Proovisin laptopis nvm kettaga, esimesed numbrid ongi nati väiksemad 2500MB/s lugeval kettal, edasi läheb vahe juba tunduvalt suuremaks. Egas ma arvagi, et need esimesed 2x suuremad peaks olema RAID0-l, aga vähemalt ei paista ka halvemad olevat.
Ehk siis kokkuvõttes on ikkagi RAID0 parem, kui 2 eraldi ketast, sest väiksemate failide puhul on 10-20% võit ja suuremate puhul 2x võit.
Samas reaalsuses sellest väga kasu ikka pole, sest emaplaat, prose jms ei suuda niivõrd hästi koostööd teha, et jõuaks isegi 1000MB/s kanti lugemise kiirus installides või programme käivitades. _________________ Laptopid.ee Suur sülearvutite salong, kohapeal 200+ sülearvutit, HV kasutajale 5-10% läpparilt alla!
Kõige suurem pidur on programmide 10% peale "optimeerimine". Arvatakse vist, et kõigil mingid Celeronid kasutuses.
Kuskilt otsast nagu ei saa pidurikael olla, aga prose 10% progede installimisel\parandamisel ning sama ka SSD seis, harva näeb 400MB\s lugemist\kirjutamist, ikka tiksub seal ~200MB\s ringis. Ja erinevust pole kas SATA\NVME SSD, ikka prose üle 10% ei kasuta. Tänapäeval ju tabid\nutifonid ka olemas, kui tõesti 5min ei kannata lõustaraamatuta elada, sel ajal kui 100% peal prose higistab ja arvuti koomas. Saaks 30min asemel <5min installi tehtud ja kasutama hakata proget(mängu).
Ma ikka mäletan, et pakkimised, installimised võtsid vanasti 100% prose jõudlust.
Viitab sellele, et kasutatakse ainult ühte CPU core. Üksik proge ei suuda multituumalise CPU korral enamasti viimast võtta. Eriti veel installi puhul, kus asjad peab kindlasti teatud järjekorras tegema
peale SSD de massidesse tulekut, ei ole ketas enam " piduriks".
kõige taga on energiatarve. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
Samas reaalsuses sellest väga kasu ikka pole, sest emaplaat, prose jms ei suuda niivõrd hästi koostööd teha, et jõuaks isegi 1000MB/s kanti lugemise kiirus installides või programme käivitades.
emaplaat, prose jms ei puutu selle juures oluliselt asjasse. installides või käivitades on enamasti suurem osa random access ja desktopi kontestis ka madala queue depthiga ehk sealt atto pildilt esimesed numbrid, ütleme kuni 4k.
Vael kirjutas:
Kõige suurem pidur on programmide 10% peale "optimeerimine". Arvatakse vist, et kõigil mingid Celeronid kasutuses.
Kuskilt otsast nagu ei saa pidurikael olla, aga prose 10% progede installimisel\parandamisel ning sama ka SSD seis, harva näeb 400MB\s lugemist\kirjutamist, ikka tiksub seal ~200MB\s ringis. Ja erinevust pole kas SATA\NVME SSD, ikka prose üle 10% ei kasuta. Tänapäeval ju tabid\nutifonid ka olemas, kui tõesti 5min ei kannata lõustaraamatuta elada, sel ajal kui 100% peal prose higistab ja arvuti koomas. Saaks 30min asemel <5min installi tehtud ja kasutama hakata proget(mängu).
Ma ikka mäletan, et pakkimised, installimised võtsid vanasti 100% prose jõudlust.
miks peaks programmi installil 100% prose kasutust olema või kuidas see täpselt välja näeks? on mingid kindlad asjad, mis vajavad palju arvutusvõimsust aga installi juures see küll enamasti oluline ei ole.
ketta osas - random access, väikesed failid/accessid jne.
installi ülemäära optimeerimine ei ole vast ka väga prioriteet - kui tihti või kui palju kordi sa ühte tarkvara ikka installid? _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Kehv kood mis prosekasutuse lihtsalt lakke ajab.. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
peale SSD de massidesse tulekut, ei ole ketas enam " piduriks"
Kamoon. SSD on küll tuhat korda kiirema random accessiga ja paar korda kiirema sequential accessiga kui HDD, aga ta on jätkuvalt kõige aeglasem komponent, tuhat korda aeglasem kui RAM. Ja protsessor on omakorda tuhat+ korda kiirem kui mälu.
Programmide käivitamine on andmete lugemine kettalt mällu.
Mängus levelite laadimine on andmete lugemine kettalt mällu.
Kopeerimine on andmete lugemine kettalt mällu ja kirjutamine kettale tagasi.
Installimine on andmete lugemine kettalt mällu, mälust protsessorisse lahti pakkimiseks, protsessorist tagasi mällu ja sealt tagasi kettale. Ja kui installer pakib lahti ajutisse kausta, mitte sihtkausta, vms., siis võib juhtuda et loetakse veelkord kettalt mällu ja kirjutatakse kettale tagasi.
Alles mällu laetud programmi kasutamine on see asi, mis võiks läbi saada ilma ketta pudelikaelata. Aga kasvõi sinu veebibrauser kirjutab ja loeb kogu aeg kettalt - selleks et vältida veel aeglasemat komponenti, võrguühendust.
Üle oma varju ei hüppa. Peaks olema ilmselge, mis on see komponent mis siin pidur on.
Vael kirjutas:
Kõige suurem pidur on programmide 10% peale "optimeerimine". Arvatakse vist, et kõigil mingid Celeronid kasutuses.
Kuskilt otsast nagu ei saa pidurikael olla, aga prose 10% progede installimisel\parandamisel ning sama ka SSD seis, harva näeb 400MB\s lugemist\kirjutamist, ikka tiksub seal ~200MB\s ringis. Ja erinevust pole kas SATA\NVME SSD, ikka prose üle 10% ei kasuta. Tänapäeval ju tabid\nutifonid ka olemas, kui tõesti 5min ei kannata lõustaraamatuta elada, sel ajal kui 100% peal prose higistab ja arvuti koomas. Saaks 30min asemel <5min installi tehtud ja kasutama hakata proget(mängu).
Ma ikka mäletan, et pakkimised, installimised võtsid vanasti 100% prose jõudlust.
Vanasti võtsid pakkimised ja installerid 100% proset sellepärast, et ketas suutis rohkem tööd ette anda kui prose eest ära teha jõudis. Aga sellest on aega möödas ja vahepeal on aastaid ebaühtlane areng toimunud. Protsessorite jõudluse erinevus vanasti ja tänapäeval on ulmeline. Aga ketaste kiiruse erinevus vanasti ja tänapäeval ei ole midagi erilist. Kohustuslik autoanaloogia - prose on omale reisu jaoks vahepeal Ferrari ostnud, ketas sai paar aastat tagasi alles hobuse. Tulemused on sellele vastavad.
Mitte keegi mitte kuskil ei tee oma installerit meelega aeglasemaks, ja sinu sellekohane arutluskäik on ikka Lapikamaalased jne. on pmst sama mõtlemisega - niipalju nad saavad aru, et midagi on kuskil valesti, aga kuna nad on emotsionaalselt liialt investeeritud tõeks pidama seda, mis päriselt on valesti, siis tuleb järelikult midagi muud süüdistada.
Selleks et aru saada mis on valesti tuleb asjasse süveneda ja aru saada et 90% juhtudel tegeleb arvuti failidega mis on väikesed ja fragmenteeritud ja seega suudad sa ketast kasutada ainult sellise koormusega, mida iseloomustavad benchmarki esimesed ehk väikesed numbrid. Aga ketast ostad sa müügimehi uskudes benchmarki viimaste ehk suurte numbrite järgi. Jas iis imestad mis valesti on - kettal on ometi nii kõvad numbrid, järelikult on progejad süüdi. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Seda on viimasel ajal ikka rämedalt palju. Progrejad on lihtsalt lohakaks läinud. Tarkvara efektiivsusega aina vähem arvestavad.
Vanasti surfati 256MB mäluga netis pold midagi. Nüüd 4GB RAMi-ga praktiliselt võimatu.
Samad tegevused mida tehti ennem kordi väiksema jõudlusega probleemideta ära nüüd nõuavad ulmelisi ressursse.
Mõned aastad vana tipptelefoniga ei saa isegi enam aadressiribale tähtigi trükkida - metsik lääg.
Seda on viimasel ajal ikka rämedalt palju. Progrejad on lihtsalt lohakaks läinud. Tarkvara efektiivsusega aina vähem arvestavad.
Vanasti surfati 256MB mäluga netis pold midagi. Nüüd 4GB RAMi-ga praktiliselt võimatu.
Samad tegevused mida tehti ennem kordi väiksema jõudlusega probleemideta ära nüüd nõuavad ulmelisi ressursse.
Mõned aastad vana tipptelefoniga ei saa isegi enam aadressiribale tähtigi trükkida - metsik lääg.
kaabakas, ma ei uskunud ammu enam Samyongi Crystaldiskmarki numbreid, samas kui teised on Mixed workloadis eespool olnud. Ise olen just seetõttu julgelt Adatat eelistanud, kuna nad olid oma majasisese FW-ga Mixed workloadis esirinnas.
Tõsi, et prose võib kiirem olla ja 1 tuuma kasutada installikas. Aga kui 100% ketta jõudlust kasutaks installikas, siis peaks igasugune muu tegevus suht võimatu olema(mis oli ka vanasti tõsi). Nüüd see enam ei ole nii. Vabalt sai teist mängu "taustal" mängida, no problemos....
Samuti ei toimeta enam windoosa täismahus uuendustega, vaid ikka üritab hiire liikumise vms järgi PC kasutuse aktiivsust jälgida. Ja kui juhtud püss põõsas vaenlast varitsema, siis arvab windoosa, et arvuti on idles ja tõmbab siis neti kooma ja netisessiooni läägima.
Leidub ka häid installikaid, mis näitavad pidevalt 400MB\s Adata XPG 8200 kiirust Tasks Managers, mis on ka saitide testides nähtud kiirus. Ja siis on teised, mis "jõnksutavad" seal 200-400MB\s vahel(ja samas ei ole read\write mõlemid hõivatud).
Ja ei saa ju öelda, et HDD vs NVME IOPS vahe on olematu? 100x on erinevus?
1.Seega peaks Optane peal teoorias CPU % kasvama vs SATA SSD?
2.Kahtlema paneb windoosa aktiivsusmonitooring\game mode ja muu jura, mis üritab uuendusi "suhteliselt valutult" läbi viia...
3. Installerite CPU Priority on väga madalaks viidud? Peaks huvi pärast mõnikord Realtime peale lükkama...
Samuti ei mahu mu pähe, miks on Virtual Memory kasutus mängimisel ala 10GB, samas kui VRAM ja RAM on 50% hõivatud.
kaabakas, ma ei uskunud ammu enam Samyongi Crystaldiskmarki numbreid, samas kui teised on Mixed workloadis eespool olnud. Ise olen just seetõttu julgelt Adatat eelistanud, kuna nad olid oma majasisese FW-ga Mixed workloadis esirinnas.
Tõsi, et prose võib kiirem olla ja 1 tuuma kasutada installikas. Aga kui 100% ketta jõudlust kasutaks installikas, siis peaks igasugune muu tegevus suht võimatu olema(mis oli ka vanasti tõsi). Nüüd see enam ei ole nii. Vabalt sai teist mängu "taustal" mängida, no problemos....
Samuti ei toimeta enam windoosa täismahus uuendustega, vaid ikka üritab hiire liikumise vms järgi PC kasutuse aktiivsust jälgida. Ja kui juhtud püss põõsas vaenlast varitsema, siis arvab windoosa, et arvuti on idles ja tõmbab siis neti kooma ja netisessiooni läägima.
Leidub ka häid installikaid, mis näitavad pidevalt 400MB\s Adata XPG 8200 kiirust Tasks Managers, mis on ka saitide testides nähtud kiirus. Ja siis on teised, mis "jõnksutavad" seal 200-400MB\s vahel(ja samas ei ole read\write mõlemid hõivatud).
Vael, sa keskendud WAY liiga palju installerite cpu usagele ja ketta kiirusele.
kui installer pakib lahti ja kopeerib paar suurt faili ja kõik, siis võib su arutluskäigus isegi mõte olla, aga see on väga harv juhus.
installerid ei ole enamasti tugevasti pakitud ja eriti lahti pakkimiseks see mingit olulist arvutusvõimsust ei vaja.
samuti hõlmab install reeglina tervet hunnikut väikseid kettapöörduseid - palju faile, registry muutused, konfifailid jne jne. kui samalt kettalt installid, siis see liiklus x2.
ka on installeri juures oluline töökindlus - pigem teha asju kindlasti õiges järjekorras, üle kontrollida jne.
Vael kirjutas:
1.Seega peaks Optane peal teoorias CPU % kasvama vs SATA SSD?
optanega on mitu häda. paljuski on probleemne nende kontroller ja ketaste ülesehitus. kasutuses on hetki, mis tõesti tegelevad järjestiklugemisega ja seal need ei sära. nii palju kui tehnilisest poolest aru saada, on see pigem kontrolleri kui xpoint enda võimekuse taga kinni. samal põhjusel ei jäta need ka reviewdes kõige paremat muljet, sest flashi ssd-d näitavad suuremaid järjestiknumbreid. lisaks on optane kallis, kuum ja mahud väiksed.
ideaalis kettapöörduste aktiivsem kasutus iseeneses ei tohiks cpu koormust tõsta. sellest küljest küll, et kettapöördused kiiremini valmis saades peab ka cpu etttenähtud tööd tihemini ära tegama.
Vael kirjutas:
Samuti ei mahu mu pähe, miks on Virtual Memory kasutus mängimisel ala 10GB, samas kui VRAM ja RAM on 50% hõivatud.
see tuleneb otse virtuaalmälu olemusest. operatsioonisüsteemid peaks tänapäeval selle majandamisega üsna efektiivselt hakkama saama, nii et see kasutus jõudlusele ei mõju. välja arvatud muidugi siis kui füüsiline mälu lihtsalt otsa saab _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Seda on viimasel ajal ikka rämedalt palju. Progrejad on lihtsalt lohakaks läinud. Tarkvara efektiivsusega aina vähem arvestavad.
Vanasti surfati 256MB mäluga netis pold midagi. Nüüd 4GB RAMi-ga praktiliselt võimatu.
Samad tegevused mida tehti ennem kordi väiksema jõudlusega probleemideta ära nüüd nõuavad ulmelisi ressursse.
Mõned aastad vana tipptelefoniga ei saa isegi enam aadressiribale tähtigi trükkida - metsik lääg.
Mul teeb tuttav magistrit ut s sellel teemal kuidas koodivead energiat kulutavad. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
Seda on viimasel ajal ikka rämedalt palju. Progrejad on lihtsalt lohakaks läinud. Tarkvara efektiivsusega aina vähem arvestavad.
Vanasti surfati 256MB mäluga netis pold midagi. Nüüd 4GB RAMi-ga praktiliselt võimatu.
Samad tegevused mida tehti ennem kordi väiksema jõudlusega probleemideta ära nüüd nõuavad ulmelisi ressursse.
Mõned aastad vana tipptelefoniga ei saa isegi enam aadressiribale tähtigi trükkida - metsik lääg.
Täiesti nõus. Devid on laisad ja kuna 8-16GB mälu on nüüd standard, siis keegi ei viitsigi optimeerida väiksemale numbrile. Ajaloost saab mitmeid näiteid tuua kus tuleb uus proge mis võrreldes teistega on tunduvalt väiksem, võtab vähem ressursse aga pakub sama või isegi paremat funktsionaalsust. Esimesena tuleb meelde uTorrent omal ajal.
Vael kirjutas:
Samuti ei mahu mu pähe, miks on Virtual Memory kasutus mängimisel ala 10GB, samas kui VRAM ja RAM on 50% hõivatud.
Sama siin. Virtuaalmälu peaks olema reserv. Viimane õlekõrs kui süsteemimälu kasutus on kriitiliselt kõrge. Samas see on justkui kargud mida kasutab muidu terve inimene just because. Seni ma pole näinud mingit adekvaatset vastust sellele miks süsteemimälu asemel (25GB/s+ ja <~100ns) asemel oleks tark pöörduda ketta poole (7GB/s ja ~100ms - best case) olukorras kus süsteemimälu pole enamuses hõivatud.
Sama siin. Virtuaalmälu peaks olema reserv. Viimane õlekõrs kui süsteemimälu kasutus on kriitiliselt kõrge. Samas see on justkui kargud mida kasutab muidu terve inimene just because. Seni ma pole näinud mingit adekvaatset vastust sellele miks süsteemimälu asemel (25GB/s+ ja <~100ns) asemel oleks tark pöörduda ketta poole (7GB/s ja ~100ms - best case) olukorras kus süsteemimälu pole enamuses hõivatud.
Windowsis on termin commited memory ehk mälu mida rakendus on nõudnud, kuid ei pruugi olla kasutusele võtnud. Esmalt märgitakse see pagefile-sse - kuna seda pole kasutatud, siis pole seda kasutatmata mälu mõtet ka RAMi panna. Kui rakendus seda mälu päriselt esimene kord kasutab, siis märgitakse see ümber RAMi (ei kopeerita, sest pole midagi kopeerida). Mõni rakendus võib käivitudes gigades commited mälu nõuda, kuigi kasutab sellest väikese osa.
friik1, Tundub loogiline. Sama teema oli hiljuti videomälu kasutusega. Commit vs Used. Õnneks monitoorimistööriistad jõudsid kiiresti järgi ja nüüd saab OSD's jälgida reaalajas selle konkreetse protsessi (jutt käib mängudest) videomälu kasutust.
Omaette teema on rakendused mis crashivad kui nad ei saa nõuda endale mingit osa virtuaalmälu, sest viimane on nt kinni keeratrud pagefile näol. _________________ Win11 25H2 upgrade skriptid neile kelle masin ise ei taha 23H2 või 24H2 pealt ennast uuendada: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11720738#11720738
Youtube lisa vene jama eemaldamiseks: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11745846#11745846
See on selge jah juba mõnda aega vist, et SSD on SSD (Dram võiks olla ikka). Aga kas direct storage hakkab olema vaid PCIe 4.0 või lubavad nad selle ka PCIe 3.0 ssd-dele?
Hetkel ostmas 1tb M.2 ketast ja just selle nüansi pärast veel ootan. Kuskil tegelikult otsest ja selget vastust ei leia. SX8200 tundub hea bang/buck
See video vist keskendus teemale vaid mänguri seisukohast kus täna suurt vahet ei ole kuna asi kinni prose ja muus töös. _________________ Foorumis on ühe lolli kohta kümme tarka, nii et jõud on enam-vähem võrdsed.™
Ise loobusin Gen4 emme ostmisest Gen3 kasuks, sest arvasin, et ilmselt ei pane vahet igapäevaselt tähele. Küll aga pean ütlema, et 192GB SATA Samsa SSD pealt NVMe 1TB MP600 peale kolimisel on vahe päris räme. Kõik asjad laevad kordades kiiremini ära, kaasa arvatud OSi boot on mõnusalt nobe. Vahet ei pane aga tähele ketta operatsioonidega mis kestavad ca sekundi. Kas see on 0,5s kiirem vms, selle vahe lihtsalt unustad ära.
DVDRW kirjutas:
Pakun, et tänapäeval enamus pudelikaelasid tarkvaras.
10a vanad arvutid samakiired kui tänapäeva omad.
Läksin kevadel ühe PCga üle kuue tuumase AMD 1055T pealt kuue tuumase Ryzen3600 peale. Ongi 10a vahet prosedel ja ütleks kiiruses on toimunud märkimisväärne edasiminek, isegi kui sama kiiret SSD'd kasutada. Vana arvuti taha istudes ajab juba kergelt närvi, miks ta nii uimane on
1055T polnud juba uuena mingi võimas prose. Inteli 2500(K) on praegu veel täitsa edukalt kasutatav, 2600K-st ja 2700K-st rääkimata. 2500-st veel 10 aastat tagasi minnes saame Pentium 4. Seal oli tohutu vahe.
Paar Q8400 prosega masinat said hiljuti kõvaketta asemel SSD ja kontoritööks kõlbab veel paar aastat. _________________ Müüa igasugu asju
No SSD puhul need suurte ilusate numbrite vahe tuleb eelkõige välja hästi kiirelt seadmelt teisele hästikiirele seadmele kopides.
Mängud on üldse omaette teema - seal tihtipeale loading screen näitab mingit tooltip'i või animatsioone ja siis on koodiga sisse kirjutatud, et olenemata kuikiirelt saaks tegelikult ära laadida siis on mingi teatud uinjaa mille igal juhul peab ära näitama enne kui võimalik.
1055T polnud juba uuena mingi võimas prose. Inteli 2500(K) on praegu veel täitsa edukalt kasutatav, 2600K-st ja 2700K-st rääkimata. 2500-st veel 10 aastat tagasi minnes saame Pentium 4. Seal oli tohutu vahe.
Paar Q8400 prosega masinat said hiljuti kõvaketta asemel SSD ja kontoritööks kõlbab veel paar aastat.
Endal ka veel 2500K kodulauakal ja tänapäeva uutele läpakatele pannakse ka ~samavõimas CPU.
Vahe Ryzen 3600-ga oleks ainult näha ehk faili pakkimisel või video konverteerimisel.
Küll aga pean ütlema, et 192GB SATA Samsa SSD pealt NVMe 1TB MP600 peale kolimisel on vahe päris räme. Kõik asjad laevad kordades kiiremini ära, kaasa arvatud OSi boot on mõnusalt nobe.
Kui suur see vahe on siis numbrites?
Mul on Samsungi 850 EVO 120GB SATA SSD 8 aastat vana laptopi sees ja desktopini boot on 10-12 sekundit. See NVMe nühiks sealt võibolla paar sekki maha, aga see on ka kõik. Suur vahe saab tekkida mingist muust probleemist.
Küll aga pean ütlema, et 192GB SATA Samsa SSD pealt NVMe 1TB MP600 peale kolimisel on vahe päris räme. Kõik asjad laevad kordades kiiremini ära, kaasa arvatud OSi boot on mõnusalt nobe.
Kui suur see vahe on siis numbrites?
Mul on Samsungi 850 EVO 120GB SATA SSD 8 aastat vana laptopi sees ja desktopini boot on 10-12 sekundit. See NVMe nühiks sealt võibolla paar sekki maha, aga see on ka kõik. Suur vahe saab tekkida mingist muust probleemist.
Windowsi boot menüüst logon screenini on praegu mingi sekund, vanasti oli ... ei mõõtnud aga eks ta umbes 5s kanti jäi. Vana SSD puhul oli mul ikaldus vaba ruumiga ja write kannatas. Teatavasti mida rohkem transistore hoiavad infot, seda vähem transistore on vaba kirjutamis-operatsioonideks.
Et liiga NSR jutt poleks, siis viskan mõned AS SSD võrdlusbenchid ka kõrvale. Benchi skoor 305->6131 eeldaks 20x kiiruse vahet aga sellest 20X'st kasvõi pool kuni veerand igapäevaste I/O toimetustega kätte saab, on ajavõit juba suur. Ise olen igatahes ostuga rahul, oleks pidanud selle isegi varem ära tegema.
Küll aga pean ütlema, et 192GB SATA Samsa SSD pealt NVMe 1TB MP600 peale kolimisel on vahe päris räme. Kõik asjad laevad kordades kiiremini ära, kaasa arvatud OSi boot on mõnusalt nobe.
Kui suur see vahe on siis numbrites?
Mul on Samsungi 850 EVO 120GB SATA SSD 8 aastat vana laptopi sees ja desktopini boot on 10-12 sekundit. See NVMe nühiks sealt võibolla paar sekki maha, aga see on ka kõik. Suur vahe saab tekkida mingist muust probleemist.
Windowsi boot menüüst logon screenini on praegu mingi sekund, vanasti oli ... ei mõõtnud aga eks ta umbes 5s kanti jäi. Vana SSD puhul oli mul ikaldus vaba ruumiga ja write kannatas. Teatavasti mida rohkem transistore hoiavad infot, seda vähem transistore on vaba kirjutamis-operatsioonideks.
Et liiga NSR jutt poleks, siis viskan mõned AS SSD võrdlusbenchid ka kõrvale. Benchi skoor 305->6131 eeldaks 20x kiiruse vahet aga sellest 20X'st kasvõi pool kuni veerand igapäevaste I/O toimetustega kätte saab, on ajavõit juba suur. Ise olen igatahes ostuga rahul, oleks pidanud selle isegi varem ära tegema.
Mnjah, see SATA tõesti väga aeglane eksemplar.
Kuskil pudelikael. Ei kompa isegi PCIe 3.0 piire, 4.0 rääkimata.
See Corsair peaks üle 4000MB/s tegema, vanemal plaadil üle 3000MB/s.
Sama siin. Virtuaalmälu peaks olema reserv. Viimane õlekõrs kui süsteemimälu kasutus on kriitiliselt kõrge. Samas see on justkui kargud mida kasutab muidu terve inimene just because. Seni ma pole näinud mingit adekvaatset vastust sellele miks süsteemimälu asemel (25GB/s+ ja <~100ns) asemel oleks tark pöörduda ketta poole (7GB/s ja ~100ms - best case) olukorras kus süsteemimälu pole enamuses hõivatud.
Windowsis on termin commited memory ehk mälu mida rakendus on nõudnud, kuid ei pruugi olla kasutusele võtnud. Esmalt märgitakse see pagefile-sse - kuna seda pole kasutatud, siis pole seda kasutatmata mälu mõtet ka RAMi panna. Kui rakendus seda mälu päriselt esimene kord kasutab, siis märgitakse see ümber RAMi (ei kopeerita, sest pole midagi kopeerida). Mõni rakendus võib käivitudes gigades commited mälu nõuda, kuigi kasutab sellest väikese osa.
Doesn't make sense. Adresseeriyakse lõpuks RAM aga kettalt ikka midagi ei kopita? Või võetakse kiitesti aadressiruum kasutusele ja kopeeritakse ka andmed vahemällu?
Igatepidi võiks jääda pagefail viimaseks õlekõrreks. Mulle paistabki, et endal Warzones mingi kala. SSD ketrab 30s 350MB/s siis kui serveris reaalselt lennukist hüppel kaardi laadimiseks läheb. Ma ei saa aru miks ei võiks seda mängu käivitades ära teha, 9gb ddr4 kasutusel 7 istub kasutult. Ja siis ei jõua mingil põhjusel SSDlt laadimisega lõpule ja mäng pakib asjad kokku....
Warzone on samas sammukese veel edasi läind(tgl taandarengu teinud), nimelt on mingi imetabane OnDemand Stream seade tekkinud, mis peaks värve/tekstuure on the fly netis streemima. Seda PC peal... Ma pole küll ekspert, aga paistab, et asjad arenevad PC mänguri jaoks ikka väga vales suunas.
Pagefile ja prefetchid asjad võiks mu meelest eelmisesse sajandisse jääda...
Kui on mõni hea tehniline seletus kus high end(ish) süsteemil need reaalselt kasu võiks tuua, siis kuulab huviga... üldine arvamus(khmgooglekhm) väidab siiani vastupidist
Wiimane windows mis enamvähem normaalselt mälu haldamisega hakkama sai oli win2k. Sealt edasi polegi muud rohtu kui lihtsalt pagefile keelata.
JAH, tean et pagefile keelamisega on omad mured, aga mulle konkreetselt pole need ette jäänud välja arvatud mõned korrad kui füüsiline mälu on tõesti otsa saanud ja rakendused hakkavad out of memory vigu loopima.
Wiimane windows mis enamvähem normaalselt mälu haldamisega hakkama sai oli win2k. Sealt edasi polegi muud rohtu kui lihtsalt pagefile keelata.
JAH, tean et pagefile keelamisega on omad mured, aga mulle konkreetselt pole need ette jäänud välja arvatud mõned korrad kui füüsiline mälu on tõesti otsa saanud ja rakendused hakkavad out of memory vigu loopima.
Miks mitte lihtsalt fikseeritud suurus 1GB panna ja kõik. Täielik keelamine tekitab pigem probleeme kui sest reaalselt kasu on.
Kuskil pudelikael. Ei kompa isegi PCIe 3.0 piire, 4.0 rääkimata.
See Corsair peaks üle 4000MB/s tegema, vanemal plaadil üle 3000MB/s.
Pane tähele, et mul on kasutusel AS SSD bench, mitte CrystalDiskMark. Viimane näitab suuremaid numbreid ja selle järgi teeb mul ka PCIe Gen3 teoreetilise maksimumi lähedale (kasulik data+protocol overhead peaks ~4000MB/s lingi täis tõmabama).
Tegin täna MP600 FW uuenduse EGFM13.0 peale ja AS SSD write bench läks üle 2x suuremaks 1225->3071MB/s. CrystalDiskMarki ligi 3500MB/s numbrid ka juurde.
Minu workloadide juures on access time ja kohe palju IOPSe kõvsti tähtsamad kui ~1500MB/s ribalaiust. Kogu ribalaiust kasutad ära üliharva ja ainult ideaalsetes tingimustes. Kõik muu tavapärane I/O ja pisikeste failikestega kettamajandus võidab iga kord access time numbrist. Kunagi kolin ilmselt B450->B550 emme peale aga pakun ketta osas, va bencid, vahet ei hakka märkama.
Miks mitte lihtsalt fikseeritud suurus 1GB panna ja kõik. Täielik keelamine tekitab pigem probleeme kui sest reaalselt kasu on.
Ma olen ka vist juba pea 10a pärast iga desktop Win'i installi suht esimese asjana 1024 fix määranud.
Krt, kuidas tahaks lauakastis (profiilis) HDD-st lahti saada, aga ei raatsi veel 4TB SSD-d osta, samuti ladustunud kraami nii drastiliselt mitte harvendada, kuigi ilmselt võiks... Ei tahaks seda kaabli otsas 2,5" SATA karpi ka enam masinas eriti näha, kuigi selle saaks kõige odavamalt ja käraks ladustamiseks küll. Krdi marketroidid peavad ikka veel trükkplaadi ümbert kesta ära jätmist hinda tõstmist väärivaks teoks.
Ega väga ei tahaks neid kettaid kuskle kappi või lae peale Synology vms sisse ka undama. Kunagi sai Buffalo Linkstationit mõnda aega niiviisi peetud (loobusin isegi suurest kastist ja proovisin kodus täielikult läpakale üle kolida), aga oli ikkagi mingeid ebamugavusi ja kolis storage jälle kasti tagasi. Backup olulisemast läheb kalendriga scheduleerituna sahtlisse ja valikuliselt ka pilve. Tahaks lihtsalt ketta muuseumisse perfokaardi kõrvale ära saata. Natuke peab veel kannatama. Kriitiline mass on juba oluliselt kaldunud. Ketta tootmine on tegelikult pooljuhtide plaadile trükkimisest sitaks kallim. Arendustöö on juba suuresti tehtud, tootmismahud on SSD-de hinnad oluliselt alla viinud, kiipide endi mahukus suureneb sama hinna juures paratamatult iga aastaga.
kui mul oleks räkk ja liiga palju elulisi andmeid, oleks üks kolmest pühas kolmainsuses seal räkis. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
pooljuht püsimälu on vast kõige õigem... kettast ei ole mõtet rääkida, sest ketast pole
vaatasin juhuslikult seda veidi ja püsimälu on pigem ROM, see, mis rolli HDD/SSD täidab on mass storage, ehk massmälu, st. SSD pigem SSD-massmälu või välkmassmälu või välksalvesti (kuigi see pole muarust parim, sest salvesti toob meelde pigem a'la optilise ketta kirjutaja vmt.) _________________
Adata’s XPG SX8200 Pro sat atop our best SSDs list since the original review back in 2018. It was only upon the launch of the latest generation of SSDs that we retired the SSD from the list. But, just as we retired the top-listed SSD, we noticed that Adata had changed the controller, firmware and NAND on its XPG SX8200 Pro, without informing consumers, an action that opened the company up to controversy and customer backlash. Some customers have even returned their SSDs.
OOF, siis tuleb ka S11 Pro puhul vaadata, mis karul kõhus. Samad asjad pm.
EDIT: tuleb välja, et S11 Pro puhul pole muutunud.. samas huvitav, et "SSD Controller Clock" osas sama kontrolleri puhul märgitud 8200 v1 puhul 850MHz ja S11 Pro 825MHz _________________
s11 pro vs 970 evo+. S11 on väga uus ja nädala masinas olnud. Äkki keegi oskab siit järeldada neid kontrolleri parameetreid. _________________ Süümi, juumi, makkami ja kui tüüle nakkami...
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Lapikamaalased jne. on pmst sama mõtlemisega - niipalju nad saavad aru, et midagi on kuskil valesti, aga kuna nad on emotsionaalselt liialt investeeritud tõeks pidama seda, mis päriselt on valesti, siis tuleb järelikult midagi muud süüdistada.
Spoiler 
