Kui pealinlastel uut külge vms vaja autole siis soovitan Toompuiesteel liigelda. Jooned on maha nühitud ja rajad ümber tehtud aga enamik sõidab ikka vanade joonte järgi. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Just tahtsin sellest lollusest kirjutada, mis seal Baltijaama kandis teostub. Ehk siis teeme aga ummikud pikemaks. Eriti tige olen selle otsetee Põhja pst-le sulgemise pärast. Nüüd aga tee muudkui auringe seal. Sügisel kui liiklus tihedam, saab seal trammitee ületuse juures pööru peal plekikolinat omajagu olema, sest Kalamaja poolt tulev liiklusvool lastakse ka korraga sinna koos Baltijaama poolt tulevaga ning seal hakkab mõlemas voos ümberreastumine toimuma.
Sõitsin ka just sealt läbi. Kalaranna poolt tulijatele on rohelist tuld oluliselt pikemaks tehtud. See tähendab, et nüüd on ummik linna poolt tulijatest (kell 12 päeval vähemalt oli).
Kõige hullem koht on aga tõesti see Mere pst algus, kus nüüd kõik tahavad väga lühikese maa jooksul üle 4 rea risti-rästi reastuda.
Sõidan tööle iga päev mööda Toompuiesteed. Paras bardakk on jah siin hetkel.
Toompuiesteelt nt Tehnikasse tahad pöörata, siis selleks on eraldi foorituli. Roheliseks lähevad need aga erinevatel aegadel. Sõiduridu aga üks. Ehk et kui keegi tahab pöörata Tehnikasse ja ootab oma rohelist tuld, siis seisab kogu rida, ka otseminejad _________________ Ehitusprojektid ja konstruktiivsed lahendused HV kasutajatele soodsamalt
M: Zafira A/Astra G põhjakaitse - 30€
Autogeenius: "15 levinud eksiarvamust liikluses: mida tohib ja mida pole lubatud teha?"
Panime koos politsei ja transpordiametiga kokku valiku liiklusolukordadest, kus inimesed kas teadmatusest või hoolimatusest valesti käituvad. Politsei ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm lisas kommentaariks ka eksijate poolt väga sageli välja öeldud õigustused, transpordiameti liiklusekspert Villu Vane täiendas igat punkti seadusepügalatega, mis selgitavad, kuidas tuleb ühes või teises olukorras tegelikult liigelda.
1. Parkimine suvalises kohas. Kui ohutuled vilguvad, siis võib ju igale poole parkida?
Transpordiamet: Seda seadus küll nii ei sätesta. Pigem kuritarvitatakse valesti parkimist suhteliselt tihti.
Politsei: Ohutuled on ohu ennetamiseks ja endast märku andmiseks ning kindlasti ei anna ohutuled sõidukijuhile mingit eesõigust. Linnapildis näeme üsna tihti, et ohutulede kasutamisega üritatakse justkui eesõigusi luua.
2. Maanteel teisel sõidurajal sõitmine. Mis puhul ja kui pikalt tohib teisel rajal sõita?
Politsei: Maanteel teisel sõidurajal sõitmine on keelatud, kui esimene sõidurada on vaba. Teist sõidurada tuleks kasutada ainult möödumiseks. Tihti kõlavad teisel sõidurajal sõitmise vabandused lausa absurdselt, näiteks olevat seal asfalt parem.
Transpordiamet: Kui pikalt võib teisel rajal sõita, ei ole otseselt sätestatud.
3. Ühistranspordirajal sõitmine. Kas seda võib ka kiirendusrajana kasutada?
Transpordiamet: Ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. Kui pikalt võib enne pööret kasutada, ei ole sätestatud. Liiklusseadus sätestab, et vahetult enne, st esimesel võimalusel tuleb pöörata. Ühistranspordirada võib kasutada kiirendus- ja aegulustusrajana.
4. Naastrehvide kasutamine. Millal peab naastrehvid ära vahetama?
Politsei: Eestis on talverehvide kasutamine lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini, kuid kui esineb talviseid tee- ja ilmastikuolusid, on lubatud kasutada talverehve 30. aprillini. Suvel saame naastrehvidega tegeleda küll, kindlasti ei vaata me sellest mööda ja selgitame ning vajadusel määrame rikkujale rahatrahvi.
5. Õuealal liiklemine. Kellel on eesõigus?
Politsei:Väga oluline on teada, et õuealal liikudes on eesõigus kergliiklejatel! Tihtilugu ei ole autojuhid õuealal kehtivast kiiruspiirangust (kuni 20 km/h, jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega) teadlikud ja seal sõidetakse tavapärase linnakiirusega. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta. Õuealalt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. Seda kipuvad juhid tihti rikkuma näiteks teadmatusest.
6. Kõnniteele parkimine. Kas seda võib teha?
Transpordiamet: Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
7. Telliskivimärgi alt läbisõitmine, arvates, et see on lubatud, kui sõidan koju.
Politsei: Kui on nn telliskivimärk, siis see kehtib kõigile, kuid paljudel juhtudel on selle all lisatahvel, kus on kirjas erandid. „Anna teed“ märk on see, mida tähelepanematusest pahatihti eiratakse ja see toob omakorda kaasa liiklusõnnetused.
Transpordiamet: Sõidan ühesuunalisel tänaval vastu liiklust koju? EI! Märk „Sissesõidu keeld“ (telliskivi) keelab kõigi sõidukite edasisõidu.
8. Pärast napsutamist autorooli ei istu, aga jalgratta või tõuksiga sõidan koju küll.
Politsei: Ühegi sõiduki juhtimisega ei käi kokku alkohol ning see kehtib ka kergliikurite puhul. Kahjuks kipuvad inimesed seda põhitõde unustama, sest näeme aina sagedamini, et purjus inimesed on otsustanud liiklemiseks valida just kergliikuri. Kuivõrd joobes juhi reaktsioonikiirus ja taju on märgatavalt halvemad, põhjustavad nad ka liiklusohtlikke olukordi ja satuvad õnnetustesse.
9. Ülekäiguraja ületamine jalgrattaga. Kellel on eesõigus?
Transpordiamet: Kohustust rattalt maha tulla ei ole. Kuid kui rattur tuleb maha ja lükkab ratast käekõrval, on ta jalakäija ning ülekäigurajal peab sõiduki juht talle teed andma. Samuti peab juht andma teed ülekäigurada ületavale jalgratturile, juhul kui rattur ületab teed, millele juht pöörab.
Politsei: Ülekäigurajal on peamiseks murekohaks tähelepanematus. Jalgrattaga reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades ei ole jalgratturil eesõigust. Kui jalgrattur tuleb rattalt maha, on ta automaatselt jalakäija ja omab eesõigust. See on üks peamine viga, mille vastu eksitakse.
10. Jalgratturite grupisõit sõiduteel. Kas üksteise kõrval tohib sõita?
Transpordiamet: Grupisõit ei ole täpselt reguleeritud. Organiseeritud grupisõit peaks toimuma saateautoga. Muidu peaks sõitma teineteise taga. Liiklusseaduses on öeldud, et jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita sõiduteel selle parema ääre lähedal. See tähendab, et parema ääre lähedal saab olla üks rattur, tema kõrval sõites ei ole enam parema ääre lähedal.
11. Jalgrattaga liikluses. Kui kergliiklustee on olemas, kas siis tohib jalgrattaga sõita autoteel?
Transpordiamet: Jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, sõiduteel selle parema ääre lähedal, välja arvatud vasak- või tagasipöörde ajal, teepeenral. Seega jalgrattaga võib sõita autoteel ka siis, kui selle kõrval on olemas kergliiklustee.
12. Rattal on ju helkurid. Kas jalgrattal on nõutud valgustite kasutamine?
Politsei: Rattal peab põlema pimedal ajal ees valge, taga punane tuli. Tänavapildis on see väga sage rikkumine. Tuletame meelde, et pimedal ajal rattaga liikudes peab tegema end liikluses nähtavaks.
13. Rolleri või mopeediga kõnniteel. Kui ruumi on ja kiirus väike, kas siis tohib?
Transpordiamet: Kaherattalise mopeediga tohib sõita sõiduteel, jalgrattarajal, jalgrattateel. Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita sõiduteel. Seega rolleri või mopeediga ei tohi sõita jalgratta- ja jalgteel ja ei tohi sõita ka jalgteel ehk kõnniteel.
14. Kergliikurite võimsus. Kes seda ikka kontrollib?
Politsei: Üha enam valmistavad muret võimsamad elektrilised tõukerattad, neid kohtab liikluspildis järjest sagedamini. Tuletame meelde, et liikluses võivad osaleda vaid sellised kergliikurid, mille valmistajakiirus ei ole suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja mootori võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. Kuna kergliikurid on mõeldud liikuma jalakäijatega samas ruumis, on võimsuse ja kiiruse piirangud ning nendest kinnipidamine väga vajalikud.
15. Tõuksi peal ruumi on, võtan sõbra või lapse ka peale.
Politsei: Kergliikurid on mõeldud sõitmiseks ühele inimesele korraga. Väga muret tekitav on vaadata, kuidas inimesed sõidavad mitmekesi ühel tõukerattal. Eriti hirmus vaatepilt avaneb siis, kui ühel tõukerattal on väike laps ja tema täiskasvanust vanem, mõlemad kiivrita. Kahe sõitjaga on kergliikur tunduvalt halvemini juhitav, õnnetused juhtuvad hõlpsamini ning tagajärjed võivad olla väga kurvad. Rõhutame veel kord, et kergliikurid on mõeldud ainult ühe inimese sõiduvahendiks.
Kaks (õigemini kolm) mongolit said kokku. Politseil peaks olema põhjust sekkumiseks küll. _________________ www.FunBox.ee - kvaliteetsed õhupallid, värvikad kostüümid ja kõik muu vajalik meeldejääva peo korraldamiseks!
Tänava- ja teeehitus on ka osa liikluskultuurist mu meelest.
Haapsalu linnas on nüüd ellu viidud kellegi haige fantaasia. See kividega sillutatud peatänav on nii ebatasane, et hambad lõgisevad sõites.
Ma ei kujuta ette, kuidas seal talvel lund koristatakse, seda pole ju võimalik puhtaks lükata.
Kel Haapsalu asja, hoidke sest uuest peatänavast küll eemale, kui just teravaid elamusi endale ja auto vedrustusele ei otsi.
Tutvustav klipike ka. Actionit ei ole!
avrn, talvel ongi parem sõita seal....Rakveres pikk tänav tehti samasuguseks, 1,2km auto piina @30km/h ja sellega saavutati see, et enam keegi seal eriti ei sõida. Mujalt saab kiiremini. _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
avrn, talvel ongi parem sõita seal....Rakveres pikk tänav tehti samasuguseks, 1,2km auto piina @30km/h ja sellega saavutati see, et enam keegi seal eriti ei sõida. Mujalt saab kiiremini.
no siis tuleb muud tänavad ka teha 30km/h _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Seal ülekäikudel võib jalad ära murda, eriti peenema kontsaga naisterahvad, liikumis- ja nägemispuudega inimesed. Aga hüppeliigese saab seal munakate peal küllap ka terve inimene isegi spordijalatsiga ära väänatud, kui natuke vedama juhtub.
Juba on ka ninaluu puruks kukutud:
https://online.le.ee/2022/07/07/linn-kasutas-posti-tanava-ulekaiguradadel-keelatud-kive/
Autoga aga ei ole jah peatänavale enam üldse asja.
Nii juhtub siis kui nägemusi nägevad maastikuarhitektid linnatänavaid projekteerima lasta. Ainult maastikusõidukitega saab seal veel liikuda.
Tallinna vanalinn on täielik vormel 1 rada selle Haapsalu leiutise kõrval. Enne kui nägin ei uskunud et asi nii kole saab olla. Kividel servad püsti, vuugid mitmsendised jne. Talvel esimene traktor lükkab need kivid hunnikuse.
Seal ülekäikudel võib jalad ära murda, eriti peenema kontsaga naisterahvad, liikumis- ja nägemispuudega inimesed. Aga hüppeliigese saab seal munakate peal küllap ka terve inimene isegi spordijalatsiga ära väänatud, kui natuke vedama juhtub.
Juba on ka ninaluu puruks kukutud:
https://online.le.ee/2022/07/07/linn-kasutas-posti-tanava-ulekaiguradadel-keelatud-kive/
Autoga aga ei ole jah peatänavale enam üldse asja.
Nii juhtub siis kui nägemusi nägevad maastikuarhitektid linnatänavaid projekteerima lasta. Ainult maastikusõidukitega saab seal veel liikuda.
kui ülekäigukoht tehakse krobelisemaks ja sellega loodetakse anda mootorsõidukijuhile signaal, et hoog maha võtta, siis on juba kaunis hilja - kokkupõrge jalakäijaga annab samaväärse põrutuse
tsitaat:
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on kogu Posti tänav ehitatud maastikuarhitektuurse nägemuse järgi. „Saan aru, et nende krobeliste kivide mõte on lisaks kujundusele ka turvalisus ehk ratturite hoo vähendamine ja autodele märguande andmine, et nad on jõudmas ristuvale alale,” ütles Mäesalu.
kuid liigeldakse seal vastavalt liiklusseadusele, pole veel märganud olukorda, kus oleks keegi jalakäijaid traumeerinud
konkreetses videos tehakse segaseid manöövreid.
mahasõitu ei tohi kindlasti teha, kui jalakäijad on ülekäigurajal, isegi, kui mahasõit on ülekäigurajaga kokku viidud - pigem tuleks tegeleda linnavalitsusega ja see madaldus äärekivile luua
samast artiklist klipp
Kui sõidutee ja suvalise platsi vahel on äärekivi, siis see suvaline plats on ilmselt siiski veel kõnnitee
Eriti kui sinna "platsile" viib ja sealt "väljub" ilmselge kõnnitee.
Sama lugu ka sõiduteega.
Eelkõige on vaja aru saada, mis oli liikluskorraldaja suunitlus.
sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas
tsitaat:
kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega
_________________ Честных психов можно не лечить...
Kui kõrge see äärekivi peaks olema? Pildil nähtust sõidaks lihtsalt üle, see "väljuv tee" on nagu sportautole rohkem. Kui on mingi 20cm siis arusaadavalt takistamiseks aga kuskil on siuke hall ala, 2cm aste suurema platsi ääres oleks ju loomulik ületamiseks? Nagu lamav politseinik.
Kui kõnnitee on teeosa siis kus lõpeb tee, lähima maja seina ääres? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis.
Selgelt ju näha sõidutee äärt tähistav pidev valge määrdunud joon
(1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ tähendused on järgmised:
5) tähistab sõidutee äärt (joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
Mitte sõidutee vaid tee kui tervik ühes kõige juurdekuuluvaga et ühes kohas saab näpu maha panna et siit alates enam ei ole tee. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
§ 2. Mõisted
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;
81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
Muuvis ju jalgrattatee enne, kui tuleb "haljasala" puudega...
Kui kõrge see äärekivi peaks olema? Pildil nähtust sõidaks lihtsalt üle, see "väljuv tee" on nagu sportautole rohkem. Kui on mingi 20cm siis arusaadavalt takistamiseks aga kuskil on siuke hall ala, 2cm aste suurema platsi ääres oleks ju loomulik ületamiseks? Nagu lamav politseinik.
Kui kõnnitee on teeosa siis kus lõpeb tee, lähima maja seina ääres?
Äärekivi kõrgust ei reguleeri sinu jaoks liiklusseadus, lihtsalt ületada ei tohi seda, kui pole märkidega lubatud või tegu juurdepääsuteega.
Kõnnitee lõpeb seal, kus lõpeb rajatud teekate või tuleb takistus ette, näiteks aed, ehitis vms. Laius ei ole piiratud, olgu või 100 meetrit.
Sisse kõnnitud teerada pole kõnnitee näiteks, see on haljasala.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
