[SirVorkars]

Ei tea.
Pole mina aasta jooksul kedagi näinud et alajaama kallal nokitsemas/hooldamas oleks käinud.
Viimati sebisid siin, kui kass alajaama läbi põletas ja mingi moodul oli vaja vahetada.
Enamusaja lihtsalt seisab mingi plekk-karp. Maapõues liiguvad kaablid. Mida siin hooldada vaja?

[elukaz]

Mingid moodulid on ju tasuta ja neid paigaldavad vabatahtlikud omast ajast?

[SirVorkars]

[Janis]

Edastustasu katab kõik kulud?

[SirVorkars]

Kataks, kui liived jne 20k+ palka kuus ei nuruks ja kuhugi pärapörgu raha ei mataks...

[elukaz]

Mismoodi see katab kui igas suvilas on 32A liitumine ja käiakse kaks nädalavahetust aastas telefoni laadimas?

[MaitK]

Bilansihaldurite puitupanekud ju ka vaja kuskilt kinni maksta.

[miga]

[piraat262]

[jägaja]

[jägaja]

[elukaz]

[Jerry]

[jägaja]

[sakinaga]

Olgem nüüd ikka sõbralikud, õppisin isegi juurde, algne info oli ju puudulik tõesti.

Lõpptulemusena selgus, et praegune keris tarbib reaalselt 3x13A (9kW 3F), kuigi on 3x25A kaitsme taga. Järgmine keris juba võimsam

[Jerry]

[sakinaga]

[Jerry]

[sakinaga]

Või panen võimsama kerise max võimsusel tööle ja katsun, kas kaabel soojeneb

Kiirelt keriste infolehti uurides nõutakse 3x25A kaitsmega (st need, mis nii suurt kaitset reaalselt ka vajavad) isegi 5x6,0 toitekaableid

[elukaz]

6mm2 on pikema kaabli puhul mõtet.

[Look Right]

[raxz]

5 soont, igaüks 2,5mm2 jah. 3 faasi+neutraal+maandus.

[Look Right]

Faaside osast sain isegi aru, see loogiline. Tolle "2,5" osas tekkis vaid küss, kas jutt diameetrist või pindalast

[SirVorkars]

[piraat262]

Miks N=U*I valem vigase tulemuse peaks andma või mis selle ilkumise mõte on? 9kW 3F keris on ~13A, kodus 6kW jookseb ~9A ringis ja on 3F B10 kaitsme taga.

[rex]

No point oli selles, et sakinaga käis välja väite "25A juba keris, muud agregaadid juurde", mis tegelikult tähendas, et 9 KW 3F keris, mis reaalselt tarbib 13A, on lihtsalt varuga paigaldatud kaitsme ja kaabli taga. Ohmuseadus paraku jäetud varu välja ei pritsi. Aga proovige nüüd üle saada, et siin teemas on üsna mitmed natuke lähemalt või kaugemalt elektriasjandust näinud ja kogenud* ja läheme ehk möödarääkimiste pinnalt suuremat "ma olen parem elektrik kui sina" tüli üles kiskumata sõbralikult edasi.

*eriti kogenud, sest kuskilt peab ju inimene igapäevaselt energiat saama.

[RaidoR]

Kas keegi on kursis elektriliitumise loomisega uuele krundile. Elektrilevi info selline:

Kui eramaja liitumispunkt asub alajaamast kuni 400 m kaugusel, arvutatakse liitumistasu 20 A x 156 €/A = 3120 €

Kas seda 400m mõõdetakse linnulennult alajaamani, või mööda liini? Krundil linnulennult alajaamani ca 600m, kuid krundi piiri mooda kulgeb elektriliin. Samuti on ca 400m kaugusel krundist mööda jooksva elektriliini posti küljes mingisugune kilp.

[maty]

võta elektrileviga ühendust, öeldakse sulle täpselt kui kaugel on.

[Magic]

Kui liin jookseb sinu krundiga piirnevalt, siis sad kõige soodsamalt sinna piirneva posti otsa. Isegi linnas ei taha keegi sul enam "tuppa" panna.

[elukaz]

See vist käib linnulennult, korra liitumise ajal seda kaarti nägin siis oli alajaamadest sõõrikud ja siis valiti nendest välja kuhu mööda maad mõistlik minna oleks.

See kui lähedal mingi kilp on ei muuda alajaama kaugust, amprid peavd terve selle tee läbima ja vastavalt tõmmatakse liine jämedamaks.

400m peale mahub päris lai jõgi, tea kas see loeb midagi?

[Hiid]

[k-d.k]

Uuriks ka veidi nõu, lugesin siin 4-5 aastat vana postitust veeautomaatidest ning tundub, et teadjaid mehi on.

Nimelt on maal igavene jant pidevalt veeautomaatidega. Enamjaolt kestavad erinevad automaadid max 3 aastat, enne kui "miskit ütleb üles" ning asukohast olenevalt ning oskajast meespere puudumisel (ise olin poisike ega lastud selliste asjade ligi) oli alati lihtsam lähimast ehituspoest uus 150 eurone tükk tuua ja lasta naabrimehel külge ühendada. Kaevu suurim probleem on, et ta on kunagi nõuka aeg silikaatidest laotud mingi seguga mis kätte jäi ning sedagi pole just kuigi palju, seega kui kaevu kõrvale vett maha lasta siis on näha kuidas mööda seini hakkab ka kaevu sisse jooksma. Ehk kaev on liiga niiske. Seetõttu on releed kiired minema oma seadistusest välja jne.

Mõtlesin, et võtan siis pumba uuenduse seekord juba varakult ette, saab valida korralikuma tüki. Silma jäi see:
https://www.akvedukt.ee/ee/item/veeautom.-grundfos-jp5-24h-0.775kw-230v?popup=1
või tema uuemat alternatiivi Grundfos JP5-48 PT-H. Ei ole kindel, kas Akvedkutis reaalselt seda teist pumpa enam eksisteerib. Aga põhiõte peaks mõlemal sama olema.

Küsimused:
1) Kas elektroonilist rõhuregulaatorit (ala Grundfos PM 1/2) on mõttekas sellisele automaadile panna? Mõtlen ise, et ehk on niiskuskindlamad, st. töökindlamad tingimusi arvestades. Lisaks pumba mootori elueale kindlasti parem, ja muud head funktsioonid.
2) Kuna kaev ise on ka oma möötmetelt väga piirav (ise napilt mahub sisse, mingit redelit ega midagi ei ole, peab end pooleldi pumba peale upitama algul), võiks alternatiivina mõelda kaevu suurendamisele. Kaevaks vana ümbert lahti, viskaks 2x uut kaevurõngast üksteise otsa (aga mida põhjaga teha?) ning saaks veidi asisema ja ruumi juurde. On kellelgi mingeid mõtteid kuidas sellele võiks läheneda? Veeautomaat ise on kuskil 2m sügavusel ning vesi sealt ise veel 8m. Ehk kompab ka veeautomaati imisügavuse piire, kuid mantlitoru on nii kitsas, et sinna sisse ühtegi muud pumpa võimalik panna ei ole. Profülaktika mõttes võiks ju uue augu vana ümber siis sügavama teha ka vms.
3) Või piisab lihtsalt paremast pumbast mis ei ole 150 eurot ja lapitud 18 euroste releedega ja ma mõtlen 110% üle?
4) On see 24l hüdrofor ühepereelamule piisav? Lisaks on liitmikust ka üks osa õue aiatöödeks jms.

[von Wu]

Lingil on jällegi seda tüüpi aparaat, millega kogu aeg jama on. Kui ka katki ei lähe, siis kaevus näppimas (rõhku lisamas) pead ikka käima.
Pane pigem mõni sukelveeautomaat. Näiteks: https://www.sansan.ee/pumbad/sukelveeautomaat-grundfos-sba-3-45-a.html
Hüdrofoori pole vaja, aga majja sisse võid ju ühe panna, et pumba releed säästa.

[Jerry]

kui salvkaevule põhja paned, siis oled kuival

kui tahad muretut varianti, siis https://kaevukeskus.ee/tooted/veeautomaadid/salvkaevupump-grundfos-sba-3-45a-1100w-veeautomaat-salvkaevu/

mul tiksub juba 5+ aastat. Varem oli ka nende odavate junnidega kogu aeg mingi jama. Mul jaguneb kaevus toru kaheks. 2 eraldi maja ja toidab ilusti ära

[k-d.k]

[NightStriker]

..

[Magic]

on porno tehtud
//
Ok tõsisemalt. Kui imikõrgus on <6m saab nende hüdrofooridega asja aetud. 8+m vaja injector tüüpi lahendust (itaalia tootjad).
Kui on olemas puurkaevu toru saab osadesse kaevudesse ajada ka 3" pumba kui 4" ei mahu.

[k-d.k]

Ei ole süvenenud tõesti selle aparaadi siseelusse, lähtusin sellest teemast: https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=19119
nimelt "Remonditud neid on, kuid need isendid on olnud ära uputatud"

[NightStriker]

..

[Magic]

Saan aru, et risk, et see hüdrofoori koht upub ära?

Pane veeandur ja eraldi solenoid, mis lööb vee põllule.
võib kasutada ka ülerõhuklappi,. aga siis peab kindel olema, et see ikka rakendub muidu põletab mootori maha.

IP67 mootorit vist hüdrofooridel pole.

[k-d.k]

[Magic]

Siis savi jah

Torujüris on vist neid Taiwanis toodetud kestaga hüdrofore, pidid hästi kestma.

[rex]

[Magic]

väikepuhasti tehnokaev oleks paras sinna peale installida jah

[k-d.k]

[rex]

Kas külmumisohtu ei ole? Ma teeks ehk hoopis paksust penost seintega punkri ja peale ka penokaas. Väike küttekeha ehk isegi sisse termostaadiga plussi hoidma.

[k-d.k]

[SirVorkars]

Kas see imelik auk ongi tehtud selleks, et veeautomaat saaks vett augu põhjast 8m pealt tirida ja on oht et jääb kuivale?
Kindel et vesi 8m sealt augu põhjast või hoopis maapinnast?

Pigem vala põhi ära korralikult ja röngad peale. Saad korraliku asja.

[rex]

Pole ju raske ka lood torusse visata ja sügavus ära mõõta, kui automaat maha võetud.

[SirVorkars]