mis tema arvates piisav on, mis võib tähendada, et võib kasutada mingeid vanemaid mudeleid, mis on odavamad aga tarbivad rohkem elektrit. Ja mis seal salata, kuna palju tarkust on softis, siis softi kirjutajad on ka pahatihti laisad ehk kui raud välja veab, siis ega rohkem koodi optimeerida ei viitsi.
Ehk tegelikult võivad selle direktiivi jõustumisega muutuda telekad energiasäästlikumaks ja samal ajal hoopis võimekamaks. Kallimaks muidugi ka.

Muidugi kes tahab omale "radiaatorit" tuppa nende jaoks võivad tulla ka mingid DIY kit-d, kus pead paar juppi ise kokku ühendama ja võib-olla ka custom softi installima, et toimiv telekas saada. Üksikute komponentide tarbimist EU ilmselt niipea reguleerima ei hakka, see läheks liiga keeruliseks ja neid kes oskavad ja viitsivad ise ehitada pole nagunii teab kui palju(jah, HV foorumis on nende kontsentratsioon üsna suur, aga see selleks ).

[BA79]

@SKG-

Saab küll suuremaid telekaid teha.Lihtsalt maksma peab. Sama lugu nagu nende katalüsaatorite ja DPF filtritega, veoautodel AdBlue jne. Kui tootja tahab müüa, peab disainima toote mis vastab nõuetele. Kui nõue täidetud, saab sertifikaadi või litsentsi ja ongi juriidiliselt korras.
Selle "suurema ja uhkema teleka" kallima tehnoloogia kasutamise eest peab siis lõpptarbija omast taskust kinni maksma.

Ei jaksa osta? No siis tuleb leppida väiksema ekraaniga

Mul on vanemal telekal Edge LED, ehk LEDid äärtes. Uuem on Full LED ehk siis LEDid tervel tagapaneellil niipalju kui vaja. Kuna tähtis on lõpptarbimise keskmise allaviimine, siis vahet pole, mis tehnoloogiaga seda tehakse. Lõpptarbimine ise aga sõltub väga paljudest asjadest et seda ideaalset minimaalset keskmist on raske saavutada. No ja nii ongi, et paberil on kõik ilus, aga reaalsuses ei anna väga tunda. Välja arvatud siis, kui annab tunda rahakotis. Plasmatelekad olid ju alguses hirmkallid. Samuti projektsioontelekad. Mõlemad tehnoloogiad surid välja, kuna olid kallid toota ja ei läinud ka rahvale peale.

[oliver.]

[RassK]

[kalvis]

[Prillpapa]

Tolmuimejatel mõjutab tõhusust juba nii labane asi kui filtrite filterkoti materjal. Pelgalt kvaliteetse filtrimaterjaliga võib imemisjõu vajadus sõltuda kümnetes protsentides, kahjuks on see filtriteema läbivalt jõudnud ka robottolmuimejtae ajastusse, kus internetis on testvideosid, kuidas originaalfiltriga imeja toimib aga järelturufiltriga imeja on "nõrk" ja "nö EL-i bürokraatide rohepesu rämps".
Samuti sama tehnoloogiat saab alati edasi arendada, kasvõi palavalt armastatud sisepõlemismootor, mille tegelik kasutegur on äärmiselt kasin, on siiski samatööpõhimõttega märgatvalt arenenud, tänase mootori kütusesäästlikus ja vastupidavus on nõks parem, kui 30, 50 või 100 aasta tagusel mootoril. Arendatud on nii õlisid,laagreid, metallitehnoloogiaid, süüte- ja kütuseetteandes tehtud innovatsiooni - kõik pisikesed sammud aga kokku mõjutab nii mootori kaalu, kütusekulu kui muid omadusi.

Tulla jutustama, kuidas tolmuimeja juba 50 aastat tagasi leiutati ära, ja seal ei ole võimalik enam ühestki otsast midagi parendada - miks just teler ja tolmuimeja ei peaks alluma tehnoloogiarengu reeglitele.

[NATAS999]

Prillpapa, vastupidavus on kohe kindlasti uutel mootoritel nõrgem. minu jutt või koera s1tt, võta yt ette auto kirurgia kliiniku kanal, kus seletab ära, miks on tänapäevased mootorid vastupudavuselt nõrgemad. tl;dw tuleb see ühelt poolt kütusesäästlikuse arvelt, kus mootori liikuvate osade massi ja hõõrdepindasid vähendatakse miinimumini ja teiselt poolt loodust säästvad tehnoloogiad.

[oliver.]

[soomer]

[von Wu]

[kalvis]

[Prillpapa]

kalvis, tolmuimeja eesmärk ei ole ju võimalikult kõvasti imeda võimalikult võimsa mootori energiakuluga, vaid ikkagi tolmu-prahi kokkukogumine, nii on näiteks robottolmuimejatel lisaks harjad rullikud, mis aitavad eesmärgile kaasa, samuti filtritehnoloogiad, et filtrid võimalikult vähe takistust põhjustaks ja ülemäärast energiakulu ei tekitaks.

Füüsika põhjal oli kunagi sarnane seltskond autonduses, kelle auto sooritusvõime arendus-nägemus põhines pelgalt mootori kubatuuri ja silindriarvude suurendamises, mida suurem kubatuur ja mida rohkem silindreid a'la V12 seda võimekam sõiduk ja mingi aeg see füüsika nagu toimis, kuni ühel hetkel hakkasid rallisid võitma mitte nii väga suure kubatuuri ega silindrite arvuga varustatud mootorid, vaid hakati panustama kompressoritesse-turbotesse, sissepritsesüsteemidesse, mootori töö juhtimisse arvutiga ja tänane keskmine igapäevasõiduk näitab kunagisele "füüsikale" tagatulesid pea igas suunas alates kaalust, kütusekulust kuni kiirenduseni välja.

Sama imet tehtud ka mujal, kasvõi arutitehnikas kus osa "füüsikuid" jäi kinni protsessori taktsagedusse aga nutikamad suutsid ka madalama taktsagedusega tippkiipe hakata jõudluses edastama, panustades hoopis tuumad arvukusele, paralleeltöötlusele, kiiretele mälupuhvritele jne. ning täna on see saanud juba normiks, kus tulemuse saavutamiseks ei ole vaja ühte kiiret-kuuma arvutajat, vaid mitut, mis igaüks tegeleb oma spetsiifilise osaga, nagu näiteks telefonides, kus fotode töötlemisega tegeleb oma kiip, andmeühendustega oma jne.

Hiljuti vahetasin oma katlasüsteemi tsirk pumbad välja, kus vanadel oli peal kirjas 25W-75W aga uued pumbad teevad töö ära kirjade järgi 5W-22W. Sama ka kunagi ventagregaati valides kus uuemate mootorite energiatarve erines vanemate mudelite omast pea 3X.
Miks ventilatsioonis või vee liigutamises on võimalik märkimisväärselt töö ära teha väiksema energiatarbega aga vot tolmuimemine on see, kus füüsika tuleb vastu ja foorumlane peab arengut ilmvõimatuks.

[NATAS999]

Prillpapa, on mingi märgatav vahe ka 25W-75W ja 5W-22W tsirkulatsioonipumba effektiivsuses/voolutarbes? sama kraani asendiga saab sama kiirelt radikad soojaks 5W ja 25W juures?

[Janis]

Ma oma pumbal üle 5w väga pole ees näinudki, ise keerab peale kui vaja. Tuba ilusti soe

[Prillpapa]

Ei oska vastata nii täpselt, vana radikaringi pump oli II asendi peal ehk 22W ja 75W keskel siis, uus hetkel uhab 22W peal, sai alles sügisel vahetatud ja pump kehva koha peal kuhu hästi ligi ei pääse näppima. Muidu samuti uuel pumbal mingi tarkus sisse ehitatud öörežiimid ja mingid vist vooluhulgale/takistusele reageerivad nõksud.
Oli plaan küll, kui maja kütesse saab, hakata pumba peal valikuid läbi katsetama aga ligipääsu tõttu pole veel viitsinud..

Mis kraani silmas pead, mul otse kraanidest ei sõltu midagi, kolmikkraani asend mõjutab ainult sooja-jaheda vee suhet ja radikad on nö kahetorusüsteem, mis samuti lisatakistust ei tekita. Samuti radikate soojenemise kiirusele ei ole tähelepanu pööranud - on see üldse oluline, radikatel nagunii termostaadid ees ja laseb radikast sooja vett läbi kuidas parasjagu vaja. Nii võib suure pakasega radikas olla üleni üsna soe aga tänaste ilmadega ainult napilt termostaadi juurest leige ja enamus radikat jahe.

Et teemasse naasta peaks vist suurema 4K ekraani lisakütteks elamisse lisaks vaatama..

[elukaz]

[NATAS999]

[A.S.]

[elukaz]

Ikka peab, küsimus ju selles kas kehtestatavad normid on loodusseadustega kooskõlas. Kui teoorias on siis kas on olemas ka tehnoloogia selle realiseerimiseks. Võiks ju hurraaga kuulutada et aastal 2055 peavad kõik valgusallikad olema vähemalt 700lm/W

[NATAS999]

miks peaks prüsseli kapsapead mingid luumenid huvitama? ainult watid, sest watid on halvad kuna kliima soojeneb

[napoleon]

[NATAS999]

[napoleon]

[Dev Grex]

Selleks peaks 4 4K telekat ostma

[NATAS999]

okei, kas keegi keelab osta 4 4k telekat ja nendest 8k telekas teha? kindlasti on sellise asja kokku nikerdamine tunduvalt tüütum, kui 10 1W lampi lakke riputada, kuid osavate näppudega tehnikahuvilise käes vast mitte võimatu.

[soomer]