Järgmine suurem asi, mis Disco tiimil plaanis on, on - kui ma õigesti aru sain - full voiceover.
Kust see info pärineb?
Ühes Digitunni saates oli pikemalt juttu sellest. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Noh, piinlik kui ei suuda eesitkeelseid tekste pikemalt luegada .... ma ei teagi kas sellise väitega peaks ennast avalikult esitlema
Arvan, et piinlik peaks neil olema, kes väidavad, et eestikeelseid tekste on mõnus lugeda. Sest see oleks puhas vale. Eesti keel on ikka meeletult ebamugav ja ebardlik keel.
Selle mängu puhul on aga muidugi eesti keelne versioon puudu eelkõige raha tõttu. Me räägime siin suure tõenäosusega kümnetest tuhandetest eurodest mida peaks selle tõlke alla matma ning tagasi saab sealt vaid häbiväärse kopika. Pakun, et ühe käe näppudel võiks üles lugeda neid kes seda mängu eesti tõlke tõttu ostaks. Ja teise käe näppudel võib üles lugeda need, kes olemasolevatest ostjatest mängu keele eesti peale seadistaks.
Ei ole mõtet tillukese riigi ebaloogilist patriotismi ärimaailma tuua. Pole see kunagi ühelegi ärimehele edukalt lõppenud.
Selles suhtes tuleb mängu tegijate ees kummardada, et nad oskasid teha huvitava ja originaalse sisuga toote mis seisab omadel jalgadel. Värskendav. Mitte nagu mõned "ärimehed", kes ei saa üle ja ümber oma "Eestist" ning peavad seda igal võimalusel vasakule ja paremale kaagutama ning lõpptulemuseks on tooted ja teenused mis ei huvita mitte kedagit peale kohalike ajalehtede kes kiidavad patriotismi ja jooksevad clickbait artikleid kirjutama sellest kuidas Eesti nime välismaale jälle viiakse.
Noh, piinlik kui ei suuda eesitkeelseid tekste pikemalt luegada .... ma ei teagi kas sellise väitega peaks ennast avalikult esitlema
Arvan, et piinlik peaks neil olema, kes väidavad, et eestikeelseid tekste on mõnus lugeda. Sest see oleks puhas vale. Eesti keel on ikka meeletult ebamugav ja ebardlik keel.
Jääb arusaamatuks, miks Eesti keeles nii palju kirjandust ilmub, kui tegemist on meeletult ebamuvgava ja ebardliku keelega, mis krdi rumal jutt see on? Miks sa siis siin kirjutades seda ebamugavat ja ebardliku keelt kasutad? Julged sama rumalat juttu rääkida ka mõnele Eesti kirjanikule? Mis järgmiseks hakkame häbenema ja taunima enda Eesti päritolu ja eestlaseks olemist
Miks peaks tõlkima kui selle kõik on kokku kirjutanud ja teinud eestlased, või siis nad enam ise ka ei räägi omavahel Eesti keeles?
OT - Tuleb välja, et omal ajal tehti siis Venestamisega siin Eestis ikka "õiget" asja, milleks on vaja alles hoida seda ebardliku ja ebamugavat Eesti keelt ... _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Kas peame siia lisama, et Disco Elysium on kõige olulisem asi lõppeval aastal?
Me ei hakka kirjutama veel ühte kokkuvõtet sellest, kuidas Disco Elysium algab. Kuidas peategelane ärkab segipekstud hotellitoa põrandal, tal on kohutav pohmakas, ta ei mäleta midagi… jne jne. Seda on tehtud üle maailma ajakirjades ja mänguportaalides kümneid, pigem isegi sadu kordi. Ehk pole ülearune küsida, miks kirjutab maailma mänguajakirjandus niisuguse hulga artikleid lihtsalt ühest eesti mängust. Miks peaksid Le Monde ja The Guardian sellele tähelepanu pöörama? Ja miks peaksid nad andma maksimumilähedasi hinnanguid?
Aga selle võib ka küsimata jätta, sest «Disco Elysium» sai just The Game Awardsi mänguauhindade jagamisel neli auhinda (kõigis nomineeritud kategooriates tuli ka auhind). Parim narratiiv, parim uus indie-mäng, parim indie-mäng ja parim RPG (rollimäng). Neli auhinda korraga on varem saanud ainult üks mäng – «Red Dead Redemption 2» 2018. aastal.
Eesti mängutööstustest pole maailmas seni keegi midagi kuulnud. Kes siin selles vallas midagi teinud on, teeb seda puhta entusiasmi ja tahtejõu pealt ning maailmas toimuvaga võrreldes mikroskoopilises mastaabis. Kuidas «Disco Elysium» läbi ja välja pääses?
Selle väljamõtlemise asemel vaatame, mida kirjutatakse foorumites ja pressis. Ehk mida teised arvavad.
Disco Elysiumi maailma panoraam. Sellest maailmast on päris palju juba välja mõeldud. Loodetavasti me kohtume sellega ZA/UMi järgnevates mängudes. FOTO: Disco Elysium
«Disco Elysiumi» esimene omadus, mida alati nimetatakse, on eristuv lugu, eriti see, kuidas see kirjutatud on. See on tekitanud ka löömingut. Kasvõi Kotaku veebilehelt, mis vahendab selle aasta mänguauhindu, leiab juba esimeste kommentaaride hulgas mõlemad võitlevad äärmused. Inimesed, kellele «Disco Elysium» ei meeldi, ütlevad, et nende meelest on teksti kirjutamiseks palgatud kamp poolkirjaoskajaid interne. Inimesed, kes on rohkem lugema harjunud, väidavad, et «Disco Elysium» on kõige paremini kirjutatud mäng pärast kõiki neid aastaid (täpsemalt 20 aastat), mis lahutavad meid «Planescape: Tormentist». Ja võib-olla isegi ületab seda. Ja siis kogu skaala arvamusi nende kahe vahel. Tundub, et mänguauhindade žürii lugemist ei kartnud, kust muidu parima loo auhind.
Ajakiri Time: ««DE» näitab, et mängud on kunstivaldkond, mis suudab jutustada lugusid, mida te ei leia ei televisioonist ega raamatutest.»
Ajakiri Time avaldas 19. detsembril nimekirja viimase kümnendi kümnest kõige olulisemast mängust ja nimetas selles nimekirjas Disco Elysiumi täiuslikuks punktiks suurepäraste mängude dekaadile. ««DE» isomeetriline stilistika ja mängimisviis pärinevad justkui aastast 1999, loojutustamine ja mehaanika aga tulevad tulevikust. «DE» näitab selgelt, et mängud on kunstivaldkond, mis suudab jutustada lugusid, mida te ei leia ei televisioonist ega raamatutest,» väitis Time.
Palju löömingut on olnud selle üle, et kas mäng, kus pole lahinguid, saab üldse olla rollimäng. See etteheide ei tundu siiski kuigi veenev, paistab, et lahinguentusiastid on unustanud, kuidas rollimängud tekkisid ja et ka lauatagustes täringutega mängitud seiklustes, mis enamasti olid lahinguid täis, võis kasvõi nädalaid veeta linnas peatudes ja oma tegelast arendades.
Üks kindel aspekt, mis alati esile tuuakse ja mis paistab selgelt «Disco Elysiumi» («DE») mängukogemuses domineerivat, on naljad. Need ulatuvad leidlikust sõnamängust (hobocop) kuni kõige mustema võllahuumorini (näited paljastaksid loo kohta liiga palju). Näiteks Fextralife’i portaal kirjutab, et «DE» peamine tehnika on võtta nüüdisaegsed geopoliitilised probleemid, millest meedia on üle ujutatud, ja muuta need mingit viisi naljakaks ja koomiliseks. «Kui te otsite «tõsist» rollikat, siis ei, «DE» ei ole teile.»
Samas on selge, et «DE» ei ole koomiline mäng. On palju kohti, kus «DE» muutub põhjatult süngeks, langeb otse kõige mustemasse depressioonikaevu. See ongi osa vastusest. Tunded, mida mängija «DEs» läbi elab, ei asu neutraalses keskmes. Läbielamised on teravad ja äärmuslikud, ja seda skaala mõlemas otsas. RPG Codexi sadu lehekülgi pikkades «DE»-lõimedes on lõike, kus mängijad tunnistavad, et olles ennast just tühjaks naernud ja arvates, et episood on ammendatud, on juhuslik kõrvalepõige loo käigus toonud neile nagu välk selgest taevast pisarad silma. «See on videomäng, nii ei saa juhtuda, kuidas te seda tegite?» on küsimused, mida (ilmselgelt retooriliselt) sel kohal küsitakse.
Prantsuse suurim päevaleht Le Monde kirjutab oma pikas arvustuses, et kui rollimängu kriteeriumiks pidada tema võimet esitada haaravat ja veenvat reaalsust, siis «DE» jätab selle poolest suurstuudiote toodangu kaugele maha. «Aga kirjutuskvaliteet ei ole ainus põhjus, miks «DE» on vaieldamatult üks viimase kahekümne aasta paremaid rollimänge – ja osa mänguajakirjanikke ei kõhkle seda nimetamast «parimaks rollimänguks, mis iial välja tulnud». Mängu teeb eriliseks tema võime maailm kohale tuua,» öeldakse Le Monde’i arvustuses. Ka Le Monde rõhutab, et dialoogid on sageli pööraselt naljakad. Le Monde’i kõige tõsisem etteheide on, et mäng on ainult inglise keeles.
Mängijad tunnistavad, et olles ennast just tühjaks naernud, on juhuslik kõrvalepõige toonud neile nagu välk selgest taevast pisarad silma.
Mängija juhitaval peategelasel on ka kaaslane, leitnant Kim Kitsuragi, kes tasakaalustab peategelase ekstsentrilist ja kohati hullumeelselt käituvat karakterit. Mängijad on päris palju öelnud, et mängides hakkab tunduma, nagu oleks leitnant Kitsuragi tegelik peategelane, õiglaseid inimlikke valikuid tegev protagonist, kelle sisemine moraalne kompass on paigas (aga kes samas pole mingi kuivik). Mängija kujundatav ja juhitav tegelane tundub tema kõrval kohati nagu leitnant Kitsuragi abijõud, kõrvaltegelane, kes pidevalt kõik ära rikub, aga sellega muidugi loo ootamatutesse pööristesse paiskab. Mitu kommenteerijat on öelnud, et nad oleksid tahtnud mängida negatiivset tegelast (see võimalus on vägagi mitmekihiliselt olemas), aga ei saanud, sest kartsid leitnant Kitsuragile pettumust valmistada. Lihtsalt ei suutnud teha egoistlikke valikuid leitnant Kitsuragi silma all.
Öeldakse ka, et «DE» annab mängutegijatele tagasi lootuse, et mängu õnnestumiseks ei pea seda looma hästi kalkuleeritud turureeglite põhjal. «DEga» alustanud meeskonnast polnud keegi teinud ühtegi mängu (mängutegemisega kokku puutunud inimesed liitusid hiljem). Keegi ei teadnud, mida tohib ja mida mitte. Aga see ei tähendanud kogemuste puudumist. Oli aastaid pliiatsi ja täringutega lauataguseid rollimänge mängitud, oli maalitud, oli kirjutatud. Kogemused olid loomingulistest valdkondadest. Ja oli kõigutamatu veendumus, et videomängu tuleb teha, nagu tehakse kunsti. Nii hästi kui suudad.
«DE» toimub sisuliselt äärelinna kõrvaltänavatel ja poolenisti mahajäetud rannal. See on üliväike osa fiktsionaalsest maailmast, mis alles ootab lahtikirjutamist, aga mis on siiski juba üsna detailselt välja mõeldud ja seostatud. Miks ei võiks eeldada, et see maailm lähebki nüüd käiku uutes mängudes, mida ZA/UM teha plaanib? Neid, kes ei taha mingil juhul leitnant Kitsuragit alt vedada, on foorumipostituste põhjal palju. Nad on selgelt öelnud, et tahaksid seda tõestada – lihtsalt tehke neid mänge edasi!
Ise nüüd ka mingi paarkümmend tundi asja toksind ja kiitma peab seda kuipalju on viitsitud pmst iga tegelasega rääkides pmst kõikidesse võimalikesse teemadesse meeletus koguses skillidest olenevaid optsioone sisse toppida, sest skille ju päris palju. Lisaks ka nö. see kuidas dialoog koosneb nö. kahest osast - üks mida reaalselt räägid ja siis nö. skillidest olenevad tähelepanekud ja nö. "mõtted" mis pähe tulevad. Mõtete sissetoomine ongi osaliselt pull, sest on selles mõttes nagu päriselt kus vahest tuleb mingi täiesti absurdikas mõte või asi pähe mis ongi täielik lollus. See, et madinat kui sellist otseselt ei ole ei häiri - pmst tegu ju nö. siukse point änd click seiklusmänguga.
Asi mis natuke tüütuks muutub ongi see, et vahest saab täiesti tühitähist üüratus koguses plärada ja see on vaimselt väsitav kui süveneda. Ehk siis isegi kui tahaks põnevusest jutiga pikalt mängida siis lihtsalt ei jaksa.
Kaevan vana teema ülesse, tulemas on versioon nimega "The Final Cut" ehk siis viimane versioon mängust, märkimist väärib, et lubatakse FULL VOICE OVER,
et siis enam lugema ei pea, kogu teksti saab kuulata nüüd. Lisaks tuleb PS4/PS5 release ka.
Muud asjad:
Free upgrade for all players
New Political Vision Quests
New Characters
New Clothes
New Cutscenes
Full English VO
An additional 150,000+ words
Full Controller Support
Huvitav, äkki mul on mingi teine versioon, sest ma sain selle otse devilt... ja kui ma mõned nädalad tagasi rääkisin seal inimestega ja küsisin, et kas "time is now" et mängida seda mängu as originally intended, siis sain vastuseks , et jah.
Vb siis public release on hiljem... my bad sellisel juhul... _________________ Võib öelda,et ma olen liigselt enesekeskne,aga mind see ei häiri
Tulge kõik HV rahvaga jalkat mängima!|
Sellest pole midagi kuulda olnud, aga nüüd kui märtsis see välja tuleb, siis läheb mingi aeg teisele ringile, päris suured muudatused igatahes. Full VCO on neist parim
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.