[DigeBeni]

yerba, sa pole kaugeltki ainuke, selliseid näiteid võib tuua üle Eesti hulgim ja see kõik juhtus üsna sobivalt samal ajal, kui jutud alternatiivsete võimaluste toetamisest hakkasid jutu tasemelt reaalsuseks muutuma.

Omapärane on seejuures, et vähem, kui pool aastat enne tulid ametlikud vastused Telialt, et nende initsiatiivil pole soovitud piirkondadesse lähimail aastail plaanis midagi vedada ega arendada ja kui klient soovib, siis luftitagu kamaluga tuhandelisi, tehku kolhoos või mida iganes. Igast otsast paistis välja täielik motivatsioonipuudus olukorrale omalt poolt mingil viisil kaasa aidata.

Seega jutt, et arendus oli juba ammu ette planeeritud, ei kõla just kuigi siiralt.

[yerba]

[kalvis]

Riigi poolt välja käidud lahendus on paljudes riikides kasutusel - Viimase miili võrk on kas KOV või mõne miõne muu riigiasutuse omanduses kuhu siis ISP teevad kas vähempakkumise korras või siis oma pakettidega klientidele pakkumisi. Selle eriti hea eelis ongi kliendi valikuvabadus - täna Telia, homme Elisa jne.
Reeglina ISP oma ehitatud võrgule võõraid ligi ei lase, kuigi mõnikord seadusandlusega sunnitakse.
Telia ajab vist taga rahaahnus - 5G võrgu eelis on väiksed hoolduskulud ja ju siis on panustatud madala kiirusega paljudele klientidele. Kuid kui võrk saab täis siis paraku suuri andmesidekiiruseid müüa ei saa. Optika võrgu aga võib lugeda sisuliselt piiramatu võimekusega!

On mis on, õnneks riigi poliitika optikavõrgu arendamisel on õiges kohas.

[DigeBeni]

yerba, aga see teebki ju kliendi jaoks sama välja

Kui 2020 öeldakse, et 2030 saad, siis see võib ju olla firma jaoks mingi plaan, kuid kliendi jaoks ilmselgelt mitte. Kliendi ajaarvamine ei käi ju dekaadide kaupa, kes krt teab, mis või kus inimene 10 aasta pärast elab või on või kas üldse on

Sisuliselt tähendab see ju viisakalt puu taha saatmist ...

[yerba]

DigeBeni, seda minagi

[H_K]

On vist loomulik, et firmad investeeringuid tehes üritavad sihtida neid piirkondi, kus investeeringul kõige suurem äriline efekt on ehk piirkondi, kus enam kliente. Seepärast ongi kümnendeid olukord, kus mõnes kortermajas võib 3 ja isegi enama firma kaabeldus trepikojas olla aga ääreala elanikul on 0 ja keegi ei trügi kaablit ehitama.
Veel enam, sama loogika kehtib ka traadita ühenduse kohta. Mäletan selgesti, kui esimesest mobiilsest internetist raadiost räägiti, oligi vist toona Elioni tegelinski, kuidas just mobiilsest internetist saab lahendus maapiikondade internetile ja just seepärast avas Elion esimese mobiilse interneti testvõrgu ... Tallinnas!
Ja õigust rääkis, paar aastat test võrk pealinnas, siis ehitatakse saatjatevõrk mujale välja loogikaga linnad enne, et linnainimene saaks kodu-töö ja töö-kodu trassil samuti internetti ja kõige lõpuks umbes 5+ aastat pärast reklaamijuttu hea õnne korral ulatus see mobiilne internet ka nendeni maainimesteni, kes sellest kõige enam kasu lõikavad.

Keegi eespool kiitles, kuidas Telia investeerib täna 50-60 milli aastas, tore aga küsimus on täpsemalt kuhu investeerib, kas ääremaadele, kus kiire kaabelühendus puudu või eelkõige linnade ja tiheasustuse kaabelvõrgu uuendamisse. Tartus linnas juba mõned kuud paistab usin toimetamine, kus sidekaevudesse-kanalisatsioonidesse aetakse usinalt valguskaabli hülsse sisse - ma ei tea, aga julgen spekuleerida, et tellijaks Telia ja suur osa 50-60 millist sarnassesse kohta lähebki.

Ma ei süüdista Teliat, nemad teevad omas vaates äriliselt õigeid otsuseid - investeeritakse sinna kus on enam raha ehk maksevõimelised kliendid ja linnades on paratamatult kliente ja raha rohkem, kui kui kuskil 5 suitsuga külas, kus 2 suitsu on nõus mingit raha üldse välja käima.
Kusjuures mobiilne internet on paljudele piisav, isegi neile maa elanikele, kellel otse rahamuret ei oleks ja saaks need tuhanded vajadusel kaabeldamiseks välja käia, aga kui mobiilsest internetist piisab pangas toimetamiseks, e-kirjade saatmiseks ning uudised saab ka loaetud - enamik rohkemat ei vajagi.

[DigeBeni]

Eks loo moraal olegi selles, et enne ei liiguta ju keegi, kui konkurents tagant ei torgi ja pikka aega kestnud püha kolmainsuse rahu ei riku.

Selles mõttes on riik täitnud igati oma ülesannet, olgu siis tahtlikult või kaudse mõjuna, kuid ilmselgelt unise kolmiku üles äratanud.

[Renka]

Mul oli üsna sarnane kogemus Teliaga Tallinna kesklinnas 13 korteriga majas.

Aastaid torkisin neid, et kuulge millal saab optika. Ainsaks vastuseks sain, et: "ei ole selle aasta plaanides". Lõpuks sai siiber ja suhtlesin Starmaniga, et kuulge selles majas siin tahaksime kiiret netti saada. Sealt tuli vastus, et kui kliente on siis teevad arenduse ära. Kirjutasin selle peale Teliale veel viimast korda, et kuulge nüüd on asi nii, et konkurent toob majja optika ära. Sealt tuli üpris kiirelt selle peale vastus, et nad tegid tasuvusanalüüsi ja tulevad toovad nii minu majja kui ka naabermajadesse optika ära. See võttis küll omakorda mingi pea aasta vist aega - aga vähemalt sai lõpuks tehtud. Kusjuures peale seda kui optika oli majja ära veetud liikus samal nädalal vähemalt kolm korterit meie majast DSL pealt optikale ümber.

Et siis jah - tasub konkurentidega suhelda ja muid variante leida. Siis hakkab Telia ka liigutama. Hajaasustuses muidugi märksa keerulisem.

[Leinö]

Kaugele see 5G levib? Samade mastide tihedusele panustades vist ei mängi välja, nett ikka sitt

[Dirty Harry]

Mida suurem gee, seda väiksem kilomeeter. Ei oska veel isegi ütelda, kuna asi veel on lapsekingades meil. Aga mingeid imeasju üle õhu ma ei ootaks.

[A.S.]

Ju see 100m ikka levib. Loodetavasti. Ideaaltingimustel, näiteks kui isegi mitte kärbes vahelt läbi ei lenda, siis vast isegi rohkem.

[RCC]

Vot ja nii need linnalegendid ja müüdid sünnivad, umbes nagu kalevipoeg tuli peipsi tagant ja tõi pangega netti, või et öösiti on rehepapil neti tegemise mašššin; eriti kui uudistesse pääsevad mingid telia taolised kommentaarid. Nende hinnapakkumisi ei tasu üldse arvesse võtta, võib kohe kuupeale saata. Esiteks on fakt, et kaablinetti maal tahavad vbl maksimum 20 prossa inimestest, kel on seda ikka selle vana hea missioonikriitilise neti jaoks vaja - neil on virnade viisi sellist kola; https://www.atto.com/products/ , 100 gigased võrkarid nii igapäevane nähtus, 96 draivised räkid mürisevad nagu veskikivid nurgas. teised saavad hakkama selle va õnnetu 4g -a mis kehvake on, aga vähemasti neti.ee juba pingib vähema kui 100-ga. telekat vaatame me ju nagunii õhuantenniga. Iga artikkel nagu ka seekordne ei selgita tehnilisi ega juriidilisi aspekte, mistõttu ei ole probleem igakord rahas, kuigi see on väga suure tähtsusega. Ehk konkreetselt ei ole kunagi välja toodud, et millise kännu taha me siis jääme - see ei ole mitte müütiline 16 tuhhi 90 ne meetri eest. Ennekõike on puudu tahtest ja pädevusest, seda ka KOV-ide tasemel.
- ja üsna selge on see, et ega see operaator ei tunne tõesti vähimatki huvi, enne kui ikka magus suutäis ähvardab käest minna.

[Kristoferr]

Ma vaatan, et praegu kohe üldse ei õnnestu ühtki asjaosalist tasuta mul optikat majani tooma meelitada.

Telia tasuline pakkumine on olemas, aga krõbe.
Huvitav, kas keegi Telijale konkureerivat pakkumist ka võimeline tegema on?

[RCC]

jah, ma võin sulle teha pakkumise, ja ühtlasi juhendan sind kuidas teliaga tuleb ringi käia, kirjuta aga postikasti.

[indrpo]

[Kristoferr]

[mikk36]

[napoleon]

[jägaja]

Maale see rahastus kiiret internetti ikka ei too, kuna see maksab tuhandeid, samas proooviti alles 300€ eesr seda nn. kiiret internetti maale tuua
https://leht.postimees.ee/7193250/kiire-interneti-arendajatele-laheneb-69-miljoniline-rahalaev

[Kristoferr]

Selle toetuse eesmärk oli pakkuda kompensatsiooni sisuliselt kodumaja eest tuppa toomiseks. Ilmselgelt oli selliseid olukordi vähe, kus ühenduspunkt asus maja ees, aga elanikel veel toas kiiret polnud.

[RCC]

aa - 2027, sinna pane veel palju asjaajamist ja projektidele esitatavaid "tingimusi" lisaks, nii et sellest viirusest me ei pääsegi (teavatasti viirus enne ei lahku, kui nett on pandud)

[jägaja]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93024937/vaata-kas-sinu-aadressile-pakutakse-kiire-interneti-voimalust-enefiti-liitumisteenuste-juht-iga-talumaja-juurde-me-ei-joua

Vaata Eesti Energia veebilehelt (SIIT), kas sinu aadress kuulub Enefit kiire interneti- ja televisioonivõrgu ehitusplaanidesse. Kui hetkel veel ei kuulu, saab sealsamas esitada selleks sooviavalduse.

[A.S.]

Neid sooviavaldusi võid nõrkemiseni esitada, reaalselt kedagi ei huvita, töö käib ikka "graafiku" alusel.

[indrpo]

[napoleon]

indrpo natuke ot, aga vastuse võiks ju ikka saada. Ka "ei" on vastus.

[indrpo]

napoleon, hea tähelepanek, ma vist pole ka oma vanadele avaldustele EI vastust saanud. Tean, et seda minu majadesse lihtsalt ei tule.
Peaks uuesti kodulehel vaatama mis vastus tekib.

[jägaja]

https://majandus24.postimees.ee/7218164/tele2-telia-takistab-eesti-interneti-pusiuhenduse-turu-toimimist
TTJA ütleb, et kolmeliikmelise pere jaos on 100MB nett kiire küll ja edastas EU organitele seisukohad kinnitamiseks.

[Pailaps]

[jägaja]

Meest sõnast
https://forte.delfi.ee/artikkel/93341469/valitsus-lubab-koigile-eestlastele-ulikiiret-internetti-aastaks-2030

[seeru]

[jägaja]

Nii need asjaolud on jah.

[indrpo]

Huvitav, et asjaosalised koos poliitikutega rajasid ELASA just selle tarbeks, mis täna rakendub. Hajaasustuse kiire võrgu pikendamine.
Poleks ELASAd, poleks täna selliste kiirustega 4Gd olemas, poleks neid maapiirkondi kus on rajatud fiiber või kiire vaskühendus. Samamoodi ei saaks täna Enefit jms. võrguoperaatorid neid kliendivõrke välja ehitada sest poleks kusagilt operaatorineutraalset fiibrit võtta.
Telia, Elisa, Tele2 poleks kunagi seda võrguosa ise investeeringuna ette võtnud, mõistlikum on seda rentida nagu täna. Pealegi, miks oleks pidanud kolm operaatorit igaüks oma kiududega maad vallutama, 1 võrk on mõistlikum.

Ehk tervikpildist pole vist tänane minister aru saanud, see oli algus tema tänasele plaanile luua 2030 aastaks massidele fiiber. Sõna massidele, et ei oleks õige öelda kõikidele...

Et uskumatuid veenda, peab keegi siin ütlema, kes elab maapiirkonnas, näeb asulas fiibriposti ning kasutab kas kiiret 4G teenust või vaske või optikat kiirema ühendusega.
Eestlasele kohaselt võib öelda, et esimesed asjad nagu on, aga fiibrit toas ikka pole. Paraku jah, ELASA ei tähendanud fiibrit tuppa vaid lähemale.

[seeru]

Mulle just meeldis see, et minister ütles välja mis maade ettevõtted need tegelikult on.
Muidu siin vahel ikka keegi seletab kui äge Eesti ettevõte see Telia on.

[indrpo]

[jägaja]

Meil oleks kõik olemas ka ilma nende EU toetusteta rajatud optiliste liinideta.
Täpselt, nagu igas teiseski EU riigis.
Pole vaja pläma ajada, et muidu jääb elu seisma, kui maksumaksja eraettevõtte investeeringuid kinni ei maksa ja seejärel veel investeeringutega rajatud taristu kaudu teenuse eest maksab.
Turumajandus paneb paika, millesse investeerida.

[indrpo]

jägaja, Seega meil oleks 2030 kõigil fiiber majas ilma EU ja EE toetusteta. Poleks Elasa võrku, poleks Enefiti võrku ja mobiilimastid käiks üle raadiolinkide.
Nice thinking. Kuna osad majapidamised ei pea seda siiani vajalikuks, siis ei suuda soovijad seda kuidagi kinni maksta ilma toetusteta.

Kui sa pole siiani aru saanud, siis EU rahad antakse kindla tähtaja jooksul, kui sa seda ära ei kasuta, jääd ilma ja vaata ise kuidas hakkama saad.
Kõik riigid kasutavad seda ja meil nö arengumaana oli mingil ajal eelis. Mida aeg edasi seda rikkamaks meid peetakse, seda vähem saame ja rohkem hispaania laenude katteks anname.
Eestlane on jätkuvalt eestlane, ise ei kasuta aga teistele ka anda ei taha.
Kuna kisub läbuks siis ELASA teemal taandun. Kes teab mille kaudu ta nett toimib, see teab, kes ei tea, see ei tea.

[RCC]

aastaks 2030? paraku siis olen ma pensionil või surnud, ja seda netti poleks enam vaja. seda oli vaja juba aastatel 2002-2010. seega järgmises elus proovime uuesti. kui nüüd üks inimene püüaks oma kinnisideedes aru saada, et mobiilne ühendus ei ole ühendus, ega hakka ka olema, mis rahuldaks etteantud tingimusi. ja noh muidugi - tegime elasa näol kingituse kuldsele kolmikule ja nüüd teeme siis 2030 uue kingituse. aga tegelikud pärissoovijad jäävad ikka ilma.

[kalvis]

Minister libekeelset juttu ajades mõtles aastaks 2030 ikka kiire neti all 4G/5G ja optika.
Optikavõrgu enda rajamise ulatust välja ei loe. Praegu on ikka kaduvväike ala.

[olc]

[kalvis]

Juba sõna "valguskaablipõhist ülikiiret netti" võib tähendadagi et valguskaabli otsas on 4G/5G. Viimase olemasole on piisavalt tõene (ELASA võrk)

[A.S.]

Eks keegi lihtsalt aegsasti valmistub järjekordseteks valimisteks, sellel eesmärgil ongi lubatud suust tavapärasest rohkem paska välja ajada. Hiljem enam keegi loodetavasti nagunii ei mäleta, mida kõike täpselt kokku lubati.

[Betamax]

ELASA projekti raames veetakse Aegviidus 200€ eest valguskaabel tuppa ja tehakse ühendused ära. Olin positiivselt üllatunud.