|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
| autor |
|
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
24.09.2022 19:11:52
|
|
|
| libe kirjutas: |
Ehk peaks peaminister ka libeduse kohta väikse teavituse tegema, paneks kõik kohe talvekad alla  |
Ära jända, osad pole siiamaani veel eelmisest paanikast üle saanud, sa tahad juba järgmist...
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
libe
kvaliteetne mees
liitunud: 04.11.2001
|
|
24.09.2022 19:16:53
|
|
|
| pppd kirjutas: |
| libe kirjutas: |
| Ehk peaks peaminister ka libeduse kohta väikse teavituse tegema, paneks kõik kohe talvekad alla |
Ära jända, osad pole siiamaani veel eelmisest paanikast üle saanud, sa tahad juba järgmist... |
näitab lihtsalt seda, et see oma peaga mõtlemine ei toimi, üleüldiselt
Juba stockmanni hulludelt päevadelt mäletame, kus aastal 2000 juba osteti auto peldikupaberit täis ja jäätist osteti nii palju, et osa pidi juba järjekorras ära sööma, muidu oleks kodus hapuks läinud 
_________________
☠ |
|
| Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
25.09.2022 00:34:43
|
|
|
Abiratta kaks valitsust tõid selle idiootide kiunu avalikku ruumi, varem said kõik aru et oma lollust avalikult presenteerida on lollus.
Nüüd on nagu võistlus, kes suudab ennast mingi pealkirja lugemisest rohkem enesest väljuma saada. Krdi emotsionaalselt ülesköetud eided, ma ütlen.
|
|
| Kommentaarid: 326 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
277 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
25.09.2022 10:31:16
|
|
|
ERR kirjutab: Väliseestlasi häirib Eestis enim parempopulism
https://www.err.ee/1608726622/valiseestlasi-hairib-eestis-enim-parempopulism
| tsitaat: |
Väljaspool Eestit elab erinevatel hinnangutel 150’000 kuni 200’000 eestimaalast, Eestist pärit või Eestiga seotud inimest, mis on arvukuselt 15% Eesti elanikkonnast. Euroopa mõistes on tegemist suhteliselt kõrge diasporaa osakaaluga ehk väljaspool kodumaad paiknevate inimestega.
Ülemaailmsele rändele spetsialiseeruv USA mõttekoda MPI hindab ÜRO 2019 aasta andmebaasi põhjal eestlastest sisserändajate hulka välisriikides olevat ligikaudu 208'000 inimest. Näiteks aastal 2019 hinnati Soomes olevat 61'000 Eesti sisserändajat, Venemaal 59'000 ja USAs 12'000 (Migration Policy Institute 2019). Nendelt arvatakse Eestisse rahasiirde käigus üle kantavat ligi 387.5 miljonit eurot (€) Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2018 aasta andmetel.
Natuke vähem kui pooled vastanutest hoiavad Eestis elava pere või sõpradega sidet pidevalt (42%), kolmandik vastajatest teevad seda tihti (34%), ehk kokku on keskmisest aktiivsem suhtlus Eestis elava pere või sõpradega umbkaudu kolmveerandil (76%) Eesti väliskogukonna liikmetest. 15% teeb seda vahel, 5% teevad seda harva ning 2% mitte kunagi, mis tähendab, et ligi viiendik vastajaid suhtlevad pere või sõpradega Eestis pigem vähem ning ebaregulaarselt.
Tulemustest selgub (joonis 8), et enim tähistatakse Eesti iseseisvuspäeva 24. veebruaril, mida teeb 60% vastajatest. Enam kui pooled vastajad (54%) tähistavad ka jaanipäeva. Teisteks olulisteks pühadeks on veel Eesti moodi tähistatud jõulud (48%) ja Eesti taasiseseisvumispäev ehk iseseisvuse taastamise päev 20. august (36%). Muid Eestiga seotud pühasid märkis veel 5% vastajatest (sh vastlapäev, kadripäev ja mardipäev, hingedepäev, isadepäev Eesti kalendri järgi, volbripäev jm), ning 16% märkis, et ei ole tähistanud ühtegi Eestiga seotud püha.
Kui laiemas vaates on (väljarände) kõige peamisem põhjus pigem üldine/abstraktne soov näha maailma, saada uusi sõpru ning kogemusi, mida nimetasid natuke vähem kui pooled kõikidest Eestist väljarännanud vastajatest (45%), siis muude täiendavate ja üsna võrdselt valitud põhjustena tuuakse välja praktilisemad ja konkreetsemad soovid ja põhjused: näiteks soov parandada elukvaliteeti (36%), leida paremat tööd (33%) ja/või tagada enda professionaalne areng (33%).
Ligi viiendik ainult neist vastajatest, kes on Eestist väljarännanud, tõdeb siiski, et elu uues riigis on keerulisem kui ta eeldas (19%), ja ca 5% on neid, kes kahetsevad uude riiki elama asumist (nendeks on pigem madalama haridustasemega ning vanuses 55–64 olevad inimesed). Sellest võib üldisemas plaanis järeldada, et kuigi riigist lahkumine ja uude elukohta elama asumine on olnud suure enamuse jaoks suhteliselt läbimõeldud ja kaalutletud otsus, või vähemalt ei ole see kaasa toonud ootamatuid või planeerimata negatiivseid tagajärgi, siis ca viiendik omab pigem keerukamaid raskusi uues riigis kohanemisel, ning täiendavalt on ca viis protsenti neid, kelle jaoks kohanemine on olnud väga keeruline.
Ühtlasi on ootuspärane tulemus, et mida kauem Eestist väljarännanud inimene on Eestist eemal olnud, seda suuremat kuuluvust tunnetab ta kohaliku kogukonnaga: näiteks rohkem kui 20 aastat Eestist väljaspool elanute hinnangul nõustub selle väitega pigem või täielikult 82% vastajatest, samal ajal kui 3–10 aastat Eestist väljaspool olijate hulgas on vastava näitaja 69%, ning vähem kui kaks aastat Eestist väljaspool olijate hulgas tunnetab keskmisest suuremat kuuluvust (vastusevariandid pigem ja täielikult nõus) kohaliku elanikkonnaga natuke enam kui pooled vastajatest (57%).
Lisaks rahuolule küsisime eraldi ka üldist, kokkuvõtlikku hinnangut oma kohanemisele ja lõimumisele kohalikku kogukonda. Enam kui pooled vastajatest on kohanenud kas suurel või väga suurel määral (kokku ca 60% vastajatest), ligi veerand (26%) vastajatest leiavad, et nad on kohanenud ja lõimunud keskmisel määral, ning 11% vastajatest on lõimunud kas madalal või väga madalal määral (sh väga madalal määral 3% vastajatest).
Enam kui pooltel vastanutest (61%) on kas bakalaureuse– või magistrikraad, mis on korrelatsioonis enamiku vastajate tööhõive staatuse ja sissetuleku tasemega. Tööd omavad isikud moodustavad 70% vastajate koguarvust ning nende peamised kutsealad on tippspetsialist, juht või kontoritöötaja (vt joonis 40, 41). Suur osa vastajatest (69%) teenib sissetulekut mida iseloomustab neljasel skaalal maksimaalne tunnus ’elan hästi praeguse sissetuleku juures’, neljandik (26%) asub ühe skaalajaotise võrra allpool (’saan hakkama praeguse sissetuleku juures’), ning 3% jaoks on raske või väga raske hakkama saada.
Kokku vastas küsimustikule 4549 vastajat (brutovalim), millest peale andmete puhastamist ja poolikute vastuste väljavõtmist jäi analüüsitavasse valimisse (netovalim) 3543 vastust.
https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Eesti-valiskogukonnad.pdf
|
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
26.09.2022 12:07:05
|
|
|
link
 Spoiler
Selle taustainfo tõttu ütleks, et SDE ja I* töllid käitusid ikka kohe eriti nõmedalt.
Ja noh, EKRE on oma tiblameelsuses ikka ületamatu, Helmed on ka Toomist/Stalnuhhinist ette rebimas.
|
|
| Kommentaarid: 326 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
277 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
26.09.2022 12:09:23
|
|
|
| EKRE ja osade Ismaa tegelaste tiblameelsus ei ole jah enam ilmselge üllatus, see et sinna ka SDE trügib on pigem kurb.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
| Kommentaarid: 159 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
151 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
26.09.2022 18:13:47
|
|
|
| Palju seal kohalikest elanikest üldse kodakondsed on?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
| Kommentaarid: 159 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
151 |
|
| tagasi üles |
|
|
CnZ
HV veteran
liitunud: 05.11.2003
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
27.09.2022 18:41:43
|
|
|
Tahtsime siis õhukest riiki või ei tahtnud?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Xloaded
külaline
|
|
27.09.2022 20:24:54
|
|
|
| netcat kirjutas: |
Tahtsime siis õhukest riiki või ei tahtnud? |
Delfi artiklis on toodud välja järgnev:
Auto ukse lakikihi kriipsud 1-2* ukse peal = 3k EUR kahju ? Kas tõesti tegu miski värvi muutva erilise värviga 300k maksva auto peal? Välja ei andnud poleerida või osaline värv/laki parandus ning reaalselt ehk ~300 EUR töö. Kindlustus saadaks selle 3k jutuga kuupeale.
Samas isik varem ähvardanud – politsei tegeleb kui ähvardus on „reaalne oht“ igaüks võib räusata. Isik vaatab oma rõdult ja näeb neid – ja siis? Mida politsei siin tegema peaks – keelama rõdul olla, et sind avalikult näha ei saaks?
Mida teha kui peaks veel ründama, nagu ikka kutsud abi. Keegi ei hakka igaks-juhuks kui reaalne oht elule puudub sinule eraturvafirmat maksumaksja raha eest mängima.
Tundub tsipa bla bla see teema. Kui on reaalne oht siis politsei tegutseb, kui ei ole siis lollide talumine on ühiskonna osa. See, et Z- „joonistati“ väga hea, saab suurema karistuse, kui lihtsalt kriips või parkla mõlk siis saad veel sõimata ka, et see ju „kõigest auto“ asi see uksega löödud mõlk siis on..
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 468 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
359 |
|
| tagasi üles |
|
|
softis
HV Guru
liitunud: 07.09.2004
|
|
27.09.2022 21:37:22
|
|
|
| Xloaded kirjutas: |
Auto ukse lakikihi kriipsud 1-2* ukse peal = 3k EUR kahju ? Kas tõesti tegu miski värvi muutva erilise värviga 300k maksva auto peal? Välja ei andnud poleerida või osaline värv/laki parandus ning reaalselt ehk ~300 EUR töö. Kindlustus saadaks selle 3k jutuga kuupeale.
|
Tõenäoliselt ei aidanud ainult 1 ukse värvimine, et terve auto ühte tooni jääks.
_________________
www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks! |
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
21 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
27.09.2022 21:52:46
|
|
|
| Maaler arvas, et 2 ust isegi koos hajutamisega 600-800€ saab tehtud, maksimaalselt 1000€
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
Xloaded
külaline
|
|
27.09.2022 22:08:21
|
|
|
Ei näe mõtet ilma faktideta väidelda kui kallis värv, kui sügav kriips oli. Kas auto oli vanem kui üks aasta (uueväärtus automaatselt läinud).
Isegi uued Hondad, Nissanid, „Sidrunud“ tulevad tehasest müüki nii, et „apelsininahk peal“ + tolmu ja veinikärbsed, mõnes kohas värv lausa voolab. Kas samade keredetailide peal on tuvastatud varaseimaid vigastusi – sellisel juhul unusta ära, et 100% antud tõll vastutab (Isiklik kogemus). Maksimum mis kaskodelt olen kätte saanud antud piltide järgi sarnase või suurema „vigastuse“ eest jääb vahemikku 500-1k EUR kui sedagi. Seega väitleks edasi kohe kui järgnev info käes, mis auto mark, aasta, läbisõit, kahjustuse sügavus, värvi eripärad, mis „kasko pakett“, kas kindlustus nõustus ka maksma või milliseks hindas viimane kahju, mis veel kahju see oli, mis kindlustus jne.. hetkel tundub, et suht „laest“ võetud summa mille tõestuseks pole ühtegi fakti esitatud. Kui siin oleks miski maagiline kaskot pakkuv ettevõtte kes iga ukse kriimu, Prisma parkla mõlgi eest tervet autot üle värvima hakkaks, ilmselt me kõik kindlustaks oma autosi antud kindlustuse pakkuja juures.
Kas kriimud üldse on auto värvi ja krundini jõudnud? Kui ei siis viimaste parandamine + poleerimine üsna soodne ning värvimine pole vajalik! Võimalik, et antud "keretöökoda" üritab tehnikat mitte tundvale ajakirjanikule kotti pähe tõmmata?
|
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
28.09.2022 18:54:20
|
|
|
| tsitaat: |
How We Chose the 2022 TIME100 Next
Every year, TIME publishes the TIME100 Next, a list—inspired by our flagship TIME100—that recognizes 100 rising stars from across industries and around the world.
There is no one way to have an impact, so there is no one way by which TIME measures the influence essential to its selections. As a result, and by design, the 2022 TIME100 Next list features musicians as well as medical professionals, government officials as well as movement leaders, and high-profile whistle-blowers alongside top CEOs—all curated by TIME’s journalists and informed by their reporting.
What unites these individuals are their extraordinary efforts to shape our world—and to define our future. |
https://time.com/collection/time100-next-2022/
https://time.com/collection/time100-next-2022/6213907/kaja-kallas/
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
Müüa: Xbox 360 E 500GB (UUS) |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
28.09.2022 23:29:26
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Mis seos on sanktsioonidel ja teenindaja/müüja keeleoskusel ning selle kasutamisel kliendiga suhtlemiseks kui mõlemad seda valdavad?
Sakslasega suhtleksid ka inglise keeles kuigi oskad saksa keelt?
Vene keelt õpetatakse ka praegugi koolides valikainena ning seda ka valitakse. |
Vene keelt õpetatakse üldhariduskoolides üldjuhul kohustusliku B-võõrkeelena.
| bladerunner kirjutas: |
| Aga ingliskeelset tasuta haridust võib ikka anda? Või tuleks see ka keelata? Sest võin sulle saladuskatte all öelda, et sellised klassid on täitsa olemas kus eesti lapsed õpivad inglise keeles. Täiesti tasuta kusjuures. Kohe 1. klassist peale. |
Ei ole. Kõik inglise keeles õpetavad koolid on erakoolid, kus on õppemaks. Need koolid on: Audentese Rahvusvaheline Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Tallinna Rahvusvaheline Kool ja Tartu Rahvusvaheline Kool.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
|
29.09.2022 02:37:57
|
|
|
Rasmus, just, "üldjuhul kohustuslik". Aga on ka koole kus saad valida saksa, prantsuse, hispaania ja vene keele vahel. Mitte palju, aga on.
Ja ma omaarust nagu selges eesti keeles kirjutasin, et "sellised klassid on täitsa olemas". Mismoodi sina sellest "inglise keeles õpetavad koolid" tekitasid jääb mulle arusaamatuks.
>> "Tallinna Inglise Kolledž ja Miina Härma Gümnaasium on munitsipaalkoolid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja riigieelarvelisest toetusest, nimetatud koolides on õppimine õppemaksuta."
See käib siis mõlema kooli IB programmi kohta mida on võimalik läbida 1-12 klassini. Tasuta. Inglise keeles. Eesti kodanikul. Ja ei pea diplomaadi laps olema.
_________________
Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 168 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
157 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
29.09.2022 03:19:12
|
|
|
| Kui tiblakeelt kohustuslikus korras õpetatakse ja tiblale inimese keelt kohustuslikus korras ei õpetata, siis mina küll boikoteeriks seda tiblakeele õpet kui ma laps või lapsevanem oleks.
|
|
| Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
laurx
HV Guru
liitunud: 25.03.2004
|
|
| Kommentaarid: 1137 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
721 |
|
| tagasi üles |
|
|
HPN
HV veteran
liitunud: 26.06.2007
|
|
29.09.2022 10:06:26
|
|
|
Võin enda kogemusest öelda, et vene keele õppimine tuli mulle väga vastumeelselt ja just sellepärast, et tegemist on VENE keelega. Õnneks palju õppima ei pidanud, sest vene keel oli kolmas võõrkeel inglise- ja saksa keele järel ning ainult 2 aastat (mõlemal aastal 2 või 3 semestrit) gümnaasiumi osas. Sellise suhtumisega ma muidugi vene keelt selgeks ei saanud.
Jah, vaenlase keelt ja üldse keeli peab oskama, aga ega ma väga ei kahetse oma keskkooli aegset käitumist. Senises elus pole ka puudust tundnud vene keele oskuse järele.
|
|
| Kommentaarid: 48 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
29.09.2022 11:51:00
|
|
|
Ei mäleta sellist suhtumist - mina käisin keeltekallakuga klassis ja keel oli keel, kokku sai kogu keskkooli aja jooksul vist 7 erinevat, tõsi, vene nagu ka inglise 1. klassist peale. Aga õpetati seda väga halva metoodika järgi, seega ei tulnud selle aktiivsest omandamisest suurt midagi välja. Ega ikka nii ei õpi korralikult rääkima, et õpid mingeid lullasid pähe või loed Tšehhovi novelle ja pead sel teemal kirjandeid kirjutama. Lugeda oskan, aru saan, aga paugust põmm pead soravalt rääkima hakkama siis ei tule midagi välja. Selle koha pealt oli küll suur ajaraisk need vene keelele kulutatud tunnid. Ma loodan, et tänapäeval kus seda õpetatakse, on vähemalt natukenegi asjalikum metoodika kasutusel?
Samas just n-ö "ärkamisajale" sattus meil geograafias NL geograafia. Sellele oli küll vastu porisemist, aga õps pareeris sujuvalt ära, et "vaenlast peab tundma". Mõjus, kõik hakkasid õhinal vaenlast tundma õppima.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
29.09.2022 13:18:49
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| bladerunner kirjutas: |
Mis seos on sanktsioonidel ja teenindaja/müüja keeleoskusel ning selle kasutamisel kliendiga suhtlemiseks kui mõlemad seda valdavad?
Sakslasega suhtleksid ka inglise keeles kuigi oskad saksa keelt?
Vene keelt õpetatakse ka praegugi koolides valikainena ning seda ka valitakse. |
Vene keelt õpetatakse üldhariduskoolides üldjuhul kohustusliku B-võõrkeelena. |
Vene keel pole kohustuslik B-võõrkeel, vaid B-võõrkeel on. Koolipidaja saab, tahtmise korral, pakkuda ka muud B-võõrkeelt aga hetkel, õpetajate puuduse tõttu pole see sisuliselt võimalik. Valdav osa neid vene keele õpetajaid on ka nõuka-aegse haridusega (see on juba tiba teine teema miks meie õpetajaskond vananeb).
| Rasmus kirjutas: |
| bladerunner kirjutas: |
| Aga ingliskeelset tasuta haridust võib ikka anda? Või tuleks see ka keelata? Sest võin sulle saladuskatte all öelda, et sellised klassid on täitsa olemas kus eesti lapsed õpivad inglise keeles. Täiesti tasuta kusjuures. Kohe 1. klassist peale. |
Ei ole. Kõik inglise keeles õpetavad koolid on erakoolid, kus on õppemaks. Need koolid on: Audentese Rahvusvaheline Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Tallinna Rahvusvaheline Kool ja Tartu Rahvusvaheline Kool. |
Tallinna Inglise Kolledz - puudub õppemaks, veel kümnendi eest oli eraldi inglise keelne klass (võibolla tõesti tänaseks olukord teine), Tallinna Saksa Gümnaasium (õppetöö põhikoolis on saksa keelne) - puudub õppemaks.
Tallinna Euroopa Koolis on õppekeel läbisegi nii Inglise kui Vene oma (töötasin pikalt nende vana hoone kõrval - sai avatud akendest osa nende õppetööst... kui laps inglise keeles hakkama ei saanud läks tund üle vene keelele)...
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
