[Tanel]

https://www.err.ee/1213711/usa-lopetas-danske-eesti-filiaali-rahapesu-juhtumi-uurimise-suud-ei-leitud

[KillFrenzy]

Kas sealt dankse juhtmusist lootis ekre raha saada? Või oli see teiste pankade kohta?

[softis]

Sellest lootis jah.

[netcat]

Niiet pappi ei saagi?

[bladerunner]

Oli seal üldse kunagi lootust saadagi?
See et firmasid kes raha liigutasid nimetatakse kahtlasteks ei tee veel automaatselt seda rahade liigutamist rahapesuks.
Jah, rahapesukahtlus sel lasub aga esmalt tuleb raha ebaseaduslikkus kohtus ära tõestada.

Ainuke mida hetkel USA välispankadele süüks saab panna on see, et lasti raha liigutada firmadel/isikutel kellele oli USA poolt sanktsioonid kehtestatud.
Selle eest saaks panku trahvida küll kui seal tahtlikus leitakse. Või järelvalve hoolimatus. Aga sellised trahvid ei saa miljarditesse ulatuda nagu need tõestatud rahapesu puhul olla võiksid.

[Max Powers]

Keegi teab mis nendel vigastel Swedi kaartidel viga oli?

[Trwind55]

[jägaja]

No mis jama see nüüd tulems on? https://majandus24.postimees.ee/7141571/uus-aasta-voib-e-poodlemise-keerulisemaks-muuta

[netcat]

What fresh new hell is this?

Kui ma nüüd õigesti aru sain... krediitkaardid muutuvad suures osas kasutuks? Või mis? Sest kui poodnikul sinu kodupanga pangalingi tuge pole, siis ei saa kaardimakset teha? Ja võib ette kihla vedada et enamikel välismaalastel on jumala suva sellest, kas eestlased saavad nende juures osta või ei.

[bladerunner]

Maksevahendajaid on ju piisavalt. Milleks peaks üldse suvalisele netipoele oma KK andmeid usaldama?

[sakinaga]

[KillFrenzy]

[Sold OUT]

Lhv kaardiga makstes ka

[netcat]

Jah, aga igal pool see ei tööta.
Alles napilt kuu aega tagasi ostsin mingist Saksa või Austria poest (tootja oma netipood, mitte mingi suvaline urgas) ja kuskile mind ei suunatud.

On rohkemgi selliseid olukordi olnud ja kolleegiga arutasime alles, tema rääkis et tal oli alles sama lugu.
Kuidas siis selliste kohtadega jääb, kas edaspidi need töötavad nagu edasi... või ei saa seal üldse maksta?

[KillFrenzy]

netcat, eks siis paistab. Ja igakord ei suunagi, see on pisteline.

Kaarte pakuvad null tasudega erinevad ettevõtted, mul monese oma näiteks. Siis veel lätlaste revolut vms.

[DVDRW]

[hans]

Enne polnud kohustuslik.

[LKits]

Krediitkaardiga maksmisel ei suuna tingimata kuhugi panga lehele. See on kaupmehe otsus, kuidas teostatakse isikutuvastus, krediitkaardiga maksmisel lasub vastutus kaupmehel.
Ehk on täitsa reaalne, et eksisteerivad sellised kaupmehed, mis aksepteerivad nime, krediitkaardi ja turvakoodi numbri alusel makse. Küll aga on seda makset üpris lihtne vaidlustada, sest ei toimunud isikutuvastust.

Aga pangalink - kas tõepoolest tuleb kõikidel EU e-poodidel Eesti pankade pangalingid?

[Sold OUT]

Sa ei saa sellest ikka üldse aru. Ühelgi välismaa poel pole vaja eesti pangalinki.

[hans]

[LKits]

[KillFrenzy]

LKits, ei tule.

[Renka]

Ei tule. Ajakirjanik ei ole asjast aru saanud ja on väga segase artikli üllitanud

[fgth]

Mõni vend võtab mingi suvalise ajakirjaniku plähmerduse kohe seadusena.
Esimene lause isegi ilma nutumüürita saab välja lugeda, milles kühvel:
Praktikas tuleb veebipoodidel pakkuda kahefaktorilist autentimist, kui seda ei ole, siis pank makset läbi ei lase ja ostu sooritada ei saa.

[LKits]

Mõni vend ei suuda eristada küsimuste küsimist väidete esitamisest.

Ma pole veel varem taolist "kahefaktorilist autentimist" teinud, et peaksin kusagil mujal veebilehel omakorda sisse logima, et enda autentsust tõendada. Küll aga olen seda teinud näiteks telefonis, et vajutan "Jah, see olin mina" nupule ning logitakse sisse.
Taoline sisselogimine pole minu meelest "kahefaktoriline autentimine", vaid täiesti tavaline sisselogimise protsess. Näiteks, kui kirjutan PayPal maksmise kohale enda e-posti aadressi, siis suunatakse PayPal sisselogimise lehele. Täiesti tavaline ühefaktoriline autentimine.
Sama oleks ka krediitkaardi andmetega. Kirjutad krediitkaardi numbri ja suunatakse panga lehele - kahefaktorilisest autentimisest on asi kaugel.