[High-Q]

ma tahaks teada seda mahtu, mis tuleb dns päringute logimisel.

on ühed hiljutised andmed, kus ühe vähemtuntud Eesti DNS serveri vastu tehti ca 5000PPS päringuid ja selle log oli paarkümmend giga tunnis. plain-teksti.
tõenäolisel keskse ISP DNS serveri vastu käib pessimistlikult suurusjärk mitu korda rohkem andmeid. Ma ei usu, et keegi tahab seda salvestada.

Seetõttu minu teada ükski ISP ei salvesta näiteks kasutajate sessioonilogi (ehk kes kus millal käis), seda on lihtsalt liiga palju. Võibolla tehakse seda väheses koguses aka 1 päev uncompressed + nädal compressed data puhtkoht debugimise eesmärgil, aga aastaid seda keegi ei hoiaks. TTJA ei nõua sessioonilogi salvestusi, nõutud on ainult ajastamp kliendi IP-ga ja tema ühenduse identifkaatoriga, et vajadusel viia kellegi kaebuse (või politseiuurimise) nõudel konkreetne aeg ja klient. Meie ISP-del (vähemalt suurematel) küll pole mingit ajalugu (ega ka õigust) kolmandale osapoolele kliendi ühenduste andmeid müüa ja ega meil pole säärast praktikat kah. Võibolla enda jaoks tehakse mingit data analüüsi, aga seda pigem teenuse paketeerimiseks ja kliendiprofiili paremaks arusaamiseks.

teine aspekt on DNS kiirus ja kindlus. Ühe installatsiooni tulemusena mõõtsime DNS serveri vastuse vigu. Tavaline telia nett, aruba tugijaamad ja wifi kliendid. Vastu 8.8.8.8 läks vasakule üle 20% päringuid, samas vastu tavalisi dns5/6.estpak.ee-sid (192.98.49.8 ja 192.98.49.9) oli edukus 99,97%. Samad tingimused, sama võrk, samad kliendid. Ei ole see googeli dns nii äge midagi.

ma saan aru põhjust 3nda partei DNS-i kasutamisel, aga see kindlasti on pigem erivajadus ja tavakasutajale seda kindlasti näiteks vaja ei ole. Ka on vastupidi, on kindlastis nii mõnigi geo-piiratud eesti teenus, mida saab kasutada ainult meie dns serveritega.

tegelikult on väga okei, et ISP CPE-le ei võimalust kliendile täisfunktsionaalsust, et kõike muuta saaks. Kui sina midagi ära käkid ja selle tulemusena pead klienditeenindust tülitama, siis see on "unwanted call". see on otsene rahaline kulu.

Kui tahad ise ehitada, ehita ise oma liivakastis. Si*ud liivakasti ära, ise vastutad.

[ref]

Tiba 3nda poole DNSi kasulikkusest - nii Telia kui Elisa puhul on ette tulnud olukordi kus primaarse DNS serveri poolt antavat (reeglina väga lühikest) TTLi ei austata ning kirjete uuenemine võtab oluliselt kauem aega kui TTLi alusel eeldaks (konkreetne näide on küll paar aastat vana - TTL oli 10 minutit, nii Elisa kui Telia alla tunni kirjeid ei värskendanud).

Miks oli konfatud lühike TTL pole siinkohal oluline (selle põhjuste analüüsimine vääriks omaette pikka teemat - lühidalt, kiire lahendus arendaja poolt nihu konfatud teenusele), kuna teenusepakkujal oli oma miinimum siis kiireim viis mure lahendamiseks oli kolmanda poole DNS serveri kasutamine, et ettevõtte töö sujuks.

[Mnator]

Tomorrow, ma tegin sulle su tekstis punaseks midagi ja põhjusega
see mis oma "pointidest" räägid on täielik aia ja aiaaugu jutt

[KillFrenzy]

High-Q, ilmselt sa pole selle uhuuu varasemate postitustega kursis, ajab mingi suva kelbast erinavatel teemadel ja üks "nendest" kellel on vaja kõik asjad ära "confida", nii et pärast ei tööta ja siis kurdab.

[Tomorrow]

[Mnator]

Tomorrow, äkki sa alustaksid lasteaiast taas oma haridusteed, see on liiga lünklik olnud
ma ei solvanud sind vaid oma postitusse just kopeerisin teksti mis käis täpselt su vea pihta ja viga ise on punaseks tehtud --- võta vaevaks üle vaadata ja mõelda

[High-Q]

Tomorrow, antud juhul on see ühe ärikliendi installatsiooni data. ei avalda klienti ega eripära, aga säärane >saja aktiivse "startup-stiilis" ettevõtte kasutaja mitmekuine data. kliendi soovil oli algselt primaarseks dns-iks määratud algselt 8.8.8.8. Aruba tugijaamade "clarity" featuuriga mõõtsime erinevaid parameetreid, sh DNS statistikad (õnnestumist ja viiteaega). See ei ole mingi teadusmeetod, aga mingiks statistiliseks visualiseerimiseks kõlbab küll. Peale pri dns muudatust standardsete ISP omade vastu läks pilt hulga paremaks. Pealtnäha ei olegi asi nii hull, sest DNS on sihuke elukas, mis saadab vajadusel mitu päringut ja kui isegi üks plehku paneb, siis saadetakse teine. Aga kindlasti mõjutab see viiteaegasid. Tava veebisurfajale see kastuskogemusele vast väga ei mõju, aga kui sul vaja tihti teha mingeid andmebaasi päringuid vasta laia maailma FQDN kujul või mingi API-d, siis laksab DNS päringu 20% failimine pärast valusalt.

ma ei tea, kas see on enam aktuaalne, aga näiteks vanasti (ma ei tea, kas praegu) oli TV3 säärane: näiteks arvutis/moblas kasutasid TV vaatajakohta (mitte ainult Telia, vaid Elisa jms üle interneti TV subscriptionid) ja TV3-me võis näidata ainult sel juhul, kui brauser/app lokaliseeris ennast Eestisse. ERR-is on ka minu teada teenuseid, mida ei saa kasutada väljaspool meie riiki. Samalaadselt BBC-ga.

[Tomorrow]

[Mnator]

Tomorrow, sa ei paista ikka aru saavat, et ÜLDSE ei käi läbi, sinna esitatakse päring ja saadakse vastus, liiklus ise käib muudkaudu

[bladerunner]

Ja DNS päringu esitamise fakt iseenesest ei tähenda ka automaatselt, et keegi kohe kindlalt toda aadressi külastama läks.
Keegi ei keela teha scriptikest mis nt. Oxfordi sõnaraamatu abil <sõna>.com aadresse lihtsalt järjest läbi küsib vms.

[Alan]

Elioni aegadel tehnikul aadressi sisse lüües oli näha "viimati külastatud aadressid". Olen oma silmaga seda UI-d näinud, sestap tean faktiliselt öelda. Kas sellist asja suvaline Telia tehnik täna ka näeb. Loodan, et mitte.

Custom DNS põhjuseid on palju. Isiklikult sättisin AdGuard Home + DoH + DoT üles, et näha mis päringuid teised suvalised võrguseadmed kodus teevad (sealt ka jälgitud ASUS-e ruuterite tehtud päringud) ja nende blokeerimine. Lisaks DoH abil saab Android telefonis panna Private DNS, mis töötab ka koduväliselt mobiilandmeside otsas - st blokeerib kahtlased saidid ja reklaamid ära ka koduruuteri väliselt (eeldab avatud porti).
Ja muidugi krüpteeritud DNSi eeliseks, et ISP ei saa üleval mainitud vigureid teha.
Lisaks, saab teha kliendipõhiselt DNS reegleid. Tavaline kodu user seda ilmselt siiski ei vaja, aga mul mõni use-case on.

Telefonis erinevate delfide jmt avamine on ikka oluliselt kiirem, kui DNS tasemel juba reklaamid blokeeritud.

Samuti blokeeritud igasugused veidad intervallilised requestid, mida Android TV ja Samsungi telefonid teevad ja mille tausta keegi ei tea.

[wirx]

Hetkel kasutusel Telia poolt Inteno DG400PRIME, aga selle wifisse ei taha paljud seadmed ise ühenduda, sest teisel korrusel on Asuse wifi 6 toega ruuter ning nii istubki mobiil tihtilugu nõrga leviga wifi6-s, kuigi asun täpselt Inteno kõrval. Lisaks on wifi osadel seadmetel üliaeglane isegi siis, kui Intenos sees on, samas teised toimivad probleemideta. Kas Telial on mingeid paremaid-uuemaid ruutereid ja kuidas see vahetus välja peaks nägema?

[KillFrenzy]

[Pailaps]

[indrpo]

[Alan]

[ccplazza]

[Tomorrow]

[KillFrenzy]

[ufo56]

[JazZ]

Üritasin huvi pärast vaadata kas saan kortermajas omale telia neti tellida. Kunagi aastaid tagasi kasutasin selles korteris telia netti ja siis tuli ethernet kaabel tuppa. Aga nüüd palub tellimust tehes kinnitada, et mul on mõni Telia poolt toetatud ruuteritest olemas. Kas see tähendab, et nüüd tuuakse selles majas optika tuppa ja mul on vaja telia seadmeid selle kasutamiseks? Või on see lihtsalt igaks juhuks et keegi pärast ei vingu? Kus ma teada saaks mis tehniloogijal konkreetses kortermajas teenust pakutakse?

[ccplazza]

Kui on 1Gbit/s max, siis on valgus korterisse, kui on 500Mbit/s max, siis on valgus keldrisse, cat korterisse.

[KillFrenzy]

JazZ, valid tellides, et jah on olemas.
ccplazza, see väide ei ole enam korrektne.

[JazZ]

Valikus on ka 1Gbit/s, seega mul ikka telia ruuterit vaja? Kus ma seda kindlalt teada saaksin? 123 teab vastust või hakkab ajama, et nii või teisiti on mul telia ruuterit vaja?

[maty]

Telia ruuter ei ole vajalik, võid oma ruuterit kasutada.