[napoleon]

Ricki, Noh, oli natuke OT, aga seda kommenteerisin https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11119764#11119764

[rauli]

Millise küttesüsteemi valiksid hetkeseisu arvestades ja miks?

Hoone hetkel elektriküttel st ühtegi keskkütte lahendust hetkel pole ja kokku on hoones 3.k korrust.

Maja köetav pind ca 400m2 (elupind 300m2) ja kurnt 1200 m2.

Tänud ette kaasamõtlemise eest!

[Markos]

[netcat]

Igal juhul plaan B-na peaks olema mingi viis kütta ka siis, kui üldse elektrit ei ole.

[Prillpapa]

Radiaatorite puhul on võimalus valida madala küttevee temperatuurile vastavalt suurem radiaator. Seda on kergem teha kui uut süsteemi ehitada ja põrandakütet mingil põhjusel ei ole võimalik teha, olemasoleva radiaatori asemel suurem ei tarvitse lihtsalt mahtuda.

[ranel]

[Oisu.]

Linn kaugküttevõimalust ei paku?

[napoleon]

[ranel]

[Janis]

[ranel]

[Janis]

Seda küll. Aga tsirk. pump ise ka suht öko asi, üks aku peaks teda jaksama ikka mõnda aega käitada.

[Markos]

[Indrek67]

Otsekütte ehk el.radiaatorite asemel on võimalus ka õhk-õhk panna, saab 1kw elektrist rohkem soojust kätte. Ei ole nii suur ümberehitustöö, EHR regamine muidugi teine asi, aga see oleks vaja teha nagunii kui kütteliiki vahetad.

Multispliti puhul ühe välisosa taha võimalik panna üksjagu siseosasid, temp juhtimine igas toas eraldi.

[Markos]

[Janis]

Saviseina saab salvestada kui päike kogu päeva peale paistab

[NightStriker]

--

[Markos]

[NightStriker]

--

[Markos]

[ranel]

[630]

Õ-Õ jaoks on pinda liiga palju seal. Ta peaks ikka väga mitu seadet paigaldama. Õ-V tuleks ilmselt isegi odavam juba.
Aga jah, väga palju valida pole. Kas Õ-V või pellet. Õ-V tuleb ilmselt pikas plaanis odavam. Pelleti boonus on see, et
ei pea kõige külmemal (kallimal) ajal suurt summat välja käima, saad suvel ka varuda.
Mõlemat annab edukalt taastuvaga ka kombineerida. Õ-V siis pigem el. paneelidega, pellet soovituslikult siis vaakumpaneelidega.

[degreal]

Kas vabavooluga süsteemi otse ÕVSP peale on tark mõte teha? Katlast algab 2" toru ja malmradiaatoriteni jõuab minimaalselt 3/4" toru. Ideepoolest peaks voolukiiruse päris kõrgeks ajada ning väljuvat temperatuuri sellega vähendada?

[Markos]

[degreal]

[Markos]

[630]

[bladerunner]

Hetkel kaalun, et kas võtta väiksem ÕVP ning -7'C alates kütta juurde kas pumba sisemise tenniga või gaasiga või minna kindla peale ja võtta 50% kallim ÕVP mis suudab ka mu küttevajaduse -15'C juures praktiliselt kompressoriga ära katta.
Väga võimelda ei viitsiks erinevate küttesüsteemide vahel.

[Markos]

[Prillpapa]

Kas üledimensioneerimisel ei ole oma puudusi, osadel seadmetel optimaalne töövahemik, kus seade toimib kõige efektiivsemalt, kui sellest kõrvale kaldutakse efektiivsus kannatab.
Kas liiga võimsa pumba valimisel soojemal ajal kui vähe soojust vaja, pump hakkab liiga tihti sisse-välja plõksima või muid ebasoovitavaid tegevusi tegema.
Ega ma neist soojuspumpadest lähemalt ei tea aga ei tundu loogiline, et olgu kui väike onn on, võta alati suurem pump, siis on kõik hea.
Võibolla on hoopis võimalikult täpse võimsusega pumba valimine kõige õigem tee.

Ennem kaaluks akupaagi süsteemi lisamist, mis aitaks pumbal äärmusi siluda, samuti need elektritennid tulevad teatud miinuskraadidel mängu ju kõigil.

Meenub üks ammune soomlaste uurimustöö tavaliste katelde kohta, kus ilmnes, kuidas projekteerijad ja müügimehed olla üle 70% juhtudel soovitanud võimsamat katelt kui tegelikult vaja, aga kuna suurem katel ei töötanud seetõttu oma optimaalseimal režiimil, siis lõppkokkuvõttes küütekuludelt kaotati, samuti nagu võimsama katla hind on suurem.
Põhjuseks toodi, et kuna keegi täpselt ei oskavat eriti vanemate majade soojakadusid hinnata siis kõik nii projekteerijad, kui müügimehed arvestavad korraliku varuga ehk keegi ei taha, et hiljem kunde tuleks kurtma, et katel ei küta elamist ära.

[bladerunner]

Välist. - Küttevõimsus - COP
-15C/35C - 9,4 kW - 2,45
-20C/35C - 8,1 kW - 2,23
-25C/35C - 7,8 kW - 2,05

Tegelikult on mul vaja radikatele sobivat vett, veidi nende pinda suurendades peaks 55C kenasti ära kütma ka -15C kompressoriga, ma rohkemaga polegi arvestanud. Maja küttevajadus -21,5C juures on mul arvestatud 10.3kW.

Üldiselt mitmelt poolt on juba soovitatud et kuni 15% võiks olla see osa mida tennidega katta.
Akupaak tuleb nagunii vahele mis pumba tööd ühtlustab.

Maja võiks ka kindlasti veidi paremini soojustatud olla ning vent süsteem vajaks ka väljavahetamist. Samas need pole sellised tööd mida kiirelt ette võtta, et panen aga väiksema pumba ja siis paari aasta pärast on too juba optimaalne.

[Markos]

[sakinaga]

Vahetasin vana üheastmelise on-off õhk-vesi soojuspumba tänapäevase fujitsu comfort vastu. Vaikus on imeline (vana muutis kompressori kiirust off-low-medium-high ja low peal oli resonantsis koos seinaga), eks ole näha, kas kulu ka väiksemaks muutub.

[elukaz]

Küttekõvera viimane ots 55C peal on ju täitsa ok.

[ranel]

[bladerunner]

[sakinaga]

Gaasiküttega koju see aasta midagi lisaks ei paigaldanud, kalkuleerin veel, mis alternatiivseks kütteks lisada.

[elukaz]

[Ricki]

Reklaamtekst muidugi, aga väidetavalt hoiab pealevoolu tempi üle 60c
https://www.nibe.eu/ee/et/tooted/soojuspumbad/ohk-vesisoojuspumbad/f2120

[Markos]

[elukaz]

Et kui väljas on -20 siis 45 kütab ära?

Panin katla käima, kohe tunned kuidas raha tiksub

[Markos]

[elukaz]

Ma räägingi küttekõverast mitte et kütad kogu aeg sama kuuma. Pakasega 55 ongi keskpärane 40-45.

[bladerunner]

Midagi võidad alati, pump tõstab temperatuuri nii palju kui jaksab ja ülejäänu tõstetakse tenni abil. COP 2 on ikka parem kui otseküte elektriga.

Samas nagu ütlesin, siis on olemas ka ekstra pumbad mis ongi mõeldud kõrgetemperatuurilistena.
vt. nt. Daikin Altherma 3 H HT seeriat.
Ehk kompressor suudabki 55-60C väljastada ka suurte miinuste juures.
Kas see kallim hind end rahaliselt ka ära tasub on iseasi. -15/-20 ja vähem pikaajaliselt tavaliselt jällegi pole.
Pigem tundub et ilmad lähevad pigem soojemaks.

Samas võib olla ka lahenduseks see, et kütadki kogu aeg nii palju kui kompressorist tuleb ja üksikutel külmadel päevadel lisad puuduvad 3-4 kraadi otse elektriradikatega just nendes ruumides kus seda parasjagu vaja on.
Mul nt. 1 toas on 90cm aken ja rõduuks kõrvuti. Akna all on juba praegu 600x800 tüüp 33 radikas, sinna tuppa ma enam mingil moel suuremat ei pane, sein tuleb teiselt poolt ette. Pmst peaksin teise radika kuhugi teise seina juurde paigutama. Miks tähendaks vahelagede lahtilõhkumist torude vedamise jaoks. no way.
2 toas saab asendada tüüp 11 -> 22 ja 22 -> 33 jättes suurusde samaks.

Loomulikult madalatemperatuuriline pump oleks parem lahendus aga no mis teha. Ehitamise ajal rahakotiga nõü pidades tuli mingeid kompromisse teha.

[nexus4]

Kui tahate SP juhtimisega odavamat elektriarvet, ei piisa sisendiks lihtsalt börsihind. Pange soojusarvesti ka vahele ning arvutage COP hinnajälgimisega vs COP stabiilses režiimis. (kehtib eelkõige inverterpumpade puhul)

Minu MSP COP oli börsihinna juhtimisel gramm üle 3'e. Stabiilses režiimis gramm üle 5'e.

Kui te seda ei arvesta, siis "odavate" tundide valimine on vigane.

[Markos]

[bladerunner]

nexus4, MSP on ju veidi erijuht, maa seest saad soojust kätte alati suht stabiilselt. Samas ÕSP puhul võib päeval vabalt 0'C ja öösel "soodsal" tunnil -7'C olla, ehk tootlikus sõltub rohkem välistest teguritest.

[avastaja]

Igasuguse soojuspumba kasutegur on peamiselt sõltuv kahest asjast.
Mida madamal on kondenseerumistemperatuur/rõhk ja mida kõrgem on aurustumistemperatuur/rõhk, seda parem on soojuspumba kasutegur. Teisisõnu: mida soojemast keskonnast soojust ammutada ja mida madalama temperatuuriga seda üle kanda, seda parem on soojuspumba kasutegur. Termodünaamika pole ajajooksu kuhugi poole muutunud.

Paljud tänapäeva soojuspumbad kasutavad kolbkompressoreid ja sealt midagi uut ning palju paremat enam tulemas pole.

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata mitte vähem tähtsale omadusele - mis ja kuidas toimub välisosa sulatus. Kui seal on ajaline piirang/seadistus, mitte reaalselt olukorda hindav seadistus, on võimalik sealt päris palju kaotada.

Akupaak jms. sellised lisajubinad on toredad lisaväärtused kui neid sihtpäraselt kasutada osata.

[elukaz]

Aga kui kaskaadi panna, kas kasutegur tõuseb või langeb? Või need kõrgetemperatuurilised juba ongi sellised?

[avastaja]