[Tanel]

Maikuus käis majandusministeerium välja plaani koolitada näiteks raamatupidajaid, õpetajaid või seni mistahes muul elukutsel töötanud inimesi programmeerijateks. Nüüd on koolitaja leitud ja 14 nädalaga saavad seni IT-ga mitte seotud inimesed õppida programmeerijaks, kusjuures osa õppest on ka praktika reaalses IT-ettevõttes. Sooviavaldusi hakatakse vastu võtma aasta lõpus ja programmeerimiseks läheb järgmisel aastal.

AS BCS Koolitus ja IT Koolituskeskus OÜ alustavad õppekava väljatöötamisega 2016. aasta sügisel. Teavitustegevused ning osalejate registreerimine koolitustele algab 2016. aasta lõpus. Reaalsed koolitused käivituvad 2017. aasta esimeses kvartalis. Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist "Digitaalse kirjaoskuse suurendamine". Projekti kogumaksumus on 1 419 522 eurot.

Loe edasi: http://geenius.ee/uudis/500-inimest-kes-ei-tea-seni-it-st-midagi-opivad-riigi-tellimusel-programmeerijateks

[Magic]

Seda üritatud väiksemas mahus ju ka varem. Polnud eriti edukas... ja isegi IT-riistvara poolel jäädi hätta. Raamatupidajate ja õpetajate osas vähemalt üks oluline eeldus olemas järjepidavus. Ehk mingis kooskaasamise osas saab neist asja (digiarvete teema ja digiõpikud).
Eks loodame parimat kuna basic tase siiski vähemalt 300-400.-/kuus parema palgaga kui töödel mis top10-st väljas.

[tonis12]

Polnud eriti edukas.... Huvitav miks siis ? Vbl õpetaja oli samasugune tegelane, kes oli it'st vaid kuulnud aga kokku puutunud ei olnud. Need inimesed saata it kolledžisse, tartu ülikooli matemaatika informaatika teaduskonda või tallinna tehnikaülikooli. Seal vastav õppemetoodika ja kogemused olemas, ma eeldan. Samas it töötajate põud on kahe otsaga asi. Tean mitut inimest, kes it tööd ei leidnud, kuigi on vägagi pädevad.

[Wordmc9]

ei leidnud kuna ei viitsi teha etteantud tööd või palk liiga madal, tean küll it mehi laisad on ...

[486]

tasuta? krt miks aint eestis seda pakutakse

[Tanel]

[lightbluefox]

Vastan hästi seatud tingimustele ja mõte ongi selles suunas liikunud, iseasi kuidas see praktika ja õppetöö korraldatud on. Enamik sihtgruppi on ilmselt päevase tööga hõivatud, veebikursust peale tööd läbida pole keeruline, kuid praktikat firmas oma tööpäeva õhtul teha? Puhkustki ei saa nii palju võtta...

[salatoimik]

Tasuta saab siis võiks ju minna aga jah, tekibki probleem, et mis moodi lähed päevasel ajal praktikat tegema. Viskad viimati praegusele tööle lahkumisavalduse sisse

[netcat]

Ilmselgelt see sobib neile inimestele kellel hetkel mõistlikku tööd ei ole pigem.

[salatoimik]

Defineeri mõistlik töö

[ahvilõust]

Kuidagi kahtlen, et need kes selle kooli lindilt korjatakase head palka saama hakkavad.
Üritavad siin toore jõuga Hiinad ja Indiat järgi ahvida. Seal hoopis teine Keskkond ja eluviis. Siin Eestis täistöö kõrvalt heaks programmeerijaks õppida. Hea nali.
Veel viis leitud kuidas euro rahasid kulutada. Enamus sellest läheb otse korraldaja tasku mitte kvaliteetse õppe peale.

[Mnator]

ahvilõust, enamus eurorahadest on igasuguste projektide puhul juba raha andjate poolt suunatud koolitusele ja konsultantidele, imeväike osa on praktilisemaks otstarbeks lubatud kasutada; eriliselt meeldib raha jaotajatele kui nende päritolumaa mingite tegelaste tasku osa rahast voolab

[hans]

4 sellist projekti ja ongi 2000 spetsialisti olemas, keda eestis hädasti vaja on

[netcat]

[hans]

Õpetajatöö ei ole mõistlik siis?

Või kõige kehvemad õpetajad lähevad sinna projekti..

[kellu]

[ab79]

Õpin ka riiklikull tellimusel IT kallakuga ainet tasuta kõrgharidusõppes täiskoormusel. Mis ma öelda tahan on see, et eriala võivad valida kas osaliselt või täielikult võhikud, kuid küsimus on pigem selles, kas eriala sobib ja inimene näeb motivatsiooni õppida eriala, millest ta üldse midagi ei jaga. Üks asi on tahtmine, teine asi on mõistmine, sest IT-s paraku päris ilma rakendusliku alushariduseta riistvarast või programmeerimisest teadmata läbi ei löö. Peab siiski mingil määral mõistma seda, kuidas riistvara töötab, kui ka seda mil viisil programmid ehk rakendused nendes süsteemides tööle hakkavad ja kuidas programmeerimine üldiselt käib. Igaühest ei saa ehk tipp-progejat, aga nii mõnestki võib saada IT tugiisik või administraator, kui asjale läheneb konkreetselt ja süvitsi. Samuti olen kaks korda läbinud TÜ MOOC kaugõppel programmeerimise algkursused võhikutele. Vaatamata sellele, et sain aru, et minust ei tule tarkvaraarendajat, on sellegipoolest IT valdkond ja rakendusvõimalused suhteliselt laiapõhjalised, kui leida mingi konkreetsem teema või suund, milles ennast natuke tugevamalt tunned. IT- toetab tänapäeval rohkel ärilist tegevust ehk siis IT-d rakendatakse hetkel nendes teenustes ja toodetes ning tootearenduses, kus on vaja rõhku panna kasutusmugavusele ja teenuse või toote ostja kasule. Ainult nii on areng jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Tühipaljas arvutustehnika müük või arvutite remont tänapäeval ei aita konkurentsis püsida, sest arvutustehnika omahind ja tegelik turuväärtus on tublisti kahanenud, see pole enam mitte nišitoode vaid masstoode nagu telekas või mobiiltelefon, mille puhul vahel on uue seadme ostmine odavam, kui remont.
Selleks et ise mingit idufirmat või startupi käivitada on vaja head ideed ja inimesi, kellega seda ideed ellu tahad viia, päris üksi ei tee midagi. Kõige suurem probleem on projekti käivitamiseks vajalike vahendite ehk algkapitali leidmine, selleks aga peab idee maha müüma sellisena, et ta päriselt käima läheb, sest esimest korda ärimaastikul kõrvetada saad, võib isu midagi korrata kaduda, kui ei taha varaliselt vastutada oma saba ja karvadega. samuti on loomulikult äririsk ka see, kus partner sind alt veab. seepärast peaksid partnerid üksteist kindlasti usaldama. et kuskile it firmadesse tööle minna, peab olema samamoodi ambitsioonikas ja kindlasti konkurentsivõimeline, sest it valdkonnas käib pidev olelusvõitlus, kuna projektide ja ideede müük ja ellujäämine on džungiseaduste kohaselt üsna karm ja tihe. Eriti hangetes osalemine.

[lehm2]

[hans]

my bad

[salatoimik]

See 14 nädalat ongi hea, et näha üldse kas meeldib või ei. Kui meeldib lähed õpid kuskil koolis edasi, kui ei meeldi, siis yolo

[tonuera]

Programmeerimine on kunst, seda käsukorras ei õpeta.
See oleks umbes nagu võtame 100 töötut ja õpetame kirjanikeks 4 nädalaga.

[jnt]

[lightbluefox]

tonuera, keegi ei õpigi käsukorras, selle projekti mõte on vast huvilistele konkreetne suund kätte anda kuidas huvist amet saaks, palju tuleb pideva praktika käigus.
Enamik saab oma oskused ikkagi koolis nö "käsukorras" õppides, vaevalt meil ülearu neid imelapsi on, kes 3a peale basicust alustasid ja kooli ei vajanudki.

[The_Boss]

Kui kedagi huvitab programmeerimise õppimine, siis Tartu Ülikool pakub kõigile tasuta e-õppe vormis ainet "Programmeerimisest maalähedaselt". 1EAP mahus aine, kursuse läbinu saab programmeerimisest üldise aimduse kätte ja suudab midagigi juba ise ka valmis teha ning iseseisvalt edasi õppida.

[lightbluefox]

Nüüd siis tingimused teada http://vali-it.ee/

Ehk täiskoormusega töötajatel asja sinna pole, samas tundub hea hüppelaud, kui sinust selle ajaga programmeerijt ei saa, on euroopa raha kasutult kulutatud

Huvitaks mis keelest nad seal alustavad ja millised läbi võtavad.

[Tanel]

http://www.ituudised.ee/uudised/2017/05/05/vali-it-pilootkursuste-lopetajad-saadeti-pidulikult-e-eestit-arendama

[Magic]

[hans]

Küll teevad järgmise roundi ka

Aga, vaadates, mis tase on ülikoolis (kuhu eeldatavasti tulevad huvilised kohale) peale esimest kursust, ja mõningal juhul ka teist..

On palju loota et 6+8 nädalaga midagi

Teiseks:

[Magic]

Viimane IT sektori hala ju erinenud tavatööstuse jutust: palk juba liiga kõrge, inimesi pole...
Lisaks erinevalt tavatööstusest on IT'd ka raskem kinni hoida.

[Tanel]

[Magic]

Õige muidugi. Lisaks äkki meeldib midagi tehnika poolelt, seal pole ju palk kehvem. Kasvõi see tööstuskontrollerite teema.

[sama123]

[dvd vader]

[jnt]

dvd vader, midagi on siis sul CV'l häda. Mulle tuleb nii 5-6 pakkumist kuus ja nii juba aastaid...

[Mnator]

[Magic]

[jägaja]

dvd vader, sul on cv ikka avalikult leitav, et oleksid ka tööandjale leitav?

Aga üldiselt ei ole tööpuudust. Töötaja annab ülemusele teada, et ma lähen siit firmast ära. Ülemus, et "head teed"
Samas uputakse töösse ja ei jõuta seda ära teha. Aga noh, tänavalt tuleb kohe uus, kelle väljaõppele kulub aastake ja siis, .... head teed

[Magic]

[dvd vader]

[Asterix]

https://toostusest.ee/uudis/2020/12/15/it-sektori-edulugu-vali-it/
Tegin Vali IT koolituse läbi eelmisel aastal (Töötukassa maksis selle 2500 euri), oli väga intensiivne ja asjalik Javal baseeruv koolitus, soovitan igal juhul. Peamine on enda eelnev huvi progemise vastu, siis on asjal mõtet. Põhiline teadmine, mida koolituselt saab, on see, et väga palju on vaja veel õppida, lisaks saab selgeks OOP põhimõtted ja Java põhialused. Kohe peale koolitust tööd progejana leida on keeruline, kuna töökuulutustes nõutakse standardina vähemalt 2-3-aastast varasemat progemiskogemust.

[Betamax]

See süsteem on nüüd üpris absurdseks muutunud. Kuna eurorahasid seal enam taga pole, siis tuleb hakata koolituse eest maksma (paar tuhat eurot), kui töötu pole.
Kui töötu oled, siis ootad 3 kuud oma kandideerimisele vastust ega saa muid koolitusi võtta Töötukassast, sest ValiIT maksab sama palju kui sul "koolituskrediiti" on. Kolme kuu pärast teada saades, et sind ei võeta, oled lihtsalt selle aja maha visanud. Ja kui lõpuks sinna saadki, siis peavad sul olema lisasissetulekud, kui su töötu abirahad ära lõppevad, et kogu see koolitus koos tasustamata praktikaga läbi teha, sest tööl käia sa ei saa koolituse kõrvalt, kui just mingi G4S öövaht pole.

Plusspunktid debiilse kandideerimisankeedi eest, kus pead järjekordselt mingit kirjandit kirjutama nagu näiteks kuni 1000 tähemärgiga "Mis on su elu suurim saavutus?"
See on tasuline koolitus, mitte tööle kandideerimine

[laurx]

loo moraal: " iga kingsepp jäägui oma liistude juurde".

[serxx]

[The_Boss]

Koolis õpidki õppima ehk materjali otsima, seda läbi töötlema ja sellest aru saama. Kel selleks huvi puudub, see jääbki algtasemele. Pole väga vahet, mis eriala selleks on.

Ise olen kahel erialal paljusid progemiskeeli õppinud ja eraldi veel juurde õppinud, aga ikka pean ennast suhteliselt algajaks, sest pole piisavalt huvi(vajadust), et süvitsi minna. Põhirõhk ikka riistvaral ja mida parasjagu vaja progeda, selle jaoks leian jooksvalt infot. Võtab 3x rohkem aega, kood on tõenäoliselt kole, aga oma asjad saab tehtud.

[napoleon]

Programmeerimiseks on vaja teatud eeldusi. Kuna meie haridussüsteem on olnud väga pikalt orienteeritud tuupimisele ja on seda suures osas veel praegugi, siis inimesed eeldavadki, et kui tuubivad püüdlikult kõik pähe mis loengus õpetati, siis ongi targad. Samas programmeerimine on loominguline tegevus ehk samamoodi nagu kaugeltki mitte igaühest kes kirjutada oskab ei saa veel kirjanikku, ei piisa ka programmerijaks saamiseks sellest kui keelekonstruktrsioonid, süntaksi ja paar lihtsamat algoritmi pähe tuubid.
Kui programmeerijaks võiks saada igaüks, kes läbib kursuse mis kestab vaid pisut kauem kui B-kategooria juhilubade tegemine, siis ilmselt oleks programmeerija palk tunduvalt tagasihoidlikum kui see praegu on

[kalvis]

Tuupimismeetodil programmeerimises kaugele ei jõua! See ala vajab loovust - analüütilist ja loogilist mõtlemist. Ja seda tuupuritel pole - parimal juhul suudavad mõne lihtsa rämpsprogrammi valmis kirjutada ja seegi on copy-paste meetodil kuskilt leitud.

[napoleon]

kalvis, nii on.

Aga huvitav kas mingeid edulugusid ka on kus inimene arvutist enne suurt rohkem ei teadnud kui oskas lõustaraamatus käia, netipangas arveid maksta ja võib-olla ka kontoritarkvara kasutada ja peale sellise kursuse läbimist sai reaalselt progejaks või sysadminiks. 1st level support jms. ametikohad ei lähe arvesse, need on põmst dresseeritud ahvid.

[ahoioi]

[laurx]

tuupimine blabla. konkreetsete operatsioonide tase saavutatakse teie meelest kuidas? " loomingulisus ja muu asi on juba formaalsete operatsioonide tase. see tuleb hiljem. keskmine gümnasist õpib krogema ala ülicoolis. mitte , et lasteajas anname talle mingi progeasja kätte ja ootame, et ta hakkab lennult ise loogikat kühveldama. pätakatele on petsukas " mängude koht" mitte see, et "õu, ma hakkan ISE koodi kirjutama!

[napoleon]

laurx, siin on jutt siiski täiskasvanute koolitamisest mitte sellest, et lasteaialapse peaks assemblerit debugima panema.

Btw, mina oskasin gümnaasiumis juba progeda küll. Kirjutasin kohati "spagetti" ehk kood polnud kõige ilusam, aga töötava lahenduse olin siiski võimeline progema ilma et keegi kätt hoiaks.