[Tanel]

TELIA EESTI PRESSITEADE - Koroonaviiruse pandeemia pani inimkonna otsa vaatama senikogematutele probleemidele, mille lahendamine toob kaasa mitmete valdkondade kiire tehnoloogilise arengu, kirjutab Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse.

Viimane kriis näitas taaskord kui haavatav on inimkond kiirelt levivate ohtude suhtes. Ometi on juba mõnda aega olnud selge, et sarnaselt edasi toimetades ei jätku seda maakera meile enam kauaks. Ühest küljest eraldas COVID-19 kriis inimesi füüsiliselt, kuid samas - nagu ka mitmed teised kriisid – omakorda ühendas. Nii nägime, kuidas liitis tehnoloogiasektor kriisi käigus oma jõu avaliku sektoriga, leidmaks uusi innovaatilisi lahendusi keerulise perioodiga toime tulemiseks ja kriisi seljatamiseks. Samuti korraldati üle maailma hackathone, mille käigus suunasid startupid oma energia hetkel aktuaalsete probleemide lahendamisele. Selline koostöö suurte muutuste esilekutsumiseks võiks tulevikus saada normiks. Usun, et võti paljude valdkondade probleemide lahendamiseks peitub tehnoloogias ja selle kiires arengus, olgu selleks keskkond, tervishoid, meelelahutus või muud sektorid.

Aga mis suunas oleme täna liikumas ning milliseid uusi ja põnevaid võimalusi suudab tehnoloogia ühiskonnale pakkuda? Eks tegelikkus kujuneb ikkagi reaalsete vajaduste põhjal, kuid järgnevalt on toodud mõned näited, mida tulevik meile pakkuda võib.

Ajuoperatsioon arsti juuresolekuta – utoopia või lähitulevik?
Juba täna on osa inimesi mõistnud ja kogenud, et terviseabi saab vajadusel ka arsti füüsiliselt külastamata. Kriisiolukord seejuures vaid kasvatas e-tervise lahenduste populaarsust. Tulevikus on kindlasti oodata kõikvõimalikke eneseabi pakette, uusi enesetestimise võimalusi, terviseuuringute teostamise kapsleid jne. Kuid kas oleme täna valmis aktsepteerima ka olukorda, kus operatsiooni tegemisel arsti otseselt patsiendi kõrval pole? Samas on esimesi testoperatsioone n-ö kaugjuhtimise teel edukalt läbi viidud ning seda juba mitu aastat tagasi - arst viibib patsiendist sadade kilomeetrite kaugusel ja opereerib kirurgilise manipulaatori abil. Esimesed kaugjuhtimise teel teostatud südameoperatsioonid viidi läbi eelmisel aastal ning kindlasti kasvab lähiajal robotite abil teostatavate keerulisemate operatsioonide hulk plahvatuslikult.

Targad linnad - tee puhtama ja energiasäästlikuma keskkonna poole
Elame täna maailmas, kus on tohutult palju andmeid, kuid kas oskame neid alati ka targalt kasutada? Kriisi käigus tekkis riigil vajadus hinnata inimeste liikuvust ning selleks kasutati edukalt mobiilseid koondandmed. Just seesuguse analüütika kasutamine on hea näide sellest, kuidas nii inimesed, ettevõtted kui riik tervikuna saavad ühiselt teha tarku otsuseid.

Suurandmed on kindlasti võimalik ka laiemalt ühiskonna heaks tööle panna. Kombinatsioonis tehnoloogiaga on neil puhtama ja säästlikuma keskkonna tagamisel väga suur roll. Tulevik on kindlasti nutilinnade päralt ning suurandmeid ja erinevaid asjade interneti ehk IoT-lahendusi saab kasutada näiteks ühistranspordi efektiivsemaks muutmiseks, tänavavalgustuse säästlikumaks kasutamiseks, hoonete energiasäästlikumaks kütmiseks jne.

Kodukontor standardiks ka kaevurite jaoks
Ülikiirete ühenduste levik ja 5G tehnoloogia avab võimalusi rasketehnika distantsilt opereerimiseks. Oleme seda tõestanud juba 2017. aastal Tallinnas toimunud EL-i Digital Summiti raames, kus juhtisime minikoppa distantsil asuvast juhtpuldist, kasutades 360 kraadi kaamera videopilti, virtuaalreaalsuse lahendusi ning signaali edastust üle 5G võrgu.

Sarnase lahenduse on näiteks Telia Rootsis juba juurutanud töötavas kaevanduses, kus rasketehnikat on võimalik opereerida distantsilt. Sel moel saavad tulevikus ka kaevurid hommikul selga panna valge särgi ja lipsu ning kontorist, aga miks mitte ka kodukontorist, oma töötunnid kirja saada. Sarnased lahendused leiavad juba täna kasutust tingimustes, mis ohustavad töötajate tervist, olgu selleks siis tuletõrje- või muud päästerobotid, kaevandused jne, kuid nende levik kiireneb ja laieneb kindlasti.

Kuum pitsa otse lauale drooni abiga
Kuigi peame ennast e-riigiks ja infoühiskonna eestvedajaks, siis reaalsuses on paljude Eesti ettevõtete digitaliseerimine siiski üsna madalal tasemel. Kriis aitas anda positiivse tõuke ning kiirendas paljude digilahenduste arendamist. Enam ei ole kellelgi kahtlust, et nende tooted ja teenused peavad olema kättesaadavad digikanalites ning konkurents neis kanalites on oluliselt tihedam ja laiem kui füüsilises maailmas. Kõik on vaid mõne kliki kaugusel ja võidab see, kellel on atraktiivsem, kasutajasõbralikum ja usaldusväärsem digikeskkond ning hästi läbi mõeldud, kiired ja sujuvad e-keskkonda toetavad protsessid. Pakiautomaatide võrgustik järjest laieneb ja varsti saavad ilmselt ka linnadest kaugemal elavad Eesti inimesed sama lihtsalt oma tellimused kätte. Aga millal saab igaüks endale mõne tehnilise lahenduse, näiteks drooni abil, kuuma õhtusöögi otse restoranist oma lauale? Usun, et juba väga varsti.

Robot-koduabiline vanaemale seltsiks
Mida enam tarbijad kolivad oma tegemisi e-keskkondadesse ning digimaailma, seda enam loob tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamine ettevõtetele konkurentsieelist. Erinevad soovitusmootorid, tarbimisharjumuste analüsaatorid ja tehislikud abimehed digikeskkondades on kasutusel juba praegu ning need muutuvad lähiaastatel pigem standardiks.

Varsti ei ehmata meid enam sugugi kõnerobotiga vestlus või chatbotiga nalja viskamine. Paljud meist on vanu ulmefilme vaadetes ilmselt unistanud samasugusest robotist koduabilisest. Tehislikud koduabilised ja robotkaaslased võivad samuti lähitulevikus saada tavapäraseks nähtuseks. Olukorras, kus ühiskond vananeb ja lähisugulastega vahetu kontakti hoidmine pole alati võimalik, on oluline, et just eelkõige eakatel oleks abiks ja seltsiks keegi (või miski), kes vajadusel aitab teisest toast asju tuua, raskemaid esemeid tõsta, koristada, õhtuti meelt lahutada ja vajadusel meditsiiniabi osutada või kiirabi kutsuda.
Näiteks Jaapanis, mille ühiskond vananeb kiiresti, on hoolde- ja vanadekodudes tegutsevad robotid juba täiskohaga tööl. Ühiskonna vananemine tähendab, et neis asutustes on kliente palju, töökäsi aga napib. Nii aitavadki robotid inimepersonali eakatega suhtlemisel ja nende lõbustamisel ning pakuvad eakatele tuge näiteks püsti tõusmisel ja liikumisel.

E-meelelahutuse uus tase
Ammu on räägitud sellest, et ühel hetkel kolivad kino ja teater eraldi saalidest täielikult teleekraanile, kuid seda pole seni juhtunud. Samas on maailm viimase paari kuuga ikkagi väga palju muutunud ja paljud asjad, mis on keskmisele inimesele enne kriisi tundunud väheatraktiivsena, on saanud uue tähenduse. E-sport kogub populaarsust ning sai kriisi ajal kindlasti endale jälgijaid juurde ja asendab ilmselt vähemalt mingil määral tulevikus massikogunemistega spordiüritusi. Kriis on paljudele õpetanud, et virtuaalsete pidude pidamine võib olla pea sama lõbus alternatiivne ajaviide, millest saab osa võtta ka mitte otseselt kohal viibides. Kiire interneti ja uue põlvkonna mobiilse andmeside levik loob eeldused ja võimalused veelgi realistlikumaks virtuaalseks koosviibimiseks. 360 kraadi videosisu ja virtuaalreaalsuse lahendused saavad kindlasti lähiaastatel tuule tiibadesse ning liiguvad massidesse.

Kokkuvõtvalt on kõik eelpool kirjeldatud tulevikutehnoloogia alged juba olemas ning maailma ajaloos erakordne riikide ja majanduste sulgemine annab nende edasiarendamisele kindlasti märgatava kiirenduse. Jääb üle vaid nentida, et kulunud ütlus „igas halvas on midagi head“ on jälle tõeks osutunud.

Allikas: www.telia.ee

[marxveix]

Pole minu reaalsus see AI ja IOT, pooldan rohkem kaabeldatud tehnoloogiat, seda nii telefoni kui arvuti ja muus osas. Panna kaameraid täis, pole muud kui jälgimise ja kontrolli ühiskond. Keegi soovib muuta Eestit -> Hiinaks, Metsarahvastel või mõndade teiste sugemetega rahvastel on vahe sees. Inimesed olid vabad, kui telefon ja arvuti oli kaabeldatud. Tehnoloogia on teatud maani täitsa ok, see piir on aga ületatud, kuna see tehnoloogia on inimese vaimsest arengust eest. Inimesed peaks rohkem iseenda ja maaga kontakti looma, liigne tehnoloogia segab, eriti kui see on loodud valedel alustel, valedel eesmärkidel. Olge terved, mina isiklikult olen sellest väljunud, ei oma isegi mobiiltelefoni, lauatelefonist küll ja enamgi veel, lauaarvutist küll ja enamgi veel. Ja näete, arvutite huvi on endiselt olemas, kuigi see huvi aastatega vaikselt taandub. Robotitel pole hinge, inimesel on, paljudel on aga süda sulgunud, ootel, ootel tööülesandeid täites, et pole isegi aega vaikselt seisatada, selgusele jõuda. Igal asjal aga oma aeg, aeg ilma ajata.

[kalvis]

Praegu on juba näha uut reaalsust - Üleriigilised videokaamerad tegelevad massnuhkimisega. Riik tõsimeeli tahab kasutada näotuvastust teadmaks kus sa liigud. Riik tõsimeeli tahab igaühe mobiili kasutada sinu liikumisandmete korjamiseks. Kiiruskaamerad mitte ei trahvi vaid koguvad iga auto läbimise kohta andmeid. Neid andmeid võib riik korjata ilma igasuguse kohtu loata ja töödelda. Kui eraettevõtja ei või siis Riik võib. Samamoodi tahab riik, et just e-kanalite kaudu liiguksid pangaülekanded sest siis on inimese personaalnne liigutus näha. Sama digiallkirjastatud dokumentidega.
Andmete töötlus on saavutanud täiestu uue taseme. Hiina tõestas kui vinge nuhkimisühiskond on koroonaviirusega - neil oli iga kodaniku liikumine onlines teada. Kui keegi nakatus vaadati tema mobla andmetes 2 nädalat tagasi iga inimesega kokkupuude.

[mikk36]

Et siis nüüd teevad kiiruskaamerad pilti ilma välguta?

[kalvis]

Kiirusekaamerad koosnevad kahest osast. Üks osa on videokaamera mis teeb numbrituvastuse ja töötab kogu aeg. teine seade on kiirusemõõtja mis mõõdab kiiruse ja kui kiirust on ületatud siis öisel ajal teeb välgu, et tuvastada piisavalt kvaliteetne pilt koos kiiruseületamisega.

Veel on lisatud päris palju ainult numbrituvastuse kaameraid, mis siis lisavad andmebaasi numbrimärgi koos kellaajaga.
Kõige vingema ühensüsteemi kasutas maksuamet mis siis piiril oleva numbrituvastuskaamera sidus pankade pangakaardiga ja kui läksid Lätti, pangakaardiga maksid omal nimel üle 100€ + kinnitus et kaardi omanik on x auto kasutaja siis oligi vaja vaid kinni pidada. Vahur ise rääkis raadios kui hea süsteem valmis treiti.

[mikk36]

Kas numbrituvastuskaamerad ei vajagi IR lampe öösiti numbri nägemiseks?
Nii 850 kui 940 nm IR lambid eritavad ju ka nähtavat punast valgust, üks vähem teine rohkem, seepärast on ka seda välku näha, kui pilti lõpuks teeb.

[jaank]