[laurx]

Kõnnitee siseservas on. Sulgema ei pea midagi.

[Oisu.]

Uus küsitlus: Kui palju tõusis septembris (kui on septembris järgmine intressimäära muutumise kuupäev) kodulaenu makse?
Nimelt euribor septembris 1.240 - 1.298 %.

[laurx]

Pole laene / liisinguid.

[napoleon]

On 2.09 pealt 2,7 midagi peale tõusnud. Õnneks on jääk ca 38k ehk ei miskit hullu.

[rex]

[SSD]

Kes kinnisvara laenu saab, siis siit tuleks ikka võtta.
Ostad mingeid odavaid eluruume, ja rendid neid välja. Ma Tartust räägin praegu.
Parim (aga ka kallim) eluruum on kahetoaline korter. Laenumakse tuleb mingi sips üle saja, ja välja annad umbes 300 eest.
Laenu võtad mingi 30 või max aastate peale, sest raha läheb iga aastaga odavamaks. Kui aastaintress tulebki 2, siis vaata mis on inflatsioon eestis! Ja kui see üüribisnes ikka pole see õige, siis paari kolme aasta pärast müües, oled ikka rohkem saand kui ostes,+veel üür!

[Markos]

[napoleon]

Kindlasti kuskil karu p-s mingi peldiku saab isegi veel väiksema kuumaksega. Iseasi kas pank sellise jaoks muidugi laenu annab ja kas sinna üldse on võimalik üürnik leida.
Aga ma kolm aastat tagasi kui ühe korteri maha müüsin olin ka alguses kahevahel kas müüa maha või üürida välja. Kiire arvutus näitas, et kui arvestada kõiki riske pluss kohustust seal vahel remonti teha jne., siis tõepoolest see raha mis sealt igakuiselt teenid pole märkimisväärne.

Aga kas enne müüki on mõtet remonti teha ehk kas see tõstab hinda rohkem kui remondi peale kulutad? Ostjaid on ju erinevaid, mõni tahab tõesti nö. võtmed kätte lahendust, mõni teine jälle lammutaks nagunii kõik laiali ja teeks oma maitse järgi.

[rex]

Sa ei pea erinevaid ostjaid püüdma - püüad neid, kes remonditud korterit otsivad. Neid flippijaid ju ikka jagub, kes optimeeritud tüüplahendustega sitast saia teha üritavad, nii et küllap siis tasub ka ära. Eeldab muidugi seda, et oskad ise ka midagi teha või siis vähemalt hästi projekti juhtida ja soodsaid neegreid leida.

[Markos]

Kogemus näitab, et remonditud korterit on lihtsam müüa. On selliseid, kes tahavadki nõukaaegse peldiku osta ja selle siis üles flippida või enda jaoks teha. Need on reeglina kõige suuremad tingijad, sest tahavad odavalt kätte saada. Ülejäänud seltskond tahab saada raha eest võimalikult valmis asja, ning ei ole huvitatud lisakulutustest. Oleneb väga ka piirkonnast, mägede korterid on tüüpkaup, lähevad nii remonditud, kui remontimata asjad, kuid kesklinnas jms väärt kohtades, seal mängib juba iga pisiasi, niiet san remondi peale tehtud kulutus on kindlasti mõistlik.

[Taavi_R]

[k-d.k]

Korralik külmkapp vennal

[Oisu.]

Katusepleki paigaldanud firmaga tahaks ühendust saada

[Tanel]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120069550/vola-voim-vilepuhuja-laenumaailma-seest-klientide-petmine-on-igapaevane-jarelevalve-puudub-taiesti

[kyrvas]

Ma mõtlesin, et lollilt peabki raha ära võtma.

Eeskujulik kapitalism ju.

[napoleon]

Eks riik peab neid lolle kuigipalju nende oma lolluse eest kaitsma, selleks need reeglid ongi, et peab hindama kliendi võimekust laenu tagasi maksta.
AHV-d suudavad kindlasti mingeid äärmuslikke näiteid genreerida a'la suured rahapakid on kohe järgmine kuu tulemas, aga hetkel oleks likviidseid vahendeid vaja vms., aga need on siiski pigem üksikud erandid.

[Betamax]

[napoleon]

Osaliselt. Pigem on teema selles, et kui sul on juba luksusjaht, eralennuk vms., siis ei lähe sa kiirlaenuputkasse laenu küsima ehk kinnisvara on kõige väärtuslikum vara, mida kiirlaenuputka kliendid omada võivad.

[Draax]

[Oisu.]

Kuidas sai kiirlaenu kontorite uksi kraapiv indiviid kinnisvara omanikuks Õõvastav!
Kas indiviidil ei ole piisavalt mõistust, et pangast laenu võtta?

[napoleon]

Oisu. mitu varianti:
1. on selle kinnisvara päranduseks saanud
2. suudab sõbrale, vanematele või kellelegi teisele augu pähe rääkida, et keegi oma kinnisvara tema laenu tagatiseks annaks
3. on juba pangalaen kaelas ja pank rohkem ei anna, aga midagi sellest on juba tagasi makstud ja saab panga kasuks hüpoteeki vähendada(ma ei tea muidugi kuidas pank sellele vaatab, ei pea just eriline geenius olema et aru saada miks seda teha soovitakse kuigi hea tahtmise juures suudab vast mingi muinasjutu välja mõelda)

[Markos]

Te absoluutselt ei tea, millest te räägite. Inimestel on kinnisvara, vahet pole, kas nad kvalifitseeruvad panga silmis laenukõlbulikuks või mitte, enamus pensionäre näiteks ei kvalifitseeru, aga vahel on raha siiski vaja. Asi pole ka selles, et näe võtab laenu ja ei taha või ei suuda tagasi maksta, asi on palju kavalam ja laiem. Kogu äri on ehitatud selle peale, et laenuvõtja teeks kusagil vea, hilineks laenumaksega vms ja siis järgneb kumulatiivne leppetrahvide, ning viiviste laviin, mis väga kiiresti asja ülejõu käivaks muudab ja siis ongi õige hetk asuda tagatise kallale. See pole mingi uus asi, see on mitukümmend aastat vana. Sellega tegi otsa lahti Bigpank, ehk siis toonane Balti Investeeringute Gupp. Lepingud on koostatud nii kavalalt, et seaduse järgi on praktiliselt võimatu midagi vaidlustada ja nagu ka selles loos mainitud, sõltub väga kohtunikust, kuidas ta seaduseid tõlgendab, kuid olgu kuidas on, 100% sa nõudest nagunii ei vabane, niiet laenukontoril on igas olukorras kasud sees, erineb vaid selle protsent (sadades protsentides). Loomulikult taandub kõik inimeste vähesele finantskirjaoskusele ja kombele lepinguid mitte läbi lugeda, aga uskuge, ma olen neid lepinguid näinud ja esmapilgul on lepingu nagu leping ikka, kuid see, kuidas seda võimalik tõlgendada on, selle peale nagu esialgu ei tulegi. Tegemist on põhimõtteliselt organiseeritud kuritegevusega, mis saab toimuda vaid puuduliku seadusandluse tõttu.

[Osiris]

Ma ie tea kas õige koht aga ehhk keegi oskab ütelda.

Üks hea tuttav on üürikorteris ja nüüd tahetakse seal elektrilepingg suruda üürniku kraesse. Et tehku võrguleping ja elektrileping. Mis talle aga ei meeldi. Sest ärakolimise korral jääks sinna liiga suur puhver mil elektri/võrguleping lõppenuks loetakse.

Siit ka küsimus - kas see oleks piisavaks põhjuseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks?

[napoleon]

Saab päevapealt ka lõpetada, aga lisandub mingi tasu. Iseenesest kõik komm maksed maksab üürnik kui lepingus pole teisiti kokku lepitud, seega jonnida midagi väga pole. Omanik ise võib ka selle lepingu lõpetada ja siis istub üürnik küünlavalgel seniks kuni lepingu enda nimele teeb.

[sakinaga]

[napoleon]

oleneb kas pikaajaline üürnik või airbnb. Üürnik võib ju endale soodsama lepingu teha ja samas ei saa üürileandjat sundida lepingut muutma.
Ühesõnaga seaduse mõttes vastuolu pole, see elektrileping võib nii üürileandja kui üürniku nimel olla. Kui lepingus midagi kokku pole lepitud, siis muidugi natuke hall ala on kui tagantjärele muuta soovitakse.

[ranel]

[Rasmus]

[rtfm99]

miks üürileandja oma elu tahab keerulisemaks teha? kui vana üürnik välja kolib ja uut pole veel siis korter elektrita või teeb enda nimele mõneks päevaks või nädalaks? ja nii iga kord kui üürnik vahetub?

[napoleon]

Rasmus, eee.... mis rahaline koormus selle lepingu sõlmimisega on? Kui eelmine omanik teeb avalduse lepingu lõpetamiseks, aga ei lase elektrit välja lülitada vaid annab uue omaniku kontakti kes siis lepingu enda nimele teeb, siis seal küll mingit hullu tasu pole. Kui mälu ei peta, polnud vist üldse tasu lepingu ümbervormistamise eest. Iseasi kui on mingi fix tasuga pakett mille lõpetamisega leppetrahv kaasneb, aga see on juba üürileandja mure sel juhul.

Edit rtfm99, ma millegipärast arvan, et konkreetsel juhul on midagi rääkimata jäetud ehk üürnik undas, et üürileandja on kiusu pärast kõige kallima paketi valinud või võtab ise vahelt ja üürileandja ei viitsi selle teemaga jaurata. See on muidugi puhas oletus.

[Rasmus]

[napoleon]

Homme otsin, aga ei mäleta et oleks mingi obrok olnud kui korteri ostsin ja lepingu enda nimele tegin.
See on võib-olla siis kui vahepeal on elekter juba välja lülitatud mitte siis kui toimub lihtsalt omanikuvahetus. Ja omanikuvahetus siis võrgulepingu osas, see ei omagi tähtsust kelle nimel kinnisvara ise on.

[Markos]

Mida te jahute, elektrilepingu ja võrgulepingu võib teha ringi suvalisel ajal, üks leping lõppeb ja teine algab. Kui lepingu sõlmija ei ole kinnisasja omanik, siis on vaja volikirja. Mingeid lisatasusi ei eksisteeri, va, kui pole mingi fixpakett, millele võivad leppetrahvid rakenduda.

[Rasmus]

Täitsa võimalik. Ei vaidle üldse vastu. Mulle on lihtsalt kuskilt meelde jäänud, et Elektrilevi tahab raha ka saada asjade eest.

[Hiid]

Liitumine on tasuline

[Draax]

Minu tõlgendus on selline:
Üürilepingus võib üüripinda kirjeldada erineval moel, aga üldise tõekspidamise kohaselt ei ole elupind ilma elektrita sihtotstarbeliselt kasutatav. Elektri ostulepingu (endale sobivatel tingimustel - kas börsipakett või fix hinnaga pakett vms.) võib iseenesest sõlmida ka üürnik kui pooled nii kokku lepivad või kui üürnik soovib seda valikut teha (veidi analoog kaabel-TV või internetiteenusega), aga kuna võrguleping on eeltingimus selleks, et elekter üldse üüritavale pinnale jõuaks, peaks see olema igati omaniku rida. Kui omanik ei keeldub sõlmimisest, on võimalik tõenäoliselt üürnikul leping erakorraliselt lõpetada, kuna üüripind ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav.

[napoleon]

Draax, kui võrk ja liitumispunkt on olemas ja võrgulepingu sõlmimine vaid paari hiirekliki kaugusel ning olulisi kulusid sellega ei kaasne, siis ma ei näe nagu probleemi. Iseasi kui üürnik peaks tõesti liitumispunkti rajamise ja kaabelduse ise kinni maksma.
Üürnik saab enamasti nagunii üürilepingu üsna lühikese etteteatamisega lõpetada ja elektri sh. ka võrgutasu maksab nagunii ise.
Ainuke nüanss on muidugi see, et kui nüüd välja kolid ja lepingu lõpetad, siis on kaks varianti:
1. ei lase elektrit kinni panna ja uuel omanikul/üürnikul on 30 päeva aega see leping enda nimele teha. Kulu 0
2. lased elektri kohe kinni panna. Sellega mingi tasu kaasneb, ei mäleta enam kui suur

Aga kui korteri müüsin, siis kasutasin seda esimest varianti. ca 2 nädalat hiljem tuli kiri, et uus omanik sõlmis lepingu ja minu leping on lõpetatud. Selle aja eest mulle elektri eest arvet ei esitatud. Tõsi, elekter oli seal ka Eesti Energia käest võetud, vbl oleks mingi erisus kui see oleks kellegi teise käest ostetud olnud.


PS. aga võrgulepingut ei saagi olla kui pole mingit elektrilepingut. Kui ise lepingut ei tee, siis pannakse vist mingi default EE oma, aga tarbida saad ikka.

[Hiid]

krt igas teemas elektrist jahutakse juba

[napoleon]

Siin teemas on rõhuasetus siiski erinev ja oleks võinud teemaks olla ka 3 aastat tagasi. Hindade üle siin ju ei vinguta.

[netcat]

[Rasmus]

Ärge ajage nüüd kahte lepingutüüpi omakorda segamini. Võrguleping on leping, mille kaudu tagatakse ligipääs ülekandevõrgule. Elektrileping on elektrienergia müügileping. Seega võrguleping peab olema olemas selleks, et sõlmida elektrimüügilepingut.

[netcat]

Just, aga mitte vastupidi.

[rex]

[Tanel]

https://www.err.ee/1608724549/viisalootuses-korterid-ostnud-vene-kodanikud-jatsid-korteriuhistud-hatta

[Betamax]

Sundvõõrandatakse ja siis kümne-kahekümne aasta pärast on meil probleem järjekordselt sundüürnikega, kui idast tulevad omanikud või nende järeltulijad õigust nõudma.

[ref]

[Betamax]

Mis mõttes oli võimalik võlgu maksta ja kohale ilmuda? Ei ole ju. Rahade elektrooniline liigutamine ja üle piiri liikumine on ju raskendatud, kui mitte öelda, et võimatu.

[pppd]

Oli võimalus minna ja Putinile öelda, et lõpetagu oma jant, mul korter tahab maksmist. Kui ei teinud ja "mind poliitika ei huvita", siis see ongi tagajärg, miks see kellegi teise mure peaks olema.

[Betamax]

Samamoodi nagu neil kunagistel põgenikel oli võimalus Stalini jutule minna ja öelda, et lõpetagu oma jant?

[pppd]

stalini ajal ei olnud vast võimalust naaberriiki korterit osta, et kergemalt viisat saata, kõik elasid ilusalt ja rõõmsalt kodumaal, ehitasid kommunismi ning edukamad käisid Siberis puhkamas. Või siis põgenesid sealt ja ütlesid sellisest peldikust täiega lahti. Mitte nagu praegu, uhked venemaa kodanikud koos oma õigustega, austage meid... no ei tule kaastunnet.