[Tanel]

Viimasel ajal on Eesti majanduskasvu mõjutanud paljuski info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor. Ent eriala haridusega spetsialistidest on karjuv puudus ja seda tühimikku ei suuda Eesti koolid ega ümberõppeprogrammid ei lühemas ega ka pikemas perspektiivis täita. Sel aastal koostab kutsekoda OSKA suure IKT valdkonna prognoosi, kuid juba on teada, et puudu on tuhandeid tarkpäid.

Ärileht suhtles kümmekonna IKT-sektori tegijaga ja tuli välja, et peaaegu kõik kavatsevad värvata kümneid uusi inimesi. Konkurents on tohutu. Kuna Eesti kohta hakkab kujunema mulje, et siin välismaalasi ei oodata, muutub olukord veel pingelisemaks. Juba rajavad Eesti IT-ettevõtted kontoreid välismaale – osalt seetõttu, et IKT-sektor on globaalne ja piirideta, teisalt seetõttu, et Eestis napib talente.

Edasi saab lugeda tasulisest Ärilehe artiklist: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/8000-inimest-puudu-uht-suurt-eesti-majanduse-pidurit-ei-eemalda-miski?id=92154151

[Helbeke]

Kas keegi nendest ümberõppeprogrammidest midagi täpsemalt ka teab rääkida? Kus on? Mis on? Millal on? Kas on?

[Tanel]

Helbeke, seda mõtled? http://vali-it.ee/

[Maldur]

Huvitav, ma arvasin seni et ITK sektori töötajad oskavad tööd ka üle interneti teha, mitte ei pea kontoritesse kohale tulema...

[olavsu1]

[mahno]

Jah, IKT-s saab sageli teha tööd kaugelt, kuid sellega on omad probleemid. Kaugelt on raskem hoida meeskonda meeskonnana, ühist inforingi ja suhtlust jne. Pead uusi meeskonna liikmeid hakkama meeskonda tooma kuidagi teisiti jne. Tekstilisest suhtlemisest on vähe, sest tohutu kogus infot alates hääletoonist lõpetades kehakeelega läheb kaduma. Lisaks on osadel inimestel raskusi funktsionaalse lugemisega - nad lihtsalt ei saa aru, mida kirjutatud on.

Teatud inimestel on näiteks tõsine probleem ennast koosolekul videos näidata. Mitte tehniline, vaid kahe kõrva vahel.

Kõik inimesed ei sobi kodunt töötama, sest neil läheb fookus ära ja hakkavad muude asjadega tegelema.

No ja samuti mitte väike mure - kõikide kodud ei sobi töö tegemiseks. Kui ikka on naine kahe väikese lapsega kodus, on päris raske näiteks keskenduda.

Mõõtmine on selles mõttes kõige väiksem mure - kui ennem mõõtsid perse-tunde, siis nüüd on veel lihtsam vpn-ühendatud-tunde lugeda. Kui varem mõõdeti läbi eesmärkide täitmise, siis pole ju vahet. Administraatoritega on nagunii see probleem alati olnud - kas parem on see mees, kes oma süsteemidesse hullud tunnid magama paneb igapäevaselt, või see, kes ühe korra seadistab automaatikad käima ja siis piisab näiteks korra nädalas kergest ülevaatusest (eeldusel et mõlemal ticketite saba järgi ei lohise).

[RCC]

[mahno]

Paned jump serveri, ronid sinna näiteks üle (MS) RDP sisse ja tegutsed. Kannatas väga hästi kasutada juba dial-up ajastul. Kui seda ribalaiust ka võtta ei ole, siis tuleb ikkagi kas kontoris käia, kolida või praegusel aastaaajal hoopis saega metsa minna ja sealt oma leib välja teenida.

[S.I.L.L.U]

Huvitav kus need 8000 töökuulutust siis on, unustati kappi?!

Kogu aeg mingi "uudis", et IT inimesi vähe/puudu vms. aga teed CV.ee lahti ja ei toimu ju midagi

[Tanel]

[RCC]

[mahno]

Üldiselt tööandjad kipuvad selliseid jump masinaid lubama (tööandja arvutist, üle vpni, võib kanda ka näiteks teise/sekundaarse töökoha nime - w10 pro on täitsa piisav suvalises lauakas, ei pea olema fäänsi server). Ametlikult jah pole ette nähtud ja ehk vajab selgitamist. Aga ühe PC lisakulu on üldjuhuhul nii väike, et selle taha ei jää.

[olavsu1]

[Tanel]

Neid, kes oskavad hästi progeda, on paraku vaid näputäis.

[Mnator]

[kalvis]

[Tanel]

Head progejad teenivad sitaks pappi, neil ei ole töökoha leidmisega probleeme ja nemad ei kisa.

[kalvis]

[Tanel]

Heale progejale makstakse maailmaturu hinda.
Aga neid on Eestis vähe.

Lihtsamad, standardsemad progemistööd tellitakse osaliselt juba mujalt, Valgevenest, Ukrainast jne.

[kalvis]

Lisaks nii palju, et heaks programmeerijaks "sünnitakse" (peab olema piiritu huvi enesetäiendamiseks). Ma ei tea kas tänapäeval mingis kooliski üldse suudetakse niipalju õpetada, et baastase kätte saada.

[Etz]

[Mnator]

[Maldur]

[joulukas]

[RCC]

[olavsu1]

[mahno]

Miks te selle pilli lihtsustamisega tahate lõhki puhuda?

Hea programmeeria ei ole ammu enam see düüd, kes vasaku käega koodi pritsib. Tal on hulk teisi omadusi veel:

Ta võiks aru saada alguses, mida vaja on
Ta võiks meeskonnamängija olla (sest suuremaid asju ei saa üksi teha)
Tal peaks olema suhtlemisliides küljes, et seletada, mida ja miks ta tegi - et meeskond toimiks.
Tal võiks olla võime mingeid standardeid järgida, mitte lõputult oma ego pushida
Ta võiks aru saada, mis on tähtaeg ja millega seda süüakse
jne
jne

Sama muide adminni kohta ka...

[napoleon]

[Mnator]

kogemused on kahjuks erinevad tänu erinevatele töödele
kubjast pole ma kunagi vajanud, mitte sellest polnud jutt vaid ikka rohkem sellest, et on palju töid mille puhul ninapidi juuresolek/koosolemine on üsna oluline

[napoleon]

Vot ei tea mis tööd sina teed. Progemise puhul pole nii määrav see ninapidi koos olemine kui kõik osapooled suudavad oma soove/nägemusi piisavalt hästi kirjeldada ja arendaja ning äripool suudavad ka omavahel enamvähem sama keelt rääkida mitte nii, et üks on kinni oma koodis ja teine nuppude värvides ning kumbki asja natukenegi teise poole mätta otsast vaadata ei suuda. Aga noh, kui juhtubki nii, siis lihtsalt helistad ja ütled, et räägi nüüd mida sa tegelikult tahad ja esitad suunavad küsimused ja saab ikka asi lõpuks korda. Kusjuures väga suurt vahet pole, kas see äripool on teises osakonnas korrus kõrgemal või madalamal või hoopis kuskil kaugemal. Kuskil kaugemal on isegi parem, siis ei sõida kohe iga teemaga sisse vaid enne natuke mõtlevad kas arendaja on üldse õige inimene seda probleemi lahendama

[Etz]

napoleon,

[mahno]

Just just...arendaja ja äripool...väike ja mõnus seltskond. Ja kaugel...lausa erinevatel korrustel.
Versus suur arendus, kus hulk inimesi arendavad ühe asja erinevaid komponente, mis pärast peavad laitmatult koos toimima. Kood peab vastama mingitele ühtsetele nõuetele, et see vastu võetaks, mitte iga venna isikupära lipp lipi peal.

Kui pool meeskonda on Eestis ja teine pool kuskil aasias, no ei tööta kõik libedalt ja sujuvalt. Kõik saab küll tehtud, aga sellist meeskonda, kus 1+1=3 ei teki. Kahjuks.

Ja ma ei ütle ju, et kodus ei saa tööd teha...ma väidan, et paljudele ei sobi. Aga on neid, kellele vägagi sobib.
Näiteks Telias oli aastat 10 tagasi üks võrguadminn, töötas kusagilt lõuna-eestist, aga kõik oli väga viis. Kõik tehti ära korralikult ja õigeaegselt.

[190318]

Kujutame ette, et see 8000 on kohe võtta. Kas läheks midagi paremaks? Või teistmoodi võrreldes sellega, kuidas ukrainlased hakkasid meil täitma Eestist Soome läinud töövõtjate puudujääki?

[Mnator]

napoleon, lühidalt öeldes kogemused tööstusautomaatika projektidega. Ninapidi koos kui vaja kõigi projektiosaliste asju reaalselt testida/koostööd lihvida + eelnevates faasides lisaks ametlikele nõupidamistele ka mitteametlikud jutud kohvi joomispausidel

Ja nende tööde käigus oli nii omaette töötamist kui ka täiesti hädavajalikike grupina koostöötamisi.

Ma ennist tahtsin lihtsalt meelde tuletada meeletusse eufooriasse kaldujatele, et kõike ei saa ühe malliga võtta! On asju mida saab (vastavate koduste tingimuste olemasolul) kodus teha ja on töid mille puhul kodutöö muutub piduriks.

[Codeplay]

Eks see palju tööandja on nõus oma arendajatele maksma sõltub ikkagi ettevõtte asukohast ka.
Keskmine palk Eestis on umbes 17500, keskmine arendja palk umbes 34000. Vastavad numbrid USAs on 40000$, 85000$.
Võiks öelda, et proportsioonid on paigas.
Kuid arendaja eelis on lihtsalt see, et ta ei pea füüsiliselt kuhugi minema, et olla teises palgasfääris. Ja see teebki Eesti tööandjale elu raskeks, kuidas ta konkureerib töötajale, kellel on võimalus oma kodus teenida 2x rohkem.

[Tanel]

Ei hakanud eraldi pressiteadet postitama