[Anton]

Kettal üldjuhul kaks kiirusenäitajat - x,y ms seek, transfer up to NNN M/s. Kummast ketta reaalne andmevahetus rohkem sõltub? Kas 8,5<->8,9ms kaalub üles 683<->840M/s? Jutt SATA ketastest.

[Elof]

[Eser]

tähendab on emaplaate ja ka muid süsteeme (näiteks sat-tüünerid)
mis ei tunne liiga aeglase spinupiga kettaid ära. Ise soovitaks vaikset
ja vähese soojaeritusega vinti. Pealegi on tootja andmed tihti generic
ja ei vasta asja tegelikele omadustele. Õige vastuse saad hoopis
mõnda suurt faili samal kettal kopides ja samal ajal mingi kellaga
aega võttes

[toivos]

Mina eelistaks kiiruse näitajatele hoopis töökindlust. Mis kasu on kiirusest kui kettad ära surevad?

[Eser]

[toivos]

Alustaks ajaloost.
Quantum kõrbes LCT-ga, mida hakati kutsuma(Low Cost Technology)
Peale seda omandas Quantumi Maxtor. Kõik näinud kuidas Maxtorid surevad. Saavad neist Athenad, N40P Romulused ja Calipsod)
Fujitsu oli täitsa klass omaette kettad surid isegi riiulitel seistes. Lõpetas samamoodi nagu Quantum ja IBM ketaste tootmise
Samas tuleb öelda et Fujitsu ketaste pinnad ja pead olid kõige paremad. Tehase defekt list oli enamus ketastel tühi.
IBM kõrbes DTLA-ga ja ega järgmised sarjadki paremad polnud. Müüdi samuti edasi nimelt Hitachile. Kuuldavasti on sealgi neid lastehaigusi. Andmetaastus firmades imestatakse kas tõesti Hitachi ei ole midagi kuulnud DTLA jamadest.
WD-ga probleeme suht vähe. Kui Maxtoritega võrrelda siis peaaegu et polegi.
Seagatel teada olevaid lastehaigusi ei esine. Kui andmete taastamisega suuremad probleemid.
Tänaste Samsungide kohta ei oska suurt midagi öelda, meeles vaid halb mälestus kui olid GB suurusjärgus kettad. Seega neist ka eemal hoitud.
Siit näha et minu eelistus kandub Seagatele