[SKG]

[elukaz]

Keegi teab mis mõõdus EE pakkumise päiksepaneelid on?

Ja kas mikroinvertereid ka pakuvad?

[KillFrenzy]

elukaz, nad ju pakuvad erinevaid lahendusi.
Aga "tava" mõõt on umbes ~1030x1700.

Miks üldse eesti energialt seda uurida? Ja miks mikroinverterid?

[elukaz]

No et ei peaks tugitoolist tõusma

Mikro igast varjude vastu et üks paneel tervet rivi maha ei tõmbaks.

[new1]

Ühel paneelil vari ei tõmbagi tervet rivi maha minuteada ju, pole küll tööstuslike inverteritega kokku puutunud, aga no mille pärast muidu neid vastupingedioode sinna paneeli sisse topitakse. Okei ilmselt kaitseb ka liiga kõrge vastupinge eest, kui 10 paneeli jadas ja ilma vastupingedioodita üks element ära varjutada, siis idee poolest võib sellele ühele elemendile kogu ülejäänud paneelidest tulenev pinge selga lennata ja ilmselgelt 300+V tekkiv vastupinge ühel elemendil põletaks selle kohe maha. Tavaliselt vist on neis paneelides kuus rida elemente, siis edasi-tagasi mineva rea vahele mis tagasi ühendusterminalini jõuab, sinna vahele on vastupingediood topitud, ehk siis kui ühe elemendi kinni katad, siis lülitub kolmandik paneelist tavaliselt mängust välja pluss dioodil tekkiv pingelang. Ideaalne paneel oleks selline, millel igal elemendil oleks vastupingediood, siis põhimõtteliselt võiks kasvõi igat elementi eraldi varjud tabada ja lülituks ainult üks element 0,5V-ga mängust välja. Hetkel lülitub tavaliselt umbes 10V jagu elemente korraga välja, mis ühe vastupingedioodi taha jäävad. Nüüd kui ühele paneelile vari langeb, siis MPPT kalkullib uue võimsuspunkti ja need elemendid mis varjutatava vastupingedioodi grupi taha jäävad, nende võrra lihtsalt maksimaalse võimsuspunkti pinge langeb ja teised paneelid toimetavad endiselt oma maksimaalsel võimsusel edasi kenasti. Neil inverteritel suhteliselt lai pingevahemik, 200V-1000V sisendpingega kunagi vist nägin midagi kui huvi pärast uurisin, ehk siis selle järgi saab juba tuletada, et isegi kui julgelt üle poolte sellest 1000V paneelidejadast on varjus ja alla poole saab valgust, siis peaks ikkagi kenasti asi suutma jadast maksimumi välja võtta.

[Indrek67]

[DVDRW]

Võtmed kätte puhul ehk küll aga Ostas EE müüs vahepeal 0,3€/W uusi paneele.

[KillFrenzy]

[Indrek67]

elukaz, otsisin EE pakkumise välja, mulle lamekatusele pakkusid Recom RCM-370-6MA, suurus 1956x992. Aga nagu KillFrenzy kirjutas ka, et eks neil olenevalt katusele paigutavusest on pakkumises erinevad paneelid.

[KillFrenzy]

[Indrek67]

Eelmine aasta suvel, aga jah nagu ka kribasin, siis nende pakkumine oli kosmos võrreldes teistega ja paneelide tootlikus ka madalam kui teistel pakkujatel.

[elukaz]

Mis oleks siis hinnang 5kW all-in lahendusele, st kõik paberimajandus, voolumõõtja vahetus, jaama ehitus jne? Ehk tugitoolist tõusmata.

[630]

[KillFrenzy]

630, no vahet ei ole kuidas seda nimetada mille eest raha küsib, fakt on see, et hind on kirvem.

[630]

Ei muidugi on. Sama teema on kinnisvara - maakleriga või ilma.

[KillFrenzy]

630, ma ei teagi mis eelis peaks üldse olema EE käest võtta, vbl saab natuke vähem paberit määrida. Kuigi ilmselt saab ka volitada ehitajat neid toiminguid sinu eest tegema.


Samas kui oled võimeline foorumise postituse tegema, siis ei tohiks olla ka probleem olla need lepingud ja ankeedid ära täita ja paar digiallkirja panna.

[630]

Ilmselt see ongi jah, et on kindlus, et mitte ühtegi jama ei tule. Ei liitumisel, vormistamisel vms.
Ega ma ka ei tea. Lihtsam on kindlasti - aga jah, eks see maksab. Kusjuures, see viimane pakkumine, mida ma nägin -
ei olnud mingi üüratu hinnavahe ka - ' 9700 vs 10300 vms vs. teise pakkumisega. Saan aru küll kui täiesti elektrikauge
inimene valib selle kallima. Pakkumise vahe (just visuaalne, vormistus) oli ikka mäekõrguselt EE kasuks.

[KillFrenzy]

630, see 600€ pole tõesti märkimisväärne vahe.

[Indrek67]

EE hinnapakkumine endale oli 1,14€/W, pakkumine mille lõpuks võtsin oli 0,94€/W. Mõlemal juhul tegemist nö võtmed kätte lahendusega ehk omal ei tulnud midagi peale allkirjastamiste teha.

Muidugi oli ka EE hinnast veel absurdsemaid pakkumisi, kõrgeim hind mis pakuti oli 1,46€/W.

[KillFrenzy]

Polegi kunagi nii arvutanud, mul seljuhul vapsee säästuhind, 0.53€ W

Tegin loomulikult ise, aga selliste numbrite juures jääb päris arvestatav summa taskusse.

Kohe panen 5kW juurde siis võiks tulla umbes 0.48€ W kokku kõik.

[DVDRW]

Mis juhtub kui mitu automaatkaitselülitit paralleeli panna?
Oleks vaja 1F 500A lülitit.
4x125A paralleeli ja good to go?

[Bilderberg]

[raxz]

[Bilderberg]

[raxz]

Selles näites on rikkevoolud jadas, ehk lubatavad voolud ei kahekordistu. Kui paned paralleeli, siis tõuseb lubatav vool enne kaitsemehhanismi rakendumist.

[arnis]

[serviis]

[raxz]

[serviis]

[new1]

Mingi koolitöö moodi asi tundub rohkem olevat, reaalselt igapäevatöös keegi ei viitsi seal neid sooni sedasi voolida kui just mingit hindamist ei tehta kellelegi, lisaks kahtlased valged planksooned.

[ref]

See kilp pole tõenäoliselt meie kandis levinud süsteemidele (teadjamad võivad parandada aga kilbis peaks meil hetkel nõutud olema must või pruun faasi jaoks, sinine neutraalile ja kolla-roheline maandusele; standard minu teada ei luba värve teistmoodi kasutada, valge oli nõuka ajal faasina kasutusel küll - kas ka standardis? ei tea).

Lisaks - pilt piisavalt kehv, et pealt välja ei loe aga mis vabalt võib olla on TT süsteem kus peaks (sõltuvalt piirkonnast) olema nõutud viitega rikkevoolukaitse mis on reeglina ka suurem kui 30mA (50mA või 100mA). Viitega, st. rakendub hiljem, peaks kaitsma eelkõige võrku ja mitte niiväga olema isikukaitse jaoks... Iseenesest huvitav, et maandus pole nähtav aga see võib olla lihtsalt ülemisel klemmliistul mis on kaadrist välja jäänud... Ja jah, pigem koolitöö

[ahoioi]

Google pildiotsing saatis .ru lehtedele. Venemaa värk, pilt sellel lehel
http://eshkaf.ru/услуги/сборка-электрощитов-и-электрощитово/электрощиты/

[DVDRW]

Hiina tootjad on kõigele mõelnud. Aga kas on ka sellist lihtsat valmisseadet nagu Y stepsli jagaja. Ja tingimus on, et niikaua kui üks pesa töötab on teine väljas. Nimetatakse vist prioriteedirelee vms.
Ühte paneks pliidi ja teise veekeedukannu. Niikaua kui kann sees on pliit väljas.
Nt kui korteri peakaitse on 10A.
Asi peaks olema portatiivne, seega DIN liistule lahendused ei sobi.

[raxz]

Väike karp, mille külge 2 pesa ja relee sisse?

[netcat]

Pliite ei soovitata ju igasugu pikendustesse ja jagajatesse ühendada?

[raxz]

[kussu]

[raxz]

[Markos]

[somnambuul]

Enamus on paremal juhul 1 mm2, pahatihti 0.75 mm2. Just otsisin omale vähe adekvaatsemat pikendust, tükk aega pidi otsima, et 1,5mm2 leida. Ise tegemine pole ka muidugi keeruline.

[Markos]

[ref]

[Markos]

Ei nõustu, supermarketi omi lõikunud küll (tegin neist upside taha schuko üleminekuid), pole kunagi veel 0.75 näinud. Viimased on mingid lapiku kahesoonelise juhtme ja ilma maandusklemmita isendid reeglina, ehk siis lambijuhe, nagu öeldud.

[napoleon]

Kuidas ma supermarketis üldse aru peaks saama kui jäme juhe seal sees on? Need on ju suht kinnised tükid ehk lõhkumata ei saagi teada. Võib ju öelda, et pole kliendi asi, tähtis on see mis amprid on peale kirjutatud, aga nagu siit teemast näha, siis reaalsuses asi päris nii ei ole.

[ref]

[avrn]

Olen oma silmaga näinud (ja mõõtnud) pikendust, mil sinine ja koro soon olid ühes otsas vahetuses.
Müüdi neid spetsialiseeritud elektripoes, mitte supermarketis.

[ahoioi]

https://www.tera.ee/kaablite-koormustabel/

[Markos]

[kussu]

Just jäi Lemona pikendusjuhtme reklaam ette, võtsin siis reklaamis olnud lingis datasheedi ette

https://www.lemona.lt/Files/Instrukcijos/TI/En/Pdf/OLG40164SL-PX.pdf

[napoleon]

Kuidas oleks kõige lihtsam koduste vahenditega AA/AAA laetava aku sisetakistust mõõta? Eriti muud kui multimeeter käepärast pole ja multimeetril teatavasti sellest funktsiooni pole kuna lihtsalt oome mõõtes saab 99,99% tõenäosusega tulemuseks kas aiateibad või natuke sinist suitsu.