Kõige tähtsam, et praegune komisjon mis koostatakse oleks pädev ja läbipaistev. Tuleks välistada kõik küsitavad versioonid ja lahtised otsad, mida vähem neid oleks seda vähem jääks ruumi igasugustele vandenõuteooriatele. See eeldaks ka täieliku avatud suhtlust rootslaste poolepealt.
Ma arvan, et see praegune komisjon tuleb pigem selline näitemäng. Käiakse uusti all tehakse august pilt ja siis konstateeritakse fakti et on jah auk.
Kuulasin täna Vikerraadios usutlust endiste ekspertidega kes olid esimese uurimise juures ja noh vastused olid a'la sellised: mina ei tea midagi, mina ei näinud midagi, meie filmi ei näinud jne.
https://vikerraadio.err.ee/1135485/uudis-lauri-varik/1099273
Üks huvitav tähelepanek Vikerraadios oli siis kui üks ekspertidest mainis, et nad ei saanud kasutada kapteni logiraamatu andmeid, sest see oli kaduma läinud. Aga videomaterjal selle otsimisest ja leidmisest on olemas. See peaks isegi youtubes olemas olema.
Titanicuga ei anna võrrelda. Titanic liugles veel pikalt ennem kui põhja puutus. Estonina puudutas põhimõteliselt ahtriga põhja kui nina veel veepeal oli. No ja rõhkudest ei hakka rääkima 4 km vs 80m
viimati muutis bugbrake 29.09.2020 16:38:20, muudetud 5 korda
Kuulasin täna Vikerraadios usutlust endiste ekspertidega kes olid esimese uurimise juures ja noh vastused olid a'la sellised: mina ei tea midagi, mina ei näinud midagi, meie filmi ei näinud jne.
Kuulasin ka, eriti mõttetu tüüp oli. Mis ta seal üldse tegi _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Kui sa kukud 100m kõrguselt murule või asfaldile, pole väga suurt vahet, pannkook oled ikkagi. Kui laev puudutas merepõhja ennem ühe otsa või nurgaga, tekkis sellest paindejõud, mis painutas läbi kogu kere.
Ning see kõik mõjutas laevakeret hävitavalt ainult ühes kohas, kus räägiti augu olemasolust kohe peale laeva uppumist ning kus nägi auku ka too Rootsi tuuker, kes kinnitas augu olemasolu? Kuidagi väga palju kokkusattumusi ühel ajal ja ühes kohas.
Vara spekuleerida, et ainult ühes kohas, selleks, et aru saada, kui palju kere mõjutatud on/oli, tuleb siiski laeva ka seestpoolt vaadata. Tuuker käis laeva juures peale uppumist, ehk siis peale kokkupõrget merepõhjaga. Kokkupõrge teise liikuva objektiga ei jätaks nii puhast auku, kogu külg oleks deformeerunud.
Puht teoreetiliselt kui see teine liikuv objekt suht 90 kraadi nurga all lähenes ja laeva keresse augu teinud detail selle objekti küljest ära murdus(või kui allveelaeva teooriast rääkida, siis võibolla lihtsalt sinna kinni jäi, mille peale allveelaev tagasikäigu andis ja ennast sealt jälle lahti sikutas), siis ilmtingimata ei pea kogu kere muljutud olema.
Kui see kokkupõrge polnud õnnetus vaid taheti sihilikult laeva uputada, siis muidugi võib ajada ka teooriat, et mingit rammimist ei toimunudki vaid tegemist oli mingit laadi relvaga.
Aga noh, eks need ole kõik oletused. Kui eesti- või inglisekeelsed subtiitrid tulevad millalgi, eks siis vaatan selle seriaali ka ära, hetkel ei viitsi kui suurest osast sisust aru ei saa.
See, kes sellise meetodi valis, pidi küll puruloll ja suht meeleheitel olema. Samamoodi see visiiri võimalik õhkimise teooria. Kumbki ei anna mitte mingisugust garantiid, et laev kindlasti põhja läheb, ning, kui seda ei juhtu, siis on tagajärjed igatahes päris hoomamatud. Isegi pomm lennukis ei ole teinekord soovitud tulemust andnud. Ok, sõidame allveelaevaga otsa, riskime allveelaevaga, selle meeskonnaga, need olid seal arvatavasti mingid kamikadzed ? ja siis läheme saeme visiiri eest ära (õhku lasta ei saa, siis jäävad jäljed), aga kuidagi saavutame siiski autentsed metalli murdumisjäljed, ning tagatipuks veame selle raske metallkolaka veel mööda merepõhja tublisti eemale ka. Eks filmiklassikast pärit stsenaariume, mis reaalselt juhtununa panevad silmi hõõruma, ole ennegi ette tulnud (helikopterirööv), kuid see oleks ikka klass omaette. Mastermindile minu poolt igatahes 10p.
tsitaat:
Muuseas, Estonia puhul puudutas ahter enne põhja, kui laeva nina veel väljas oli.
Pole vahet, kui kahele tugipostile toetatud kipsplaat kukub ühe pealt maha, siis maad puudutades suure tõenäosusega läheb keskelt pooleks.
viimati muutis Markos 29.09.2020 16:29:09, muudetud 1 kord
või kui allveelaeva teooriast rääkida, siis võibolla lihtsalt sinna kinni jäi, mille peale allveelaev tagasikäigu andis ja ennast sealt jälle lahti sikutas
Ja see auk tüürpoordis tundub ikka oluliselt suurem ja sügavam, seda pole meedia veel käsitlenud.
Kui laev oli juba enne kokkupõrget kergelt kreenis paremale, siis sellise paugu tagajärjel sai vesi vabalt sisse lahiseda.
Ühesõnaga, vaadake sarja osad 3-5 osa täies mahus.
Peamine sukeldumine toimub viiendas osas ning tõesti, seisvad kaadrid ei anna tõelist ülevaadet tollest august. Muuseas, Rabe väidab, et nemad avastasidki tegelikult selle augu, aga tol hetkel oli laev alles sellises asendis, et ainult augu kõige ülemine ots paistis põhjamudast välja. See stseen on ka seriaalis sees ja miskit seal ehk tõesti muda seest paistab.
Auk ise on liikuvates piltides palju suurem ja häirivam. Seespoolt on laev ikka päris puruks ja näeb tegelikult välja nagu oleks laev lihtsalt end lõhki käristanud kas uppudes või siis mingi hetk juba põhjas lebades. Samas räägib selle vastu augu ümber olev suur muljutud ovaal ehk auk lihtsalt järsku ei alga sileda pinna pealt, vaid ahtri poolt tulles on suur sisse pressitud ala, misjärel on rebend ja sissepääs laeva. Viiendas osas näidatud 3D mudeli põhjal ütleks tõesti, et hetkel parema teooria puudumisel rammis sinna külje pealt miski Estoniat ja käristas külje lõhki. Ramminud aluse või relva vasak külg tekitas selle sisse pressitud eendi ja keskkoht käristas läbi metalli ning parempoolne osa surus metalli "välja".
Siin ok kõik kõvad eksperdid nagu alati. Aga kas pole mitte tõenäoline, et nii juhtuski, et siis laev deformeerus põhjaga kokkupuutel. Arvestades, milline mass on laevakerel ja kuigi raskuskiirendus vee all on väiksem raskuskiirendusest õhus või vaakumis, on see ilmselt siiski piisav, et kokkupõrge merepõhjaga omaks tohutut jõudu. Titanic läks põhja vajudes mitte ainult pooleks, vaid ka üsna lössi. Vaevalt, et see laev uppudes lapiti täiest pikkuses merepõhja puudutas, suure tõenäosusega ikka mingi nurga all, mis omakorda painutas laevakeret jumal teab, mis suunas, ning sealt ka rebend.
Khm, Titanic istub vist 4km sügavusel. Sa tead ilmselt juba ise millised rõhud seal valitsevad. See ongi üks lössimimemise põhjustest peale muu.
Estonia seevastu on tegelikult päris madalal...
tegelikult vajutas lössi siiski vajumise kiirus ning vraki vajumisel tekkinud veemass, mis vraki peatumisel veel omakorda hooga peale vajutas.
80 meetri sügavusel mingist vajumiskiirusest eriti rääkida pole mõtet, seda enam, et ahter oli juba põhjas. pinged keres on täitsa teema, aga see auk näeb justkui ikkagi väljastpoolt sisse muljumise moodi välja.
Vee rõhk saab siis suruda, kui sein oleks veekindel ja teisel pool õhk. Kui pragu tekkis, siis rõhud võrdsustuvad ja metallplaadile mõjuvad jõud on igalt poolt võrdsed. Ehk pragu võiks teoreetiliselt tekkida keevisliitesse, aga mitte nii kortsu. Ühes artiklis öeldi, et lisaks välisseinale on ka sisemine struktuur augu kohalt sisse surutud.
Selle teooria kohaselt peaks uppunud autod ka kortsus olema. Neil ju paberõhuke plekk võrreldes laevaga.
Vee rõhk saab siis suruda, kui sein oleks veekindel ja teisel pool õhk. Kui pragu tekkis, siis rõhud võrdsustuvad ja metallplaadile mõjuvad jõud on igalt poolt võrdsed. Ehk pragu võiks teoreetiliselt tekkida keevisliitesse, aga mitte nii kortsu. Ühes artiklis öeldi, et lisaks välisseinale on ka sisemine struktuur augu kohalt sisse surutud.
Aga, mis selle välistab, et seal ei võinud olla sel hetkel õhutasku ?
Markos, tahtsin seda öelda, et õhutasku korral oleks see pragu ehk mõnekümne sentimeetri laiune ja sisemised struktuurid terved.
Või teistpidi võttes - siis oleks selliseid auke pidanud olema kogu küljel ja mõlemas pardas.
viimati muutis Scott 29.09.2020 17:09:25, muudetud 1 kord
Vee rõhk saab siis suruda, kui sein oleks veekindel ja teisel pool õhk. Kui pragu tekkis, siis rõhud võrdsustuvad ja metallplaadile mõjuvad jõud on igalt poolt võrdsed. Ehk pragu võiks teoreetiliselt tekkida keevisliitesse, aga mitte nii kortsu. Ühes artiklis öeldi, et lisaks välisseinale on ka sisemine struktuur augu kohalt sisse surutud.
Aga, mis selle välistab, et seal ei võinud olla sel hetkel õhutasku ?
Õhutaskul oleks siis jumet, kui on tegemist hermeetilise ruumiga. Kui aga lihtsalt kuhugi kohta jäi õhutasku, kust õhk ei saanud välja tulla, siis nii õhutasku surve kui välise vee surve on võrdsed.
Tekkis üks huvitav küsimus. Kui uskuda kokkupõrget allveelaevaga ja eeldame, et allveelaev ei ramminud meelega, siis kas allveelaevadel mingit collision radarit pole, et oleks jõunud õigel ajal kurssi muuta? Või oli see mingil põhjusel meelega välja lülitatud, et märkamatuks jääda?
Kangema kraami lingil väidetaksegi, et juhtus tavaline õnnetus: http://heiwaco.tripod.com/news7.htm
Teisalt, tunnistajate ütluste järgi toimus juba kesköö paiku tegevust, iseasi siis kas Eesti või Rootsi aja järgi.
Samas, valetamine, uurmise takistamine viitavad sellele, et midagi oli rootslastel ikka varjata.
Kui oletada siis ainult seda, et kui lastiks oli ebaseaduslikud relvad või tehnika siis ehk eskorditi allveelaevaga Estoniat - kas selleks olid venelased või rootslased või hoopis mõlemad, ei tea ja ei saagi teada. Tormise mere tõttu tekkis eksitus ja riivati üksteist. Vesi laskus alumistele tekidele laev vajus natukene kreeni mille tulemusena ei pidanud visiir vastu ja nii see läks. Aga see on puhtalt spekulatsioon, mis siis kui ...
Kui oletada siis ainult seda, et kui lastiks oli ebaseaduslikud relvad või tehnika siis ehk eskorditi allveelaevaga Estoniat - kas selleks olid venelased või rootslased või hoopis mõlemad, ei tea ja ei saagi teada. Tormise mere tõttu tekkis eksitus ja riivati üksteist. Vesi laskus alumistele tekidele laev vajus natukene kreeni mille tulemusena ei pidanud visiir vastu ja nii see läks. Aga see on puhtalt spekulatsioon, mis siis kui ...
Ükskõik kes turvas, nii külje all sõita poleks ikka pointi olnud, et küljed kokku lähevad. Pigem oleks see allveelaev siis vee alt ja distantsi hoides saatnud.
Iseasi kui pardal mingi action toimus ja allveelaevnikud soovisid pardale pääseda, kuid mingi valearvestuse tõttu sõitsid sisse.
Või noh, ei saa välistada ka seda, et saatsid nii venelased kui rootslased ja neil allveelaevadel omavahel läks mingit moodi madinaks ja üks neist torpeedo eest kõrvale põigates kogemata Estoniale sisse põrutas.
Aga noh eks see kõik teooriaks jääb, kuna allveelaeva mere põhjast ei leitud(või ei tahetud leida), siis nüüd 25 aastat hiljem vaevalt keegi seda ära tõestab mis oli või ei olnud.
Kui oletada siis ainult seda, et kui lastiks oli ebaseaduslikud relvad või tehnika siis ehk eskorditi allveelaevaga Estoniat - kas selleks olid venelased või rootslased või hoopis mõlemad, ei tea ja ei saagi teada. Tormise mere tõttu tekkis eksitus ja riivati üksteist. Vesi laskus alumistele tekidele laev vajus natukene kreeni mille tulemusena ei pidanud visiir vastu ja nii see läks. Aga see on puhtalt spekulatsioon, mis siis kui ...
Ükskõik kes turvas, nii külje all sõita poleks ikka pointi olnud, et küljed kokku lähevad. Pigem oleks see allveelaev siis vee alt ja distantsi hoides saatnud.
Iseasi kui pardal mingi action toimus ja allveelaevnikud soovisid pardale pääseda, kuid mingi valearvestuse tõttu sõitsid sisse.
Või noh, ei saa välistada ka seda, et saatsid nii venelased kui rootslased ja neil allveelaevadel omavahel läks mingit moodi madinaks ja üks neist torpeedo eest kõrvale põigates kogemata Estoniale sisse põrutas.
Aga noh eks see kõik teooriaks jääb, kuna allveelaeva mere põhjast ei leitud(või ei tahetud leida), siis nüüd 25 aastat hiljem vaevalt keegi seda ära tõestab mis oli või ei olnud.
Venelaste puhul on pohuisim ja üleüldine hooeltus täiesti tavaline ja ootuspäerane, nende puhul ei saa kindel olla et turvaliselt ohutus kauguses olid, ja täitsa vabalt võis kapten ka auru all olla mis ei oleks üldse nii ebatavaline.
viimati muutis bugbrake 29.09.2020 18:00:53, muudetud 2 korda
Sellest filmist tuleb välja, et suure tõenäosusega üritati smugeldada modernset, samas ülikriitilist (tuumarelvade) juhtimissüsteemi.
Varasemalt on sellised sarnased juhtumid päädinud Venemaa kõigi juhtimissüsteemide ülikalli väljavahetamisega kõikides tuumarelvades.
Seda ei saanud Venemaa mingil juhul lubada väljuda välisriikide kätte. Hoiatati korduvalt ka Briti luureteenistust ja sellest oli filmis juttu. MI6 oli ise sellega seotud.
yerba, su andmed pärinevad militaarist või teistest allikatest?
Ühest teisest kohast. Tõenäoliselt 2044 aastal on kogu info päevavalgel ka. Kannatust.
Aga tegelikult on päris põnev, kuhu nüüd antud uurimine viib ja mis sellest saab. See osa, et Eesti peab juhtohjad haarama uurimises, on natukene ulme valdkonda kalduv.. mis Sa ikka haarad, kui kuskile ligi ei lasta...
Evertssoni doksarjas käib Norra teadlane professor Almdahl välja, et auk võis tekkida laevakerre, kui see põhja vajudes kiviga põrkudes. Professor Metsaveer nendib, et see on võimalik. „Eile vestlesin sel teemal ühe geoloogiga, kes ütles, et seal pehme pinnase all on tõesti kaljud, mille üksikud tipud võivad olla väljas. Igal juhul ei ole see versioon välistatud,” sõnas ta.
Rohkem ei ole professor nõus spekuleerima. „Selge on, et enne lähemat uurimist ei saa rohkem midagi öelda. Sinna alla tuleks saata kas kaamera või tuuker ja vaadata, mis seal pinnases on. Kui pinnas on pehme terve laeva ulatuses, siis tuleb hakata edasi mõtlema – liigume ikka lihtsamalt keerulisemale,” ütles professor. Praegu jääb Metsaveere sõnul endiselt kehtima uurimiskomisjoni lõppraporti järeldus: vöörivisiiri lukud olid liiga nõrgad ning laeva liikumissuuna ja tugeva tormi toimel andsid need järele ja purunesid. Visiiri lahtitulek võimaldas ka vöörirambi kinnitusel lahti tulla, vesi pääses laeva ja uputas selle.
Lisaks muidugi ebamugav küsimus: kuidas allveelaev ja Estonia nii kokku põrkasid 15+ sõlmese kiirusega, et kokkupõrkekoha peale selline üsna puhaste servadega ava tekkis. Ja kuidas selline ava laeva nii kiiresti uputas ning kuidas ava taga olnud 19 inimest laevalt sel juhul pääsesid.
Igasuguseid teooriaid on huvitav välja mõelda, aga nende faktina esitamisel peab juba ettevaatlikum olema.
Seda kaljude teooriat tahaks näha.
Filmis oli sellest pikalt juttu - puhtalt moreeni ja savipõhi.
Isegi kui mingi kivi oli, siis polnud kivile toetuspunkti.
Ja see olla läbiskaneeritud ala väidetavalt.
mihkel7, filmi vaatasid juba?
Näitas kuidas ROV järgis kindlat joont mööda ühelt poolt ja teiselt poolt. Enne näitas ka 1994. aastal tehtud aukusid.
Vrakk oli vahepeal muutnud oma nurka soodsamaks, et auk oli näha.
Hea küsimus, kas teati august või mitte.
Teine hea küsimus, kas filmimeeskond sattus sellele juhuslikult peale või oli tal eelteavet, et laev on end keeranud _________________ Erakopeerimistasu tõstmise ettepaneku tagasilükkamine Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV-s ID-kaardiga autentimine
Emeriitprofessor ei saakski midagi muud ju rääkida. Ta oli üks raporti koostajatest.
tsitaat:
Rahvusvahelise Estonia uurimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Metsaveer kinnitab, et insenerina aimas ta laevahuku põhjust peaaegu kohe, ainult selle tõestamisele kulus neli aastat tööd.
Päris huvitav lugemine. Ma neist laevadest väga ei tea, aga noh, nüüd jälle tean veidi rohkem.
Et auk auguks. See tilluke neljameetrine lõhe ei viiks seda suurt laeva poole tunniga põhja.
Hiiu antud lingilt pasten siia, 11. Wilhelm Gustloff, Saksamaa, 50 min. TORPEEDOD täpsemalt siis kolm torpeedot. See laev oli lõhki nagu seaküna ja ikka uppus kauem kui estonia.
Emeriitprofessor ei saakski midagi muud ju rääkida. Ta oli üks raporti koostajatest.
tsitaat:
Rahvusvahelise Estonia uurimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Metsaveer kinnitab, et insenerina aimas ta laevahuku põhjust peaaegu kohe, ainult selle tõestamisele kulus neli aastat tööd.
Ta aimas seda ja jäi kindlasks sellele arvamusele aga teised versioonid oleks pidanud ikkagi välistama. Kui käidi kaameratega ainult seda visiiri osa ja kinnitusi filmimas siis kui rakse ja keeruline oleks olnud üle vaadata kogu laeva kere mis nähtaval oli.
Kuna filmi tegijad teadsid juba eelnevalt kus auk on siis ainuke järeldus on keegi käis ja tegi selle augu!
No auk ja asukoht oli ju algusest teada.
Spezz kirjutas:
Aasta oli 2006: https://www.ohtuleht.ee/194717/vassimine-estonia-huku-umber-jatkub
"Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.
Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi."
Küsimus on pigem selles, miks rootslased seda auku nii kiivalt varjata üritasid ? Raportist jäeti välja, auk varjati peale kallatud liiva ja sodiga ära.
Ainuke loogiline seletus on, et nad teadsid selle augu tekkelugu ja seoseid augu ja põhjaminemise loos.
Ausal uurimisel poleks mingit mõtet varjata laeva põhjaminemisel vastu kivi tekkinud auku.
See laev oli lõhki nagu seaküna ja ikka uppus kauem kui estonia.
ma esmapilgul näen kahte erinevust - autoteki olemasolu ning ilm. II MS aegne reisilaev on tekkide ja vaheseinte rägastik, isegi kolm auku allpool veeliini ei suuda seda eriti kiiresti veega täita ja ka kreeni tekkimine võtab aega või ei teki seda üldse, laevad läksid põhja mastid püsti. Estonial oli aga veeliinist ülevalpool kahe teki jagu tühja ruumi, kuhu vesi peale visiiri kadumist ja rambi avanemist vabalt sisse sai, kreen tekkis väga kiiresti, mingil hetkel vajusid juba autod ühele poole hunnikusse ja sel hetkel kui lained vett juba ülemistele tekkidele peksma hakkasid, läks asi hooga üle nipli ja uppuski, põhi üleval.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.