|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
02.10.2020 16:52:48
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Kas nina on tõesti nii pehme et omaenese raskusega sellise augu, pardoon, mõlgi sisse vajutab? |
Kaks allveelaeva oli. Üks oli vanakooli terava ninaga, pani külje pealt sisse. Teine oli uuem, tömbi ninaga, suutis tormisel merel täpselt visiiri keskele väikese hüppekaga panna (siin eespool mainiti, et allveelaevad saavad ballasttankidega mängides veest välja hüpata).
_________________
M: Intel i5 4590 protsessorid
M: HP Elitedesk 800 G3 SFF
M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W |
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.10.2020 16:59:58
|
|
|
Siis peaks allveelaeval ka nina all mõlk olema. Vaja pirnilt värviproov võtta.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
KillFrenzy
HV Guru
liitunud: 05.04.2003
|
|
02.10.2020 17:10:33
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Siis peaks allveelaeval ka nina all mõlk olema. Vaja pirnilt värviproov võtta. |
Keegi peaks AKF päringu saatma, kas mõni allveelaev on sellel ajal ninamõlgiga remondis käinud.
AKF on nagu LKF, ainult allveelaevade jaoks. Pärast tuleb veel mingi kindlustuspettus välja.
|
|
| Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
02.10.2020 17:28:55
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Kas nina on tõesti nii pehme et omaenese raskusega sellise augu, pardoon, mõlgi sisse vajutab? |
Visiir kaalub ~55 tonni ning kukkus mõne meetri jagu allapoole vastu pirnvööri. Kõigi eelduste kohaselt laev liikus ka edaspidi nii, et korraga rakendusid jõud kahelt suunalt (küljelt, laeva liikumise suunalt) ja ülalt (visiiri enda kukkumine).
Hetkel laiskusest jõuvektoreid joonistada ja korralikult arvutada ei viitsi aga väga kohvipaksult on meil ülalt alla mõjuv jõud (väga üldistades ca 540kN, st. 55t * 9.8 m/s²) ja laeva liikumissuund (~20 000kN, st. ~10 000t laeva mass korda vähemalt 2m/s² kiirendust), väga üldistades mõjus visiirile ikkagi kusagil 20 000kN ja sellest piisab, et paksemalegi metallplaadile kena mõlk sisse lüüa.
Isegi kui me võtame aluseks, et laev ei liikunud ja vaid visiir kukkus (ning tegemist pole ka vabalangemisega) siis on meil ikkagi jõud kusagil 400kN kandis ning seegi tekitab mõlgi.
Kui viitsida nüüd kogu arvutus korralikult ära teha siis olen võrdlemisi kindel, et mõlgi suurus ja asukoht tegelikkuses ja arvutuses kattuvad mõistliku vea piires (sest reaalseid jõuvektoreid ja suundi me enam mõõta ei saa, vaja mõningad eeldused ja üldistused teha, kuid see on taolistes arvutustes tavaline).
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
fgth
Kreisi kasutaja
liitunud: 30.08.2004
|
|
| Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
67 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.10.2020 17:46:04
|
|
|
400kN see on umbes koormaga rekka seisumass. Ehk kui rekka panna visiiri peale seisma vajuks ta paari meetri sügavuselt sisse. Hmm 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
02.10.2020 19:01:48
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| 400kN see on umbes koormaga rekka seisumass. Ehk kui rekka panna visiiri peale seisma vajuks ta paari meetri sügavuselt sisse. Hmm |
Mitte päris. Esiteks, keskmise rekka (so 4-teljelise poolhaagisega autorong) täismass on kuni 36t (mis teeb seisumassiks ca 352kN), 400kN oleks 40-jalase ISO konteineriga poolhaagise täismass. Aga see on tiba nokkimine, seega las olla 
Eelmine postitus oli räigelt üdlistatud. See 400kN oli punktmass, arusaadavalt 55t kaaluv visiir ei ole punktmass (nagu pole ka autorong). Oluline on pindala millele jõud mõjub, materjal, tolle paksus, suund, kestvus... Aga piltlikult jah - kui meil on 400kN punktmass siis see mitte ei vajuta ainult keskmise tugevusega terassesse mõlki vaid lausa augu (terase tõmbetugevus, siinkohal oluline kuna sisuliselt vajub ta ka samamoodi läbi, on kõigest 400N/mm²; kuid visiir ei purunenud, vaid deformeerus/läks mõlki, selleks on vähem jõudu tarvis)
Antud juhul kukkus visiir liikuvale pirnvöörile, puute pindala oli mõni ruutmeeter ja visiiris kasutusel olev teras on vaid mõne sentimeetri paksune, auku sellest visiiri ei tekkinud, asi läks vaid mõlki. Suure tõenäosusega on pirnvööris samamoodi kena lohk, kuid kuna see asub mingi 80m sügavusel vee all ja sellest on suhteliselt hägusad videokaadrid pole seda ülearu eksponeeritud.
Füüsikaline termin, mis siin oluline, on plastne deformatsioon, kui mul nädalavahetusel aega/viitsimist on, võin tiba rohkem joonistada kui eelnev kohvipaks (aga ei luba, suure tõenäosusega seda aega ülearu ei ole).
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.10.2020 21:22:45
|
|
|
Ma arvutaks natuke teistmoodi seda. Laeva mass ei puutu asjasse, laeva võib võtta inertsiaalseks taustsüsteemiks. Süvenemata õigetesse mõõtudesse võtame puusalt 10m vaba langemist mis tekitab augu, krt ei ikka mõlgi, sügavusega mingi 2m ja ristlõikega no ütleme 4x1.2m. Ehk pidurdusteekond 5x lühem kui hoovõtt ehk aeglustus on 5g ehk põrke alguse jõud on viikordne visiiri mass ehk 250t, see ilmselt jätab jälje tõesti. Edasi hoog raugeb ja pind suureneb, lõpuks on see 5m2 ja nt 2g mis teeb 20t/m2 ehk 2 (kaks) atmosfääri. Mis on olematu surve metallile.
Ja kes pilte viitsib otsida, kas see mõlk on üldse pirni kujuga?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
02.10.2020 21:32:15
|
|
|
Igatahes, allvelaeva stabilisaatori kujuga see jälg ei ole.. 
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 235 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
Jänes
HV kasutaja
liitunud: 16.11.2003
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
Braien
HV Guru
liitunud: 02.02.2009
|
|
02.10.2020 21:37:36
|
|
|
Aga miks see visiir peab Rootsis olema?
Eestis vastav muuseum olemas.
_________________
Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like? |
|
| Kommentaarid: 102 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
90 |
|
| tagasi üles |
|
|
Jänes
HV kasutaja
liitunud: 16.11.2003
|
|
02.10.2020 21:42:18
|
|
|
| Braien kirjutas: |
Aga miks see visiir peab Rootsis olema?
Eestis vastav muuseum olemas. |
Rootsi sõjavägi valvab. Muidu tulevad hauarüüstajad ja panevad eBaysse müüki.
Ja need kes väitsid, et visiir lõi augu sinna paremasse pardasse võiks osutada, millise kohaga ?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.10.2020 21:48:09
|
|
|
See suht pisike mõlk jah, mingi õues pildi peal tundus päris pirakas.
Kas see tõsteaas on pärast keevitatud või peaks selle jälg pirni sees olema? Või on Artur sellega põhilise välja tõmmand ja külge unustanud?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
02.10.2020 21:54:09
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
See suht pisike mõlk jah, mingi õues pildi peal tundus päris pirakas.
Kas see tõsteaas on pärast keevitatud või peaks selle jälg pirni sees olema? Või on Artur sellega põhilise välja tõmmand ja külge unustanud? |
Pärast keevitatud, vaata algseid pilte, seal seda pole, samas jälg on sama kujuga.
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 235 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
02.10.2020 21:54:29
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
Ma arvutaks natuke teistmoodi seda. Laeva mass ei puutu asjasse, laeva võib võtta inertsiaalseks taustsüsteemiks. Süvenemata õigetesse mõõtudesse võtame puusalt 10m vaba langemist mis tekitab augu, krt ei ikka mõlgi, sügavusega mingi 2m ja ristlõikega no ütleme 4x1.2m. Ehk pidurdusteekond 5x lühem kui hoovõtt ehk aeglustus on 5g ehk põrke alguse jõud on viikordne visiiri mass ehk 250t, see ilmselt jätab jälje tõesti. Edasi hoog raugeb ja pind suureneb, lõpuks on see 5m2 ja nt 2g mis teeb 20t/m2 ehk 2 (kaks) atmosfääri. Mis on olematu surve metallile.
Ja kes pilte viitsib otsida, kas see mõlk on üldse pirni kujuga? |
Laeva mass justnimelt puutub asjasse, kuna laev ei seisa (raporti järgi) paigal kui visiir eest murdub/kukub. Pigem on koht kus vaielda too vabalangemine - viimase kinnituse katkemine/purunemine tekitab pigem libisemist ega mitte vaba langemist. Lisaks on laev mis on keeratud otse 4m lainesse, liigub üles-alla, kõigub, liigub ka edasi.
Kokkupõrkes mõjuvad jõud päris mitmest suunast ja jah, nagu teistes postitustes välja toodud - see pole mingi meeletu sügav mõlk... Ehk, et jällegi - suurusjärgud klapivad ning pigem on keerulisem teisi teooriaid klappima saada kui see, et visiir kukkus pirnvööri pihta... Miks ta eest kukkus - vot, seda on keerulisem sellise vihikunurga arvutusega nüüd võrrelda...
Teoorias võiks vaielda, et mõlk oli visiiris varem - a'la saadi kaile pihta vms, aga seda oleks enne väljumist näinud ning mingid merel juhtunud kokkupõrked visiiri poolt, jällegi võimalik, kuid vähem tõenäolisem...
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
| Kommentaarid: 235 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
|
02.10.2020 22:23:33
|
|
|
Need videod on juba ammu youtube's üleval (10 ja enam aastat). Need on jah Rockwateri esimesest sukeldumisest.
viimati muutis bugbrake 02.10.2020 22:27:44, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.10.2020 22:26:53
|
|
|
| ref kirjutas: |
| Laeva mass justnimelt puutub asjasse, kuna laev ei seisa (raporti järgi) paigal kui visiir eest murdub/kukub. |
Mida suurem on masside erinevus seda vähem mõjutab raskema keha mass lõpptulemust st kui palju põrkeenergiast muudab tema kiirust. Nt kui sõidad veloga rekka pihta siis pole ju vahet kas ta oli koormas või tühi.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
ufo56
HV Guru
liitunud: 18.11.2004
|
|
02.10.2020 22:32:08
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| OK, ma ei ole niimoodi eraldi otsinud ega vaadanud. |
Kuskil youtubes olid need ka kus laibad ujusid jne
_________________
 Lae pildid -> pilt.io |
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
67 |
|
| tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
|
02.10.2020 22:53:53
|
|
|
Neid värskelt ülespandud videoid sukeldumisest pole nagu varem näinud.
Edit: 9FLTMUnbstU on nähtud video, aga see variant on oluliselt selgema heliga, pilt ka parem.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
|
02.10.2020 23:02:39
|
|
|
| Need on ikka väga valitud jupid, originaalsi peaks seda materjali olema 70h ringis. Ei ole midagi öelda, päris külmanärviga mehed on, surnukehade vahel askeldada, pimedas ähmases ja sogases vees kuskil uppunud segamini laeva keres töötada. Mina sellega hakkama ei saaks.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
02.10.2020 23:26:45
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
See suht pisike mõlk jah, mingi õues pildi peal tundus päris pirakas.
Kas see tõsteaas on pärast keevitatud või peaks selle jälg pirni sees olema? Või on Artur sellega põhilise välja tõmmand ja külge unustanud? |
Jah, lollakad Rootslased. Oleksid pidanud kohe Tussiku Arturi kohale kutsuma. Vana oleks oma töökojas ka selle augu puhtalt kokku tagasi tõmmanud ja ka mõlgi välja. Nüüd aga mingid vennad avastasid ja jama kui palju...
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
|
03.10.2020 03:37:22
|
|
|
Uus uurimine peaks vaatluse alla võtma ka pääsenud ja siis kadunud inimeste saatuse. Lõik https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ohutusjuurdluse-asutused-asuvad-hindama-estonia-huku-kohta-ilmnenud-uut-informatsiooni?id=91240383&com=1 kommentaaridest:
| tsitaat: |
SIRJE PIHT TEAB ESTONIAL KADUMA JÄÄNUD ABIKAASA PÄÄSEMISTEED ⬅
• Õhtulehe arhiivist 2004 | UURIS VÄLJA: Sirje Piht on omal käel välja uurinud olulisi fakte abikaasa pääsemise kohta.
Estonial kaduma jäänud kapten Avo Pihti abikaasa Sirje Piht teab kellaajalise täpsusega mehe teekonda pärast laeva uppumist. Kaks kuud tagasi kirjutas ta tollasele Rootsi peaministrile Carl Bildtile ka sellekohase kirja, millele vastust pole saanud tänini.
Kui eelmisel nädalal Rootsi telekanali vahendatud uudis Vene sõjaväeelektroonika salaveost avalikkuse ette jõudis, tundis Sirje Piht, et tema kümme aastat võitlust tõe nimel on veidigi vilja kandnud.
«Ma tahaks loota, et sealt algab läbimurre, Rootsi valitsusel on ikkagi väga suur jõud,» loodab Piht, et Estonia uppumise asjaolusid hakatakse uuesti uurima.
Piht pole istunud, käed rüpes, vaid on omal käel välja uurinud olulisi fakte abikaasa pääsemise kohta.
Ta on Rootsi ametlikest kanalitest teada saanud, et Avo Piht võeti 28. septembri öösel päästekopteri Q97 pardale ja toimetati täie tervise juures kell 4.20 Soome lähedale Utö saarele. Kell 4.47 viidi Piht edasi Marienhaminasse helikopteriga Y69.
Tänavu oktoobris kirjutas Sirje Piht tollasele Rootsi peaministrile Carl Bildtile faktide kohta ka kirja.
«Mina, meie sugulased, sõbrad ja tuttavad oleme sügava hämminguga jälginud Avo Pihti ja ülejäänud kuue eestlasest kaaslase kadumist tänapäeval, demokraatlikes riikides. Meid üllatab Estonia katastroofi uurimise «ametlik» (kuid mitte legitiimne) seisukoht, mis ignoreerib ülalmainitud isikute pääsemist, sulgedes silmad faktide ja tunnistuste ees, kaitstes sellega oma riikide au ja väärikust,» seisab kirjas, mille lõpp võtab ähvardava tooni: «Palun Teie inimlikku osalust ja abi selle Gordoni sõlme lahtiharutamisel, enne kui me tõstatame probleemi maailma avalikkuse ees inimröövi süüdistusega rea institutsioonide ja isikute vastu.»
«Rohkem seda kirja kommenteerida ei saa,» ütleb Sirje Piht, kes ei selgita, kust või kuidas sai ta Avo Pihti puudutavad andmed.
Kirja andis ta Bildtile isiklikult üle Eestis tänavu 13. oktoobril.
«Vastust ma saanud ei ole, viisakas oleks saada,» ootab Piht õnnetuse ajal Rootsi valitsust juhtinud Bildtilt vastust. Ta tunnistab, et teda ei huvita ainult see, mis oli parvlaeva uppumise taga, vaid ka kes?
«Need inimesed, kes tol ajal tegid otsuseid, mida teha ja kuidas käituda, olgu ta peaminister või president, ka nemad peavad oma otsuste eest vastutama. Mis korraldusi nad andsid ja kellele? Kuidas uurimiskomisjon moodustati?» küsib Piht.
Tänavu suvel saatis Sirje Piht kaitsepolitseile järelepärimise, kas Kuku raadiost konfiskeeritud helisalvestisel kinnitab helikopterimeeskond kapteni pääsemist või ei.
Pihti teada pidi lindil olema intervjuu Rootsi helikopterijuhiga, kes tõestas, et viis Avo Pihti Utö saarele.
Kapo direktor Arnold Sinisalu kirjutas Pihtile vastuseks, et helisalvestist nende valduses säilinud ei ole. Samas kinnitab ta, et kõnealune lint oli olemas, kuid uurimisgruppi kuulunud inimesed ei mäletanud, et oleksid kuulnud intervjuud Rootsi helikopterjuhiga Avo Pihti viimise kohta Utö saarele.
Sinisalu soovitas Pihtil pöörduda Kuku poole, sest võib-olla on neil salvestis arhiivis säilinud. Sinisalu selgitab, et kaitsepolitseinikud võtsid laevahukku käsitlevast lindist vaid koopia, mitte originaalsalvestisi. |
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-peaminister-1994-carl-bildt-estonia-huku-pohjus-on-vaieldamatu?id=91239495&com=1
| tsitaat: |
Bildt oli esimene mees kes teadis kohe kui kuulis laeva hukust, et visiir on eest ära kukkunud.
...
Muidugi teadis juba 2h peale õnnetust mis täpselt on juhtunud.
...
@bilderberg teadis kohe et laev on põhjas aga kuidas ta teadis
...
Nii see oli. Ma vaatasin seda Bildti intervjuud 28/9 hommikul kl 7 uudistes. Bildt teadis kindlalt, et visiir oli küljest ära ja selle pärast uppus. Selgeltnägija???
...
"Göteborgi merendusinstituudi laboris tehti eksperiment, kus spetsiaalses katsebasseinis matkiti laineid, mis vastaksid sarnastele oludele merel. Nad olid teinud visiirist ja rambist täpse koopia ja neil ei õnnestunud laeva uputada. Mudel hulpis veepinnal, põhi ülespidi, mitu tundi. Siis tegid nad mudelisse augu ja see vajus põhja umbes sama kiirusega nagu Estoniagi.
Estonia huku lõppraportis on aga kirjeldus, et tehti täpne koopia laevast ja see uppus varem kirjeldatud põhjustel. Mis on täielik vale, järelikult võltsiti raportis ka mereinstituudi tehtud katsete tulemusi." |
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/teadlaste-memo-avaldamata-kaadrites-paistis-nii-kivine-merepohi-kui-teine-ava?id=91234765&com=1
| tsitaat: |
"Estonia vrakil käinud tuukreid ei huvitanud laeva juhtkonna kajutid. Mitu tundi kulutati hoopis ärimees Aleksandr Voronini kohvri otsimiseks. Relvaäri ja Vene kosmosetehnoloogia Läände smugeldamisega seostatud mehe kohver leiti kadunud kapten Avo Pihti kajutist. Kaptn Piht ei kasutanud 28 sept oma lukskajutit, kus ta tavaliselt viibis, millegipärast oli seal "tähtis külaline " Voronin."- Mind küll ei üllata, et Piht kahtlaselt kadus, mind ei üllata enam miski.
...
Parvlaeva Estonia huku ööl 28. septembril 1994 Rostockis viibinud Diana II kapten Erich Moik on veendunud, et Estonia kapten Avo Piht pääses.
On rohkelt fakte, mis sellele viitavad
Helistasin Tallinna ja sain teada, et Piht on pääsenud, ning olin õnnelik. Samuti nähti teda Saksa telekanali ZDF kahes esimeses uudistesaates, seletas Moik.
Pihti tundsid rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimese esimehe Andi Meistri andmetel videolindilt ära Diana II laevaarst Aivar Kaur, laojuhataja Enn Lääne, kaupluse juhataja Raivo Martinson ja reisilaeva hotelli majandusjuht Tõnu Polakes.
Moik kinnitab Meistri sõnu ja teatab, et need mehed ütlesid uudist nähes kõik ühest suust: See on ju meie kapten!
Moik on kindel, et kui neli inimest tundis päästetute hulgas ära oma endise kapteni, siis oli see tõepoolest kapten Piht, mitte keegi teine.
Kahtlustatakse laevafirmat
Moik rääkis, et kahtlustab Pihti kõrvaletoimetamises osalemises Estonia ühte omanikfirmat Nordström & Thulin.
Teavitasin Pihti pääsemisest Diana II sillal viibinud Nordström & Thulini superintendent Ulf Hobrot. See teade viis Hobro endast välja, ütles Moik.
Tema esimene reaktsioon oli, et me peame Pihti eemal hoidma.
Seejärel helistas ta kuhugi ja rääkis rootsi keeles, kõneldes Pihtist, väitis Moik. Pihti pääsemist kinnitas ühel esimestest pressikonverentsidest Rootsi meresõiduameti turvaosakonna ülem Bengt-Erik Stenmark, kes hiljem vallandati. Stenmark kinnitas Reutersile, et Pihti on küsitletud. Pihti pääsemist on lisaks Rostockis teleekraanilt näinud meestele kinnitanud üks Turu haigla arst, Turu laevaremonditehases töötava projektijuhi Erik Mårdi abikaasa, kelle väitel viidi Piht sealt edasi Helsingisse. |
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
