[seeru]

[KillFrenzy]

Gap, foorumis kirumine kindlasti aitab

Kodulehel on kontakid olemas kuhu saab kurta.

[indrpo]

[seeru]

[ref]

[MultiUser]

[indrpo]

[kevku]

Ei ole üksikjuhtum, siin samas teemas viimastel kuudel mitu postitust sellest DHCP kakkumisest mitte-Intento ruuteritega.

[-parun-]

Tele2 juht: Eesti regulaatorid võiksid selgroo kasvatada
Tele2 juhi Chris Robbinsi sõnul on Eesti telekomiturg õnneks nii kliendivaenulik, et siin pole mahtude kasvatamine mingi kunst.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/7022739/tele2-juht-eesti-regulaatorid-voiksid-selgroo-kasvatada

Tsitaat:
"Kui ma Eestisse tulin ja mulle öeldi, et siin on neli-viis korda Euroopa keskmisest kõrgemad hinnad, siis ma arvasin et ei saa olla. Tõele au andes, mobiilipakettide puhul toimib konkurents ja Euroopa lõikes on hinnad soodsad. Aga see, mis toimub koduinterneti puhul, on hullumeelne, meil on Euroopa kalliduselt teised hinnad. See, mida ärikliendid maksavad, on pöörane. Sealjuures pole sellel ühtegi tehnilist põhjust. Eestis on parim fiiberoptilise kaabli süsteem, mobiilimastid, aga ülikiire interneti võimekus on 11 protsenti - ma pole midagi sellist varem näinud. Ega siin muud põhjust pole kui see, et Telial on turul domineeriv positsioon, konkurentsi pole ja nad teevad, mida tahavad."

[seeru]

Veel üks Tele2 juhi tsitaat:

[Zuumbox]

Nonii, Telia - kaevake aga Tele2 nüüd laimamise eest kohtusse
Tavainimesi tambite sellel teemal küll mutta, niiet vähe pole

[Betamax]

[seeru]

[Reaper]

[acl]

[seeru]

Internet on nii mõneski kohas luksuskaup
https://leht.postimees.ee/7023033/internet-on-nii-moneski-kohas-luksuskaup
23. juuli 2020

Spoiler

tsitaat:

Paarkümmend aastat tagasi viskasid irvhambad nalja mobiilioperaatori üle, kes vedavat oma kliente levialasse, kust nad helistada saavad. Aastad on kulunud, Eestist on saanud tunnustatud e-riik, kuid väljasõidud levialasse on endiselt paljude ettevõtjate ja netikasutajate jaoks igapäevane asi. ... Kummalisel kombel ei puuduta taoline probleem vaid eraldatud metsakülasid, kus võib ehk loogilisekski pidada, et ühelgi mobiilioperaatoril pole motivatsiooni pingutada paarikümne netitarbija pärast. Tegelikult aga on hanguv ja lausa olematu internet üleüldine probleem, mille üle kurdavad ettevõtjad vaat et igas Eesti nurgas. Ja seda ajal, kus aina enam tööd tehakse üle interneti kaugtööna. ... Ylle Tampere töötab kodukontoris kas Tallinnas Nõmmel või Saaremaal. ... „Eelmisel aastal oli Saaremaal mobiilne nett selline, et see küll venis, kuid midagi otseselt tegemata ei jäänud. Tele 2st öeldi, et olemegi leviaugus ja midagi seal ei levi,” kirjeldas ta. „Nõmmel pandi meile valguskaabel, aga Telia andmeside lihtsalt ei toimi nii nagu vaja. Peaks olema valguskaabliga välkkiire, aga on nii aeglane, et tööd teha ei saa. Oleme vahetanud ruuterit, paketti, aga tuleb vihm ja kõik venib.” ... Väljasõidud kaabli juurde Filmitegija ja Kinobussi eestvedaja Mikk Rand tegutseb Saaremaal Laimjala kandis. Ta ütles, et inimesele, kes tahab elada Saaremaal ja töötada seal suurte andmemahtudega, on netikiirus piin. „Kodus kasutan Tele2 õhulevi, kuid kui on vaja suuremaid andmemahtusid üles-alla laadida, käin seda tegemas Orissaare rahvamajas, kuhu nett saabub valguskaabliga. See on aga kodust 20 kilomeetri kaugusel ehk päris tüütu on niimoodi käia filme üles-alla laadimas,” kõneles ta. „Õhuleviga läks asi eriti hulluks siis, kui inimesed koroonakriisi tõttu koju jäid.” Rand rääkis, et kolm aastat tagasi tekkis lootus, et ehk saabub ka Saaremaale kiire internet. Selleks lõid kohalikud omavalitsused Digisaare-nimelise ettevõte, kes kaardistas inimeste vajadused. Saaremaal kaevati sisuliselt ühe suve jooksul teedevõrgustikuga paralleelselt optilise kaabli võrgustik. See peaks nüüd olema maa all ja ootama oma aega. Digisaarest pole aga enam juttugi ja paraku osutus kogu selle projekti raames tehtud töö mõttetuks. Nimelt tõmbas toonane ettevõtlus- ja infotehnoloogia­minister Urve Palo tööle vee peale ja otsustas, et omavalitsustele kuuluvate ettevõtete asemel tuleb töö anda hoopis suurettevõtetele. Kuna projektidega kaasneb eurotoetus, tekkis ühtäkki selle vastu huvi nii Elektrilevil kui ka Telial. ... Rand ütles, et ta on uurinud Teliast, kuidas saada kiiremat internetti ja saanud vastuseks müstilise rahasumma, mis kaabli vedamine temani maksaks. „Antennid ja muud jaekaubanduses müüdavad abivahendid on läbi proovitud. Kuni nett tuleb üle õhu ja võimsus jaguneb kasutajate vahel, ongi kasutamine suvel, karantiiniajal, vihma ja tormiga raskendatud,” ütles ta. „Paarigigaseid filmirulle laadin ­öösel alla, kuid ma tahaksin teha tööd normaalselt. Nii nagu Tallinnas.” ... Õhunetti lihtsalt ei jätku kõigile Telia tehnoloogiajuht Andre Visse ütles, et nn õhuinternetiga ei saa tõesti alati garanteerida, et seda jätkuks kõigile, sest tegemist on piiratud ressursiga ja netikvaliteet sõltub tarbijate arvust konkreetses piirkonnas. „Kui ühes piirkonnas on palju tarbijaid, näiteks õhtusel ajal, ongi võrk umbes. Nägime koroonakriisi ajal, kuidas ­andmeedastuse mahud meie võrgus kasvasid 30–40% ja võrgu koormused piirkonniti muutusid järsult. Tekkisid ülekoormuspiirkonnad, kuhu operatiivselt mahtu lisasime,” ütles Visse. „Oleme tänavu teinud enam kui 400 mobiilvõrgu arendust, neist eriolukorra ajal (märtsist juunini) peaaegu pooled. Rajasime täiesti uutes asukohtades mobiilside tugijaamasid, uuendasime ja lisasime mahtu olemasolevates raadiovõrgu sõlmedes. Lisaks paigaldasime üle Eesti ligi 100 asukohas täiendavaid 3G- ja 4G-tugijaamasid. Pidevalt suurendasime 4G-võrgu läbilaskevõimet ligi 200 kärje lisamisega. Telia tegevus on praegu suunatud teenuste kvaliteedi tagamisele maapiirkondades ja suvila­rajoonides seoses suvise mahu kasvuga.” „Teine lugu on kaabliinternetiga, millel saame garanteerida kiirusi. Samas väga hõredalt asustatud alal ei ole ka kaablit võimalik panna, sest inimene ei jõua seda kinni maksta ja meil pole kaablivõrku sellisesse kohta ehitada otstarbekas,” sõnas Visse. Telia on 2017. aastast jõudsalt kaablivõrku välja ehitanud ja nüüdseks jõuab ülikiire internet 160 000 kliendini. Telia on interneti püsivõrgu arendamise ja uuendamise projekte teinud üle Eesti, ligi pooled projektid on ellu viidud väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Väljaspool Tallinna on Telia kaablivõrku laiendatud näiteks Tartus, Võrus, Viljandis, Haapsalus ja isegi Abruka saarel. „Investeerime igal aastal infrastruktuuri Eestis 50 miljonit eurot. Pool sellest läheb võrgu infrastruktuuri rajamisse. 2017. aastal võtsime eesmärgiks panna viie aastaga kinni vana ADSL-tehnoloogia ja praeguseks on meil vana tehnoloogia kliente järel veel 20 000. Loodame eesmärgi täita,” ütles Visse. „Mobiilses võrgus ootame järgmist 5G-mobiilipõlvkonda, mis võimaldab paremat kiirust ja tänu millele saab läbi õhu kaabliinternetiga sarnast ­kasutuskogemust.” Mida aga soovitada nendele, kes peavadki kuskil metsatalus hanguva internetiga läbi ajama ja kelleni kaabel kunagi ei jõua? „Meil on olemas Fix4G ehk 4G Koduinterneti teenus: katusele pannakse väliantenn, mis võimendab mobiilisignaali ja annab kaablilähedase kogemuse. Kiirus on sel lahendusel küll piiratud, aga andmemaht mitte. Samas kui piirkond on ülekoormatud, ei aita alati ka see lahendus. 5G toob kindlasti leevendust ja sinna mahub ka rohkem tarbijaid,” lisas Visse.

[indrpo]

Visse viimased sõnad on pisut realistlikumad seoses ADSL sulgemise ja 5G tulekuga ja ausalt räägitakse ka 4G kohta.

Küsimus on ainult selles, kas keegi teine peale Telia ka perset liigutab või käib ainult pressiteateid genereerimas? Millest selline hala. Kõik nõukaaegsed ja ka uuemad torud on lahti kõigile nii nagu kokku lepitud. Mingit sundpiirangut siin pole, sest reaalselt ju torusid kasutatakse, kuskohast tuleb siis müüt ja jutt. Loomulikult, kui mahub, siis mahub, kui mitte siis mitte ja selleks on dokumendid.
Ja kui ikka ei sobi siis pangu oma raha ka alla ja kasutagu elasa-elektrilevi võrke.

ja kui eelnevat uudist kommenteerida, siis NII MÕNESKI KOHAS jääbki kiire internet luksuskaubaks. Samas saab pea igas rabas väliantenniga midagi kätte ja foorum loetud ning arved makstud.
Mida uudises nüüd öelda taheti, et keegi peaks ikkagi selle eest hoolitsema, et 100% fiiber oleks igas elamises? Pole probleemi, uudise tekitaja võib oma maamajas teha konkursi parima hinna saamiseks ning avaldagu mis see parim hind fiibri veoks on.
Fakt on see, et kas seda on niiväga vaja, et selle peaks maksma kinni maksumaksja, inimene või teenusepakkuja? Arvestagem ikkagi valdava enamusega kes ei vaja ülikiiret... seega need üksikud peavad finantse leidma.

[Reaper]

See on küll huvitav, et "Ylle Tampere" Nõmmel optilise kaabliga hädas on... tea, milles asi võib olla...

[indrpo]

[Reaper]

Ei, pigem ma tundsin huvi, et mis selliseid probleem võib põhjustada, kas on mingi levinum probleem?

Muhvid ei ole korralikult kinni ja vihm pääseb optika vahele? Aga kuidas see võib segada? Peaks ju keevitatud olema?

Ma pigem oleks arvanud, et õhukaablitega tekib probleem tuulega. Kunagi ühes töökohas rentisime linnadevahelist televõrgu optikat, mis on kõrgepingemastide vahele veetud. Kõva tuulega tekkis tõsine probleem, ühendus kord oli, kord ei olnud (flapping).

[seeru]

Tehnika ja tehnoloogia areng käib sellise kiirusega, samuti aastad mööduvad kähku ja arvata on, et kõigil on suht varsti vaja kiiremat netti kui 30Mbit, rääkimata mingist 4,5Mbit, kuigi praegu rõõmsalt kilgatakse, et seda on ülearu.
Inimesed veel praegu lihtsalt ei tea, et see tahes tahmata nii läheb.

[-parun-]

[ref]

[RCC]

[XeStAiSy]

See telia on tegelikult pidur nad ajavad klientidele sellist bs pähe et lausa nutta tahaks. Kui ruuterisse tuleb 100 mega ja uploadi peaegu 50mbit siis pead ikkagi nautima bs juttu et ei saada isegi uploadi tõsta 5mbit jagu lol ma pidin täieliku kreepsu saama kui kuulsin vaseliini peal upload max 10 mbit ruuterisse jaamast tuleb 45mbi uploadiks ja seda ei suudeta kergitada sama vabalt võiks vaseliini peal olla veel 70-80mbit downloadiks olla kuigi kui 100 pole võimalik siis istud 50mbit selle downloadi elaks veel üle kuid mis asi on upload 10 mbit kui pressid videosid youtuubi 4 tundi siis on see aeg kus midagi eriti teha ei saa video pärast. vabalt võiks olla 70/25 50/25 valikud kannatab 800 meetrit välja lõdvalt. Seal vist kiirused igalpool kistakse poole peale liini suutlikuse pealt liin kannatab rohkem kui pakutakse. Tegelikult see on ka bs kui inteno dg301 teeb 100mbit ilusti vase liini peal ja mingit probleemi pole ja saab hakkama milleks siis uusi ruutereid nii kõvasti peale pressitakse tehnikud ja tugi laulab nonstop parem wifi isegi 5g AC peal on raske saada üle 50mbit reaalses kasutuses.