[rmc]

netcat, mürgidoteerimise all pean silmas seda, et EU toetab ogarintensiivpõllumajandust, st. pole seadnud mingeid tingimusi toetustele.

ref, et Zaporižžja tuumajaama lähedal toimunud lahingud ja lennanud moon ei olnud ohuks? Eleveeritud jalakäijatunnelid, mis reaktorite vahel olid, said pihta, samal ajal meie "tuumaeksperdid" (ärihuvilised lobistid) rääkisid, kuidas ohtu pole ega saa ka tekkida, sest need nii turvaliseks tehtud, lausa täislastis reisilennuki sisselendamisele peavad vastu...

https://www.err.ee/1608537265/insight-mida-tahendab-santazeerimine-tuumaonnetusega "Jaam on varustatud kaitsekestadega, aga need pole soomuskuplid. Raskesuurtükiväe tulele betoon vastu ei pea." Kui mürsk seda kuplit tabab, võib esimene kontuur kaotada hermeetilisuse, seal aga asub reaktor, kus vee rõhk on 15-16 megapaskalit. Vesi koos selles sisalduvate meile juba Tšornobõlist tuttavate radionukliididega paiskub ümbritsevasse keskkonda. Eksperdid mainivad, et reaktorite tootjad ei ole kunagi katsetanud nende vastupidavust tiibrakettidele ega ballistilistele rakettidele, miinidele ega lennukipommidele. Praegu on see oht Euroopa suurimas tuumajaamas täiesti reaalne. Tagajärjed on ennustatavalt kohutavad.

Zaporižžja tuumajaamas on tohutu suured lahtised konteinerhoidlad, kus hoitakse kasutatud tuumkütust - kõige ohtlikumat tuumajäätmete liiki. Konteinerid on kaitstud lume ja tormi, kuid mitte suurtükitule eest. Ožarovski arvates võivad tuumaheitmed paiskuda kilomeetri kõrgusele ning levitada radionukliide kuni Kurskini välja, samuti Valgevene territooriumile.

Jaama territooriumil töötab juba kaks nädalat üks ja sama inseneride meeskond. Nad on füüsiliselt ja emotsionaalselt täiesti kurnatud ning töötavad sõna otseses mõttes automaaditorude ees. Sellises kurnatuse ja stressi seisundis muutub sadade andurite kontrollimine üha raskemaks."

""Tuleb aru saada, et IAEA on tuumateadlaste korporatiivne organisatsioon. Nad pole absoluutselt huvitatud sellest, et üldsus kuuleks tuumaenergia kõigist puudustest, riigi haavatavusest relvastatud konflikti või terrorirünnaku korral. See on üks tuumaenergeetika Achilleuse kandadest. Loomulikult ei soovi IAEA seda rõhutada," selgitab olukorda Andrei Ožarovski."

See "probleem on vaid Tšernobõlis ja see nii unikaalne, kordumatu õnnetus + järelm, et sellele mõtlema ei pea" on ka pigem selline tuumalobistide diversioonpropaganda (sh. ka sinu "suurim probleem" stiilis keskendumine).
Probleemid on ikka palju laiemad: https://www.scmp.com/news/world/russia-central-asia/article/3169617/russia-destroys-ukraine-atomic-lab-built-us-amid

Üliradioaktiivseid elemente on paljudes kohtades, jah, ent kontrollitud tingimustes + oluline on ka kogus. Pm. on see "meil on ka" jutt "Whataboutism" - kas see, et meil juba miskit on (nt. ka "pärandatud" tuumajäätmeid), tähendab, et võiks juurde tekitada?

Eos on igasugune tuumaobjekt sõja puhul tugev oht, sest selle hõivamise puhul kaotatakse oluline energiarajatis + sellest saab hea baas vaenlase jaoks, mida ka rünnata ei saa. Sisuliselt ollakse selliste objektide puhul pantvangis.

[ref]

rmc, selgita, oma sõnadega, mis juhtub kui reaktori moderaatorina kasutatav vesi pääseb keskkonda? Millised radioaktiivsed elemendid ja kui kaugele keskkonda pääsevad ja levivad? Pane kõrvale palun radooni levialad ja aktiivsus.

Survevee reaktori puhul on jah surveanuma rõhk kusagil 150 atmosfääri, selle purunemisel toimub kohene vee aurustumine mis tekitab eelkõige kuuma- ja põletuskahjustusi, radionukleiide lekib vähe kui kütuseelemendid ei purune. Kui purunevad sõltub juba millises koguses ja millise geomeetriaga purunemine toimus, lihtsalt kuumus ja aur elementi ei riku, füüsikaliselt on keeruline modelleerida mis juhtub surveanuma riknemise korral kui riknemine ei toimu ülesurve leevenduse poolel (loe: ülerõhu ventiil ei lenda ribadeks vaid kusagilt mujalt annab midagi järgi).

Lisaks - oskad sa ehk selgitada miks on kasutatud tuumkütus kõige ohtlikum tuumajäätmete liik? Mis selle ohtlikuks teeb? Ei, poolestusaeg, mis tihti on tuhandeid aastaid, ei ole argument (mida väiksem on poolestusaeg seda ohtlikuma elemendiga on tegemist!), kütus on rikastatud kusagil 3 kuni 5 protsendini (relvades võrreldavalt 90% juures ja uurimisreaktorid tahaks üle 20% rikastustaset).

Ma argumenteeriks, et rikastamisprotsess ise, eriti kui kasutatakse gaastsentrifuuge, on kordi ohtlikum kui jäätmed - uraan hexafloriid levib kordi kaugemale kui üks ~3% rikastatud kütuseelement...

Eelnevatest sinu postitustest on kahjuks näha, et sa võiks tiba sügavamale kaevuda ja mõned füüsikalised põhitõed üle käia... Valdava enamuse kommertskasutuses oleva tuumakütuse käitlemine on minimaalse riskiga, isegi vähravis kasutatavad elemendid on kordi ohtlikumad ja keerulisemad kui jaamades kasutatu.

Mis puutub sõja seisukorra ajal tööstuste pommitamisse ja hävitamisse siis igasugune keemiatööstus on tuumarajatisega võrreldava riskiga, kütus, väätis, suvalised keemiatööstuse laod - otsetabamuse korral on olemas nii vahetud kui pikaajalised järelmõjud, raskemetallide vabanemine loodusesse omab sama tõsiseid tagajärgi kui suvalise radioaktiivse elemendi leke, kohati isegi rohkem. Ei tasu tuumajaamu eriliselt esile tõsta lihtsalt radioaktiivsuse tõttu, igasugune kriitiline keemiatööstus on meeletu oht elanikkonnale ja ökosüsteemidele; tuumajaamad ja kütusehoidlad on sisuliselt keemiatööstuse erivormid.

[rmc]

ref, kui vähe on "vähe" @ radionukleiidide leke surveanuma purunemisel? Millised oleks lokaalsed mõjud?
Milline on lisaks surveanuma rivist välja mineku mõju jaama (mitte-)toimimisele?

"Füüsikaliselt keeruline modelleerida" on paljud asjad, ent selliste ohtude puhul peaks olema see modeleeritud või väiksemas skaalas katsetatud. Või suarust on okei, et selliste riskidega ei arvestata üldse?

See, et võrdled tuumaohte "igasuguse keemiatööstusega" näitab ära, et oled tuima pisendamise peal väljas - on sul otsesed (äri-)huvid?

Sesmõttes võin ma tuumaenergia spetsiifilisusega mitte kursis olla, ent kui tuumaenergia spetsiifilisusega kursis olevad või tuumaenergeetikas suisa tegevad isikud ei huvitu sõjalistest rikidest ja reaalsetest potentsiaalsetest tagajärgedest, siis ei ole nende surutavate asjadega üldse mõtet edasi liikuda, kuniks käsitlus adekvaatne, st. reaalselt riske arvestav.

Kuivõrd oled hästi valdkonnaga kursis, võid ju pigem eri stsenaariumeid reaalselt (mitte tuimalt pisendamisele keskendudes) avada, selmet mult küsida.

[Dogbert]

[rmc]

Dogbert, ei ole valdkonna ekspert, ent sa võid ju mind harida, kuidas mahepõllunduse poole nii kaldu ollakse: https://www.pria.ee/toetused
Ma pole öelnud "esmajoones just", lihtsalt motivatsioon mahedalt viljeleda peaks olema suurem - seda on näha osakaaludest, kus Eesti on oma madalate näitajatega kõrgel tasemel laiemalt vaadates.
St. probleem on just laiem.

[ref]

[rmc]

[SKG]

Sri Lanka Shows the Folly of Fringe Theories
Promoting organic farming and heedlessly printing money, the country’s ruling clan has conclusively demonstrated why some ideas should remain on the shelf.
https://www.bloomberg.com/opinion/articles/2022-04-17/sri-lanka-debt-crisis-is-the-result-of-fringe-policies

[rmc]

Ma ei saa aru, miks sa täpselt üht ja sama sisu taaspostitad - isegi kui kuskil uues kohas avaldatakse, ei muuda see ju sisu. Mõistad ju isegi, et tegemist ei olnud seal mõistliku implementeerimise, vaid täieliku käpardlikkusega.

[SKG]

Uus artikkel, mis haakub siinse teemaga. Mul on tunne, et seda organic-hullust saame alles näha veel, kogub hoogu.

[netcat]

Ma ei ole kunagi aru saanud, miks mahetoodangust rääkides väetised mürkidega võrdsustatakse. Need on ju täiesti 2 eri asja. Väetis on taime toit ja pole vahet kuskohast see tuleb või mis kujul, kui kogused on õiged. Üleväetamine, mis võib kahjustada nii taime, loodust kui tarbija tervist saab ühtmoodi toimuda nii orgaanilise kui mitteorgaanilise väetise kasutamise korral.

[SKG]

[rmc]

[SKG]

rmc, see, et miski on "naturaalne", ei tee seda paremaks kui sunteetiline voi eeldus, et naturaalsemad on kuidagi vahem kahjulikud on vale (Appeal to Nature Fallacy). On olemas kahjulikumaid "naturaalseid" pestitsiide kui osad sunteetilised, mis on lubatud mahepollunduses. See, et miski on mahetoodang ei tahenda automaatselt, et ta säästab rohkem keskkonda.

https://en.wikipedia.org/wiki/Appeal_to_nature

Myth busting on pesticides: Despite demonization, organic farmers widely use them
https://geneticliteracyproject.org/2022/02/04/myth-busting-on-pesticides-despite-demonization-organic-farmers-widely-use-them/

[rmc]

SKG, see, et osad on, ei tähenda, et kõik on. Üldiselt on naturaalsem siiski loodusele talutavam, sh. levinu asjade puhul.
Kurb, et sa endiselt vaid kordad oma mantraid ,süvenemata sellesse, mida räägin.

GMO-de puhul on taaskord puudu hea teadus, mis näitab efekte generatsioonideüleselt, mis on kõige olulisem.
Samal ajal kurdavad su enda jagatud materjalides tööstuse esindajad, et peavad ohutuseks isegi seda vähest teadust tegema:
"One barrier that has kept the 2Blades Foundation or one of the universities involved in the project from commercializing the tomato themselves is the USDA’s expensive and complicated regulatory process for genetically modified crops. In order to commercialize the product, they would have to pay for a variety of tests to ensure that the product is safe for humans and the environment, which could cost millions of dollars. The huge expense it takes to get a GE trait approved — an average cost of $35 million, according to a 2011 industry survey — is one reason why most of the approved GMOs are commodity crops produced by large agri-businesses."
Ehk siis täpselt sama tuim ärihuvi domineerib, isegi vähegi ei käsitleta riske-ohtusid - ohutuse vastu suisa ollakse
See on ikka jätkuvalt hämmastav, kuidas "skeptikud" tihtipeale vaid ühe suuna osas skeptilised on ja teine, tööstuse poolt kenasti pakendatud suund neelatakse küsimusteta alla, korratakse "tõdesid", ilmselt skimmitakse tekste vaid uskumuste kinnitamiseks.

Rääkimata sellest, et põllumajanduslikult kaotad GMO-tööstuse puhul õiguse oma kasvatatud seemnete kasutamiseks, muutud tarnija orjaks.

Bacterial spot on ikka võimalikult odava, lohaka ja ogarate dimensioonidega tööstuse mure:
https://extension.psu.edu/bacterial-spot-of-tomato-biology-and-management
"The primary sources of bacterial inoculum are infected seed, infected crop debris and contaminated equipment (tools, greenhouse structures, stakes, etc.). The bacteria are splash dispersed through overhead irrigation and during wind-driven rain events. They enter the plant through both natural openings and wounds caused by severe weather, insect or mechanical damage. The optimum temperature for infection is between 75 and 86°F while disease development is favored by temperatures that fluctuate between 68 and 95°F. Warmer night temperatures between 72 and 82°F will favor disease development while cooler night temperatures around 61°F will suppress disease progress."

Vältimismeetmeks on mõistlik majandamine .

[netcat]

Mõistlik majandamine eeldab siis totaalset kontrolli ilmastiku üle või kuidas muidu saaks temperatuuri igal ajahetkel sobivaks? Kahju küll, minu ogarate dimensioonidega kasvuhoonesse mahub ainult 8 tomatitaime paremal juhul, ja mitmel kehva ilmastikuga suvel on olnud arvestatavaid probleeme tomatitõbedega kuigi olen hankinud kõige tervemad taimed mis vähegi võimalilk, desonud tööriistu ja kasvuhoonet, vahetanud välja pealmise mulla igal aastal, teinud lisakulutusi kasvuhoone ventileerimiseks ja kütteks jne. Kogukulu selle mõne kilo koduse mahetomati kasvatamiseks on olnud metsik, ma arvan selle raha eest oleks võinud osta terve aasta tomativaru Nõmme turu hindadega.

[rmc]

Taimed oled hankinud, kust? Selles saab asi juba alguse.

[netcat]

[rmc]

netcat, ettekasvatades - kust olid pärit seemned? Etjah, tegelikult on oluline probleem juba seemnete-istikutega - massi läbi odavusele orienteeritus tähendab kohaliku oludega paremini toime tulevate liikide hääbumiseni, mis tähendab, et meie turul nt. müüakse muude maade istikuid/seemneid. Sealt saab asi alguse. Sealt edasi, mis kvaliteediga see kõik on, jne. Etjah, probleemid on laiad, süsteem on laiemalt halb, kriteeriumid on liiga kitsast pilti vaatavad ja tulemus meh.

Agajah, pigem oli jutt suuremast skaalast eniveis, kuigi ka iseväiketgevus on selline aastatepikkune peenhäälestamine, õppimine ja ideaalis generatsioonidekaupa seemnete saamine, taaskülvamine, mis tähendab kohanemist.

Varasemast viitaks veel:

[netcat]

[SKG]

rmc, ma ju ei vaitnudki, et kõik oleks? Sarnaseid blanket statement-e olen mina kuulnud just mahetoodete tarbijatelt.


Vahet pole, kas tegu on nn. "naturaalse" voi sunteetilise tootega, see ei naita mitte midagi ohutuse ega ka keskonnasobralikkuse kohta.

[rmc]

netcat, mõned aastad kirsstomateid kõrvuti chillide ja salatiliste jmt.-ga linna ligidal rõdul. Mõned aastad palju erinevaid kultuure maal (kasvuhoonet polnud, seega tomatit-kurki ei hakanud jebima), kõik mahe. Samas maal polnud see minu peafookus, olin pigem abiks.
Kas sa oma kasvatatud taimede seemnetest uut generatsiooni ka kasvatanud oled? Peaks aina paremaks minema, elusorganismidel ikka tekib kohastumus. Muide, see "päritolumaa: Eesti" võib tähendada ilmselt ka seda, et ühe generatsiooni siin kasvanud: https://www.potitomat.ee/et/a/hiiumaa-roheline
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
& eks see Murphy asi ole, jah. Sellega on taas see, et pead kõik ämbrid läbi kolistama, siis oskad ehk edaspidi targem olla, vb. isegi vältida

Kuumalaine ausaltöeldes ei saa ju väga üllatada (seda on ette näha ja jooksvalt aru saada), lihtsalt eemalduda ei saa kui kastmissüsteemi ei ole (mul polnud ). Agajah, osad lihtsalt ei ela üle.
Üldiselt peaks olema ka nii, et mahe peaks just äärmustele paremini suutma vastu panna, mida ka Rodale ütleb :]

Sel aastal enam farmiga ilmselt ei tegele suvel. Veidi kahju ka, sest lambavill sai lõpuks mu pika rääkimise peale aita varutud - peaks vähendama kõvasti töövaeva rohimise osas + ka kahjureid eemale hoidma. Huvitanuks, mis vahe sellest sisse tuleb.
BTW. sa kasvatasid avamaal? Iga aasta samas kohas samu asju?

SKG, ütlesid: "On olemas kahjulikumaid "naturaalseid" pestitsiide kui osad sunteetilised, mis on lubatud mahepollunduses. See, et miski on mahetoodang ei tahenda automaatselt, et ta säästab rohkem keskkonda. "
Selle pealt vaidlesingi vastu: see, et osad maheasjad võivad olla mürgisemad kui teised keemilised asjad ei ole mingisugune argument. + mahetoodang korraliku ning korrektse tootmispraktika (st. mitte rohe- ja mahepesuna) peaks ikka vaikimisi parem olema igati.

Saan aru, et sinuarust ei ole siis vahet, kas tarbida vaniljet või vanilliini? Nii tootmise kui ka tarbimise mõjude osas...

[SKG]

rmc, ma ei saa su vanilje ja vanilliini küsimuse mõttest aru või kuidas see teemaga haakub?


Kui see küsimus oli mõeldud sellena, kas ma eelistan organic/mahe või konventsionaalseid saadusi, siis enda elukohas viimaseid, sest teadvustan endale, et esimene pole miskit muut kui marketing gimmick.

[rmc]

[ahoioi]