[HDvurle]

Siis peaks vahe lausa 16m olema.

[elukaz]

Et kui kaks maja korraga põlevad saaks vahelt läbi kõndida?

[DVDRW]

Variant on ka suur maja maaalla ehitada, aga see tuleks vist kallim kui seaduslikult maapeale
Tekkis nüüd küsimus, et kui maja maaall ja talvel -30°C . Kas siis küttekulud väiksemad kui maapealsel majal?

[HDvurle]

Igal juhul. Maa sees on ühtlane temperatuur. Vanal ajal olid maakeldrid head hoidmiseks seetõttu, et suvel oli piisavalt jahe ja talvel piisavalt soe. Ehk et miski +5-6 kraadi.

[DVDRW]

Kuskil kuskil poes ka roostavabu veetoru juppe müüakse? nt 1/2? Soovitatavalt ots keermestatud.
Boileri keevitus käsil.

[laurx]

radooni pärast sa sellele kasutusluba ei saa.

[Look Right]

"Geeniused" valavad jälle betooni:

Spoiler

[DVDRW]

Selle pahteldab ära.

[Mugman]

Muidugi. Krohvi täis, küll saab siis kena ja toekas olema Vähemalt pole bambusest armatuuri kasutatud Betoonivibrast võisid mehed unistada vist sealpool sood

[Dogbert]

Kui eestikeelse terminoloogia juurde tagasi tulla, siis vahtplast on üldnimetus igasuguse vahustatud plasti kohta - olgu selleks plastiks siis polüuretaan, polüstürool või midagi muud. Kui minna spetsiifilisemaks, siis ongi vahtpolüstürool ja vahtpolüuretaan. Mingeid ametlikke lühendeid neile vist eesti keeles ei ole loodud, vähemalt ma ei tea neid.
Eks tuleb neid inglise päritolu (rahvusvahelisi?) lühendeid siis kasutada, nagu autonduses on ABS ja muud teada-tuntud lühendid, mis ei ole eesti päritolu, aga kasutatakse sellele vaatamata igal pool.

[stks]

Millise firma ja millist garaažiukse automaatikat vaadata? Mida valimisel jälgima peaks? paigaldada tahaks pigem ise
Uks on olemas 255cm×220cm ja kirjas et 67kg.

[Mirc]

Kui täitsa 0 hakata maja peale mõtlema, siis mis miinuseid ja plusse peaks/võiks kaaluda.

Uurinud elementmajade kodulehti.
Mõelnud Aeruc/Rocklite ladumisele.

Eesmärk on saavutada võimalikult kauapüsiv, soe ja maja, mis koheselt ei hakka vajama remonti või lisakulutusi tegema.

Kas aeroc ecoterm plokid tõesti ei vaja soojustamist?

Mõni aeg tagasi oli soov suurele majale, aga samas sai nagu mõeldud ja arutatud, et ühel hetkel on lapsed suured ja siis mida teha selle 4-5 toaga.
100-130 m2 elamispinnale jäänud nüüd pidama.

Tegelikult ootan just aeroci ecoterm või elementmajades elavate inimeste tagasisidet.
Mida tasub tähele panna, mille pealt koonerdada ja millele lisaks maksta.

[Lotharius]

Nüüd vist on nad siiski Bauroc, aga nii palju kui kunagi lappasin, siis 500 plokk peaks vist soojustuseta juba kärama kenasti + kui ikka vähe, siis lased juba eelpool mainitud peno seina lisaks ja jälle soojem Kui ma isiklikult peaks uut elumaja nullist tegema, siis vist teeks pigem plokkidest - korra üks maja (õnneks mitte peamine eluhoone) vammi nahka läinud, teist korda enam ei sooviks. Suvel oli ka elumajas veeavarii, mis tuli tõenäoliselt kuid hiljem välja kui esmane leke oli ja pidi pool korrust maha lammutama, et niiskust saanud puit välja vahetada. Oleks vaheseinad plokkidest, siis vast siukest jebla poleks taas olnud.

Columbia kivi ka veel variant muidugi. Ma pole samas selle kulu kokku löönud vs Bauroc.

[Mirc]

No vot...

Puumajaga rääkis tuttav, et maja naksub, sest erinevatel aastaaegadel puit mängib. Ilmselt selline asi hakkaks häirima.
Suvila piirkonnas ostis üks naaber eelmine aasta puitmaja, mis elementidest siis ehitatud. Nüüd rääkis naise vanematele seal, et peab maja müüki panema, sest külm elada. Eks ehituse jaoks tehtud, siis ei saa kvaliteeti ka äkki olla.

Kivimaja hakkas tegelikult hiljem meeldima, olles tükimat aega videosid ja igasugu materjale lugenud.
Kivimaja korraliku kivikatusega peaks olema põlvest-põlve.

Olles ise kodus plaatinud, krohvinud, pahteldanud ja igasugu asju teinud, siis paljud asjad ei hirmuta enam ja tasapisi saab paljude asjadega hakkama.
Laseks lihtsalt majakarbi valmis ehitada.

Peab exceli ikka appi võtma ja igasugu variant A, B, C, D ja muud läbi mõtlema, et mis hinnaga tuleb m2 ja kui tasuv see tuleviku suhtes on.

[Lotharius]

Mul puitkarkassiga maja aastast 1975, see enam ei naksu. Küll aga mingil määral kõik puidust asjad mängivad küll olenevalt aastaajast. Suvel sai lastud teisel korrusel põrandat rihtida. Targad töömehed panid servatud OSB plaadi nii, et vahesid ei jätnud. Küsisin veel üle, et kas see ikka OK, et juhendi järgi peaks ikka seinast 1cm olema ja plaatidel vahe 3mm. Öeldi, et jama jutt, et OSB nii surnud puit, et siin ei mängi miski. Igatahes nüüd mõned kuud möödunud ja ühe seina äärest kriuksub, sest algne väike vahe on olematuks muutunud ja osade plaatide liitekohad veits paiste läinud. Õnneks on teise korruse remont nii palju veninud (teen ise õhtuti/nv), et saan asjad veel ära parandada. Kas nüüd asi OSB plaadis või puitsõrestikul vaheseintes, millel veel ka puidust laudis, ma ei tea, aga igatahes puidu mängimisega peab arvestama küll.

Hakkab tunduma küll, et kivi välisseinas (ja vb ka vaheseintes), eterniidist/kivist katus ja metallist sõrestik + kips/tsementkiudplaat seintes/aluspõrandal, on see õige värk, kui tahta probleemivaba elu

[B6]

korteris on põrandaküte ühes toas lolliks läinud




tulin eile linna ja tuba oli soojem kui mulle meeldis.
keerasin kraade maha aga hommikul voodist välja ronides tundsin, et põrand on lausa soe

kruttisin siis hommikul lausa 10 kraadi peale aga sittagi, ikka kuumab

oskab keegi midagi arvata miks see child-2 nii ropult kütab

[elukaz]

Midagi on katki
Lase korraks vool välja äkki saab terveks. Siis võid pead ümber tõsta, need vist normally closed et ära kukkund juhtme viga vast pole. Ja toatermostaati peksta kui seal midagi "puutetundlikku" ühendust ei taha anda.

[B6]

kuidas need ära käivad
vajutan sinna "ruudule" ja sikutan või peab pöörama

[Hiid]

B6, ava aknad ja mure murtud

[bladerunner]

B6, vajutamisest peaks piisama, siis saad selle lihtsalt ülesse tõsta. Ajami all kollektori küljes olevat ventiili võid proovida ka sisse suruda ja kontrollida et see liiguks, võibolla on seal see "nõel" kinni jäänud.
Ja vaheta prooviks kaks ajamit omavahel ära, saad kohe teada, kas viga ajamis või termostaadis.

Mul on omal mingi 3 ajamit 10 aastaga läbi läinud, nendel juhtudel on küll tulemuseks külm põrand olnud.

[B6]

Hiid, tehtud
bladerunner, homme pusserdan
praegu ajam põristab edasi-tagasi, naine küsis mis asi see krõbiseb koridoris
sest mul jäi kapi kaas lahti, et vaadata mis toimub.

[jägaja]

Küsiks siin teemas, kas kodukasutuses omab keegi kogemusi õhukuivatiga, keldris, garaazis? Näiteks-> https://www.tooriistamaailm.ee/ohukuivati-ttk-100s On odavamaid, on kallimaid, see peaks just tehnoruumidesse sobiv olema.
Kui ruumid kipuvad niiskeks jääma siis igasugu tehnikat ja mudru ei saa sellises keskonnas hästi hoida. Niiskes ruumis töötegeminegi on kehva sisekliima tõttu ebameeldiv.

Sõltuvalt keldri temperatuurist ja niiskusesisaldusest peaks antud isend 20+ liitrit vedelikku suutma eraldada ööpäevas. See kehtib küll tavaliselt 20-30 soojakraadi juures. +5-10 kraadi juures on ehk 5 liitrit ööpäevas võimekus.
Ei kujuta ettegi, kui suur elektrikulu juba ööpäevas oleks, et niiskust kokku koguda sellise seadmega. 24/7 peaks selline seade kogu aeg olema valmis startima niiskusetõusu peale.
Mida sellistest seadmetest arvata?

[jeesus188]

Maal keldris on selline, koguaeg pole vajadust kasutada. Vett/niiskust imab hästi. Maksis mingi 3-400€ palju aastaid tagasi.
Kuna see on välikelder, siis sinna sobib see ideaalselt (see mudel)
E:

See mudel vist oli https://www.stokker.ee/ohukuivati-dh-721-20-l24h-240m3h-master/775664208

[B6]

[Scott]

EPS-i teema algus mõned lehed eespool siin https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=10546073#10546073

Nagu soovitatud, panen ikka 10 cm paksuselt vertikaalselt, poole meetri sügavusele. Tegelikult 10 cm mõnes kohas ei tule, sest vundament pole sile ja väljaeenduvad kohad peab õhemalt tegema.

Kuidas pealmine äär teha? Mõtlesin maapinnast mõne sentimeetri madalamalt panna ja selle vao tugevat kergkruusasegu täis valada. Või EPSi äär maapinnaga tasa ja seguga astme valama?