|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
12.01.2022 23:56:00
|
|
|
http://www.hiiuleht.ee/2022/01/elektrilevi-juht-vorgus-ei-ole-vaba-voimsust-uutele-elektritootjatele/
| tsitaat: |
Elektrilevi juht: Võrgus ei ole vaba võimsust uutele elektritootjatele
Kohaliku elektrivõrgu piiratud võimsus paneb müügipiiri uutele elektritootjatele – uued elektritootjad praegu enam liituma ei mahu.
“Jätkata saavad need, kellel on päikesepaneelid olemas ja müüvad võrku elektrit, aga neil, kes tahaksid hakata elektrit tootma ja võrku müüma, see täna enam võimalik ei ole,” võttis Elektrilevi OÜ juhataja Mihkel Härm ühe lausega kokku, milles oli vallavalitsuses toimunud kohtumise tuum.
Peale kohtumist vallavanema ja osavaldade vanematega andis Härm intervjuu Hiiu Lehele, et olukorra tagamaid lähemalt selgitada.
Miks ei saa uued elektritootjad võrku elektrit müüa?
Mihkel Härm: “Oleme Hiiumaal jõudnud olukorda, kus kohapeal toodetud elektrienergia koguse suurenemisel läheb paigast tasakaal toodetud ja tarbitava elektrienergia vahel ning pinge elektrivõrgus võib tõusta liiga kõrgeks. Me peame hoidma pinget normaalsena, lubatud vahemikus 230 kuni 240 volti ja see võib pluss-miinus 10 protsenti üles-alla kõikuda. Vastasel korral kodused elektriseadmed lõpetavad töö ja tundlikud tootmisseadmed lähevad rikki. Samas – lahendusi on ja sellest me siin täna rääkisime.
Millised on võimalikud lahendused?
Kõige parem lahendus on Hiiumaa elektrivõrgu tugevamaks ehitamine. Häda on selles, et see maksab umbes 8–9 miljonit eurot ja see võtab aega. Teine lahendus on see, et tarbijaid tuleks juurde. Kui tarbimist tuleb juurde, saab rohkem toota.
Kolmas lahendus tundub mulle kõige lihtsam, kiirem ja paljudele sobiv – et jätkuvalt võimaldame enda tarbeks elektri tootmist näiteks maja katusele või maja kõrvale pandud väikse paneeliga. See elekter, mis seal toodetakse, tarbitakse ise ära. Aga võrku seda müüa kahjuks ei saa. Tegelikult on see ka tootluse mõttes kõige parem – toota täpselt nii palju nagu ise ära tarbid.
Millal on nimetatud investeering plaanis?
Elektrilevi investeeringute kava järgi on plaanis see 8–9 miljoniline investeering Hiiumaal teha ära umbes kümne aastaga. Tänasest kuni kümme aastat edasi uusi tootjaid võrku tulla ei saa. Selle otsuse tegime numbritele tuginedes. Elektrilevi investeerib üle Eesti 50 miljonit eurot aastas. Me valime need investeeringuobjektid lähtudes sellest, kus on rikkeid palju või kus on olnud suur tarbimise kasv, aga kumbagi Hiiumaal ei ole. Rikete väikse arvu poolest on Hiiumaa elektrivõrk Eesti parim – viimase aasta jooksul on siin olnud 13,4 riket 100 kilomeetri kohta, Eestis keskmiselt 19,2.
Täna toodavad Hiiumaa elektritootjad 4,8 MW. Kui praegu investeeriksime siin üle 8 miljoni euro, saaksime [mahtu] juurde 4 MW ja kasv oleks peaaegu kahekordne. Sama suure investeeringuga mandril, kus võrgus on vaba võimsust, saab liita 80 kuni 100 MW ehk 20 korda rohkem kui Hiiumaal. Seepärast – kuigi ma olen Hiiumaa poiss ja tahaks Hiiumaad aidata – ei saa neid töid Elektrilevi vahenditega kavandatust varem teha.
Mida see 8–9 miljoniline rahapaigutus sisaldab?
See tähendab, et paneme ühe uue merekaabli Hiiumaa ja Saaremaa vahele, investeerime Emmaste alajaama, Emmaste-Käina vahelisse elektriliini, Käina-Kärdla liini ja nende alajaamadesse. Muudame need võimsamaks, aga jätame nad tänasele, 35 kV pingele.
Investeeringute kavas, mis meil on mitmekümneks aastaks ette tehtud, jõuame u 2030. aasta paiku selleni, et vahetame välja merekaabli, tugevdame Saaremaal Leisi alajaama ja neid liine, mis Leisit ja Pammanat ühendavad. Tugevdamine tähendab piltlikult, et paneme jämedama kaabli, suurema trafo, suurema merekaabli – et sealt saaks rohkem elektrit ühte- ja teistpidi läbi liikuda. Merekaabel maksab u 5 miljonit – see on 10 protsenti meie ettevõtte aastainvesteeringutest. Riskianalüüsi järgi on Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel merekaablil veel 2035. aastani eluiga, selleks ajaks peab selle ära vahetama. Merekaablitest üks on uus ja kaks on vana ja praegu töötavad need kõik, on korraga töös. Mure võib tekkida siis, kui selle uuega midagi juhtub. Täna jätkuvalt need vanad suudavad Hiiumaa tiputarbimise ära katta, aga kui uus läheb välja ja ühega vanadest ka midagi samal ajal juhtub, siis on see ohu koht. Aga on piisavalt madal tõenäosus, et juhtub üks ja seejärel teine asi. Kriitilisi objekte Hiiumaal praegu ei ole. Kui tahaksime 4 MWst veel rohkem liita võrku võimsust, peaksime investeerima 20+ miljonit eurot. See tähendaks, et ehitaksime 35 kV liini asemele 110 kV liini. Kui Hiiumaal ei tule oluliselt juurde tarbimist, suuri ettevõtteid – nagu Dagöplast ruudus – siis ei ole seda 110 kV liini faktiliselt vaja. Nii paraku on.
Mis eeldustel saab elektritootja võrguga liituda?
Juhul, kui keegi tahab teha elektrijaama, on see tema äri ja äriplaani osaks on, et ta loob endale ühenduse elektrivõrguga. Sellel, kes tahab täna Hiiumaal elektrit toota ja seda võrku müüa, on kaks varianti – ta kas maksab kinni selle suure investeeringu, mis on vajalik elektrivõrgu tugevdamiseks või ta ootab seni, kuni meie oma plaanilise töökindluse investeeringuga jõuame Hiiumaa võrgu võimsamaks ehitada. See on praegune ühiskondlik kokkulepe. Kuskilt peab see raha tulema – kas liituja taskust või meie kõikide, elektritarbijate taskust või riigieelarvest, mis tähendab, et selle maksavad kinni kõik Eesti inimesed. Praegu tundub, et raha võiks tulla sealt, kelle äriline huvi on hakata tootjaks.
Kui vaadata võrguga liitumist elektritarbija seisukohalt?
Tarbijale on kõige olulisem see, et võrgu kvaliteet on hea – vähe rikkeid ja piisavalt vaba tarbimisvõimsust. Rikete väikest arvu mainisin eelpool. Huvitav on ehk teada, et parem varustuskindlus tuleneb sellest, et suursaared ja läänerannik on nii-öelda tugevdatud varustuskindluse tsoonis. Seal ehitame Eesti kõige ilmastikule vastupidavamat võrku – paneme jämedama kaabli posti otsa ja postid sügavamalt maa sisse.
Tiputarbimine on Hiiumaal u 11 MW ning vähemalt 1,5 MW tarbimisvõimsust on peaaegu igal pool, võibolla üksikutes kaugemates nurkades pole. Julgen arvata, et tarbimissuunalise võimsuse saamine ei ole Hiiumaal probleem. Siiski, samuti nagu mujal Eestis, kui keegi tahab kolida sinna, kuhu me ei ole elektriliini ehitanud, siis sinna elektriühenduse saamine on ikkagi kallis. Liitumise hind on jätkuvalt nii, et kui hoone on alajaamale lähemal kui
400 meetrit, siis liitumine on n-ö ampritsoonis, amprihinnaga 156 eurot ampri eest, kaugemal aga tegeliku kulu põhine.
Küsis KATI KUKK
Kommentaar
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja: “Mihkel Härm võttis eelmise aasta lõpus Elektrilevi juhina ühendust, et valda informeerida Hiiumaa elektrivõrgu tarbimis- ja tootmisvõimsustest. Tänuväärne lähenemine – ise ja otse asjaosalisi informeerida. Selgub, et Hiiumaal on käesoleva aasta seisuga vaba tarbimisvõimsust vähemalt 1,5 MW, samas uusi elektritootjaid ei saa enam võrku liita.
Olukorra lahendamine eeldab suurusjärgus 9 miljoni euro suurust investeeringut. Arvestades investeeringute kava ja vajadusi üle Eesti, saaksime olukorra lahendatud kümnendi lõpuks.
Meie energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide täitmise teeb see kahtlemata keeruliseks.
Suhtleme nii Elektrilevi kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et otsida võimalust asi kiiremas korras lahendada. Üks võimalus oleks riiklik regionaalpoliitiline meede, millega otsustataks erandkorras siia vastav investeering teha.”
Saarel 155 elektritootjat
Aasta alguse seisuga on Hiiumaal 155 kehtiva võrgulepinguga elektritootjat. Nende koguvõimsus on 4,3 MW.
Mikrotootjaid on nende hulgas 91, koguvõimsusega
0,948 MW.
Ehitamisel on kuus elektrijaama, koguvõimsusega 0,45 MW, neist neli mikrotootjad, koguvõimsusega 53 kW.
Taastuvelektri toodang oli eelmisel aastal (esialgsetel
andmetel) kokku ligi 4036 MWh.
Keskmine elektrienergia tarbimine aastas ajavahemikus 2018–2020 oli 48 953 MWh
Allikas: Elektrilevi |
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
13.01.2022 00:26:32
|
|
|
Vbolla rumal küsimus aga miks peab jämedama kaabli ehitama? Kui sama liin suudab talve max koormust taluda siis päikseenergia tagasivool ei ole sellest ju veel suurem? Ühte otsa autorafo et pinge liiga kõrgeks ei lähe ja sobib sama traat kah  .
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ardo
HV Guru
liitunud: 22.02.2004
|
|
13.01.2022 00:38:15
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Vbolla rumal küsimus aga miks peab jämedama kaabli ehitama? Kui sama liin suudab talve max koormust taluda siis päikseenergia tagasivool ei ole sellest ju veel suurem? Ühte otsa autorafo et pinge liiga kõrgeks ei lähe ja sobib sama traat kah . |
Vesi läheb ümber keema.
|
|
| Kommentaarid: 271 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
4 :: |
224 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
17.01.2022 18:43:40
|
|
|
kas päikesepaneelid on kõik ühte mõõtu? Millist?
Mis kaldega nad kõige optimaalsemad on? Vaatega lõunasse?
Teeks uue maja katuse täpselt selllise kuju ja suurusega, et saaks katta ühe katuse külje paneelidega, nii et võimalikult vähe silma hakkaks see ökitis. 
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 646 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
503 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
17.01.2022 18:57:38
|
|
|
Hiid, ei ole. Suuremad pannakse üldjuhul maaraamidele. Väiksemad katusele. Enamasti umbes sellises mõõdus mis katusele pannakse. 1840 mm × 1030 mm × 32 mm
45 kraadi ja lõunasse.
Siin saad vaadata vahet erinevate nurkade ja ilmakaarte vahel.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
17.01.2022 19:20:29
|
|
|
kus siin?
Katusele pandavad on siis kindla mõõduga? Neile vahesid ka jääb või on üksteise vastas? 
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 646 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
503 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
| Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
17.01.2022 19:26:05
|
|
|
Link ei tulnud enne miski pärast. https://www.energia.ee/era/taastuvenergia/paikesepaneelid
Pmst. jah enamus selles mõõdus mis enne andsin +- mõned mm.
Vahe 20mm.
Selles mõõdus on saada juba 400W paneele.
Kui paned 15kW inverteri siis mõistlik oleks panna umbes 18kW paneele. Ehk 45 tk 400W paneele.
_________________
M: SFP Telia GPON võrgu jaoks - 40€ |
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
|
17.01.2022 20:06:51
|
|
|
Ise olen mõelnud, et päris mõistlik variant tunduks tüüpilisele kandilisele korterelamule näiteks ülesse seina peale, kus katus algab üldse kahele(või ka kolmele) enamvähem lõunapoolsele seinale pikalt rivi tõmmata. Olen vaadanud, et päris paljudel hoonetel seal üleval tundub täpselt selline paras vahe olevat, kus üksteise kõrvale sellise suhteliselt viisaka rea paneelidest saaks laduda. Eelisteks see, et madalamat päikest, hommikust/õhtust, sügis/kevad/talvist püüaks paremini, kui tüüpiliselt suvepäeva ideaalsuunda vaatavad paneelid ja tulevikus jah ilmselt nendel piikhetkedel ei maksa energia suurt midagi. Südasuvel ehk mingi 50% saaks otse lõunapäikesesse vaatava paneeliga võrreldes toodangut, ent ajal mil energia saab kallim olema, sel hetkel toodaks rohkem ja kokkuvõttes oleks ilmselt tulevikus tulusam. Lisaks lumisel ajal ka toodaks siiski midagi, kui taevasse vahtivad paneelid kehvemal juhul kuni viis kuud lume all võivad istuda. Siin mingitel päevadel on olnud madal ere päike siramas, mil energia hinnad korralikult laes, sel juhul oleks see talvise madala päikesega 3 tundi toodangut ilmselt juppmaad tulusam, kui keset suve mitu päeva toodangut. See tootmiskõver muutuks ka selliseks palju stabiilsemaks sel juhul, mitte poleks selline pool aastat meeletu toodang ja teine pool peaaegu nullis. Suvel oleks tootmismuhk madalam ent samas kevad-sügis pikemaks venitatud ja ka talvel oleks mingi väike tilgutamine peal, mitte lume all istudes täielik null mitmeid kuid.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
17.01.2022 22:00:44
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
kas päikesepaneelid on kõik ühte mõõtu? Millist?
Mis kaldega nad kõige optimaalsemad on? Vaatega lõunasse?
Teeks uue maja katuse täpselt selllise kuju ja suurusega, et saaks katta ühe katuse külje paneelidega, nii et võimalikult vähe silma hakkaks see ökitis. |
Pane omal koordinaadid kuskile kalkulaatorisse, saad teada.
Näiteks - https://solarsena.com/solar-panel-tilt-angle-calculator/ vms.
Praegu tüüpiliselt pannakse 37- 40 vahele nurk.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
17.01.2022 22:11:05
|
|
|
Kui uue ehitad siis paneks harja lõuna suunas ja paneelid mõlemale poole. Siis jagub pikemaks kui keset päeva paariks tunniks. Ja pilves ilmaga pole suunal vahet.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
17.01.2022 22:29:42
|
|
|
elukaz, peaks arvestama ka asukohta. Hommiku ja õhtu päike madalamal, seega võib puude varju näiteks jääda.
_________________
M: SFP Telia GPON võrgu jaoks - 40€ |
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
17.01.2022 22:38:36
|
|
|
Nojah ta elab ju kuskil võsas.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
17.01.2022 22:39:55
|
|
|
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 646 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
503 |
|
| tagasi üles |
|
|
raitm
HV kasutaja
liitunud: 15.03.2005
|
|
17.01.2022 22:58:12
|
|
|
Äkki keegi pädevam elektrik oskab nõu anda.
Led lamp, plafoon, puldiga juhitav, saab muuta heledamaks, tumedamaks jne.
Sees no kahte värvi LEDid, nö valged ja kollased, mis siis vaheldumisi lülitades saab soovitud valgust timmida.
Panen lakke - virvendab, just kollased virvendavad nähtavalt, valged ei virvenda.
Kui võtan laest maha ja proovin lambi juhtmega seinapesast on kõik ok ja toimib nagu peab.
Mis talle häiret tekitab laes? Teiste juhtmete lähedus ja elektriväli või on midagi valesti valgustite vooluringis?
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
52 |
|
| tagasi üles |
|
|
raxz
HV Guru
liitunud: 27.07.2003
|
|
17.01.2022 23:18:28
|
|
|
| Kust elekter tuleb? Mingi nutikas lüliti seinal või vool ikka otse peale ühendatud?
|
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
45 |
|
| tagasi üles |
|
|
raitm
HV kasutaja
liitunud: 15.03.2005
|
|
17.01.2022 23:53:32
|
|
|
| Loll lüliti on vahel. St tavaline on-off lüliti ilma mingite viledeta, isegi seda punast tulukest seal pole.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
52 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
18.01.2022 00:39:03
|
|
|
Vaheta laes sisendotsad ümber. On mingi plekist kest mida saab maandada?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
| tagasi üles |
|
|
raitm
HV kasutaja
liitunud: 15.03.2005
|
|
18.01.2022 16:14:56
|
|
|
Maandus oli ka ühendatud, otsad ühendasin L>>L ja N>>N
Proovin õhtul veel
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
52 |
|
| tagasi üles |
|
|
von Wu
HV Guru
liitunud: 12.10.2007
|
|
| Kommentaarid: 867 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
654 |
|
| tagasi üles |
|
|
ykshuntka
HV kasutaja
liitunud: 15.01.2007
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
01.02.2022 20:37:12
|
|
|
ykshuntka, telefonist saad määrata kas tavaline või kiirlaadmine. Kui tahta teoreetiliselt pikendada aku eluiga, kasuta mingi 5V 0.5A junni ja tilguta sellega täis.
_________________
M: SFP Telia GPON võrgu jaoks - 40€ |
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
01.02.2022 20:40:32
|
|
|
| Iga laadimine lühendab...Aga kui ta vähegi standardile vastab, siis ei tohiks ta akule midagi hullu teha.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
ykshuntka
HV kasutaja
liitunud: 15.01.2007
|
|
01.02.2022 20:41:16
|
|
|
Selle juraka ostsin pi400 jaoks.
Ei ürita siis sellega telefone laadida.
Neid huawei 2A 5V on mul piisavalt.
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
01.02.2022 20:43:09
|
|
|
kui volt kõlbab, siis anna minna
mul on piixus hiina juhe, mis on nii peenike, et laeb 1h asemel 3h S10t, sellega timmin laadimisaega
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 646 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
503 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
