[Tanel]

Automatiseerimise tõttu muutub üha suurem osa elanikkonnast majanduslikult üleliigseks, misläbi võivad muutuda ka mitmed meile ilmselgena näivad arusaamad töö moraalsest väärtusest ja olulisusest, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Automatiseerivad tehnoloogiad muudavad mingisuguse protsessi läbiviimise või objekti loomise inimesest sõltumatuks ning tarkvara juhitavaks. Selliste tehnoloogiate kaasaegseteks näideteks on sõidukite tootmiseks kasutatavad robotid, pangaautomaadid ja isesõitvad autod. Automatiseerimise eelisteks on suurem efektiivsus, produktiivsus ja kvaliteet, kuid sellel võivad olla kaugeleulatuvad ühiskondlikud tagajärjed.

Loe edasi: https://novaator.err.ee/983286/oliver-laas-automatiseerimine-muudab-suure-osa-inimestest-majanduslikult-uleliigseks

[NATAS999]

sama juttu räägiti minu meelest juba industrialiseerumise algusest alates. eka teadurid pole vist põhikooli programmi läbinud.

[dex]

Mulle meeldis, et seda juttu rääkis kunstiakadeemia nooremteadur...

[marcor1]

[jnt]

[joulukas]

[hans]

[udumees]

Majanduslikult üleliigseteks muudetakse ametid mitte inimesed. Need on kaks eri asja.
Kas praegu näiteks näitleja on majanduslikult üleliigne?

Kui see nö industrailaiseerimine õigesti teha siis on meil praeguste luuliigutajate ja koristajate arvelt rohkem kunstnikke, muusikud, insenere, reisikorraldajad jne, sest inimesed peavad vähem tööl käima kui osa masinaid töö ära teevad ja saavad rohkem pehmeid väärtusi nautida.
aga tõesti kui sa oled loll nagu lauajalg ja ei suuda midagi asjalikumat teha kui labida liigutamine või kipsikruvi keeramine läheb tulevikus veel raksemaks. Aga eks nende inimeste leu on kogu aga raksemaks läinud. Palju oli labidaliigutajaid vaja eelmise sajandi alguses ja palju praegu?

St väga oluline on, et riik juba selle mõtleks ja ülikoolid ja kutsekoolid toodaks õigeid ameteid. Põhiharidusega pole vist varsti enam tõesti suht midagi teha kui kõik lihtsamad tööd on automatiseeritud.

[jnt]

joulukas, mu töö ei automatiseeru enne, kui tõeline "loovus" ei ole suudetud valemisse/algoritmi panna. Sellega on lugu selline, et küsimus pole mitte arvutusvõimsuses, vaid algoritmi puuduses. Me ei suuda isegi väga aeglaselt tõelist inspiratsiooni emuleerida.

NB: Olen tarkvara arendaja ja AI maailmaga nii mõnegi võrra kursis.

Seni on tehnoloogia areng töökohti juurde loonud. Jah, teatud töökohad kaovad ära, aga uued tulevad veel suuremal määral asemele.
Ainus reaalne sotsiaalne probleem on meil selle osa peal, et kaovad lihtsamad tööd ja tekivad intellektuaalselt keerukamad töökohad asemele. Mida teha inimeste grupiga, kelle vaimne võimekus on üpris piiratud? (Ei mõtle mingit meditsiinilist diagnoosi, vaid lihtsalt vähem "loovad" inimesed)

Ammu vanasti lasti seltsimees Darwinil oma tööd teha. Täna me korjame edukamatelt sundkorras varasid, et neid teisi elus hoida. See probleem ainult süveneb, kuna evolutsioonil on suunataju ära kaotatud.

[LKits]

jnt, kindel, et mõnekümne aasta pärast AI pole suuteline looma mõnda kunstiteost paremini, kui inimene?
Kuidas defineerid tõelist loovust? Enamikul on see nagunii baseeruv/mõjutatud minevikusündmustele - täpselt nagu masinalgi.

[jnt]

LKits, kindel pole ma milleski. Aga tõenäosust pean väga väikseks.

Kunsti puhul, oleneb, mida mõõdad kustiteose "paremini" tegemises. Arvuti suudab juba täna sirgemate külgedega musta ruutu "joonistada", kui seda Malevich tegi.

[2III7]

[NATAS999]

[Betamax]

Te ei usuks, mida automatiseerimisega võib saavutada. 10 aasta pärast on teenindussektoris inimeste osakaal olematu. See valdkond areneb iga päevaga. Tootmissektorist rääkimata. Tööd leiavad ajud, mitte muskel.

[2III7]

[RCC]

taskus on teaduste doktor (doktor nayk) ja kaks kandidaati - aga see on päevselge, et söödikuid (inimesi) on maakeral üleliia ning neid toodetakse sama kiiresti kui mul iga sui kassid poegi.

[NATAS999]

[kristjan*]

[NightStriker]

..

[NATAS999]

[NightStriker]

..

[jnt]

[Mnator]

[Magic]

[Betamax]

[mryx]

[Magic]

Eks areng olegi raske.

Maxima nutikassa on väga ok, kui käid paari asja ostmas. Sama ka rimiga
Seda ei saa ka nii lihtsalt lolliks ajada nagu coopi oma.

Selver on kõige väärakam, sest lubab vaid pulti. Saaremaal nägin tõsist töötajate ajuhälvet - järjekord 15 inimest, aga nutikassa tüüp passib.
Krt löögu enda puldiga läbi
Coopi pult pidi sama ikaldus olema, väga tihti ka kontroll...

[Bilderberg]

[Magic]

Sinna saab vist kõik sendid viia?

[NATAS999]

pult on hea, käid ringi, piiksutad ära, viskad korvi, pärast kassas ainult maksmise ja pakkimise vaev. loll on ainult see, et kliendikaart peab olema. rimis sai vist ilma, aga seal polnd jälle pulti vist. seal nutikassas ise piiksutamine võtab oluliselt rohkem aega kui kassiiril, sama kaup letilt võttes kohe ära piiksutada on oluliselt kiirem, kui kassiir.

[Magic]

Vahe on minimaalne, sest kaotad aega alguses ja ka asju piiksutades. Vähemalt 10-15 asja puhul veel vahet pole.
Käruga küll st. üks korviga teine käruga. Seal pult ikka ainuõige.
//
Samas mõistan ka seda kodupoe loogikat - saad koju 7-8 töölt, siis no ei viitsi käia poes kus pidevalt reklaami lastakse ja käib piiks piiks kõrva juures
Võtad asjad ja kassapidaja teeb töö ära.

[degreal]

[Zoig]

[Magic]

[erick]

Kui aus olla, siis olgugi et mulle endale meeldiks ka pigem inimkassiirid, on nende eksistents üks põhjus miks Eesti feministid saavad palgalõhe teemal laiutada. Kui lihttööd on ikkagi jaotunud nii, et naiste standardlihttöö on kassiir @650 EUR neto ja meeste oma ehitaja @1500 EUR neto, no kuidas sa väldid palgalõhe teket?

[NATAS999]

Zoig, miks sa järjekorda tekitad? puldi mõte ongi see et ei tekitaks mingit lollakat järtsi kuskile pakkimisstationisse.

ise ei taha enam kassas mingit kassiiri näha, alati on mõnel järjekorras, või noh, juba kassasse jõudnul geniaalne idee oma kahele kohukesele ja ühele õunale järelmaksu taotleda, või siis vingutakse pool elu selle üle, miks komeedi komm nii kallis on ja ei taheta maksta, samal ajal ma oma õllepatarei ja tsipsipakiga ootan, millal juba minekut saab ja kas jõuab enne õlle keema minemist poest välja.

[jnt]

Selveri puldi süsteem on kõige mõistlikum süsteem üldse - kõik piiksutavad üle saali laiali asju.

Need kaaluga kassad, seal tekib ikka järjekord, kuna piiksutada saab vaid fikseeritud kohas. (Puldiga seda piirangut pole)

Lisaks, kaaluga kassades pead asju tõstma ümber seal, samas kui puldiga teed piiksu riiulite vahel ja paned kohe kotti - kassas ainult maksad ja haarad koti kaasa. Ei mingit ümber tõstmist või ladumist enam.

[Zoig]

[Mihkel.]

Liitun selveri ja mtasku austajatega. Sellisel peale-tööd kellaajal valingi pigem selveri poes käimiseks kui vähegi võimalik, sest seal ei pea järjekorras istuma. Minge käige tipptunnil (5-6 ja kell 9 kui keskuse kauplused kinni pannakse) Magistrali Rimis. Iseteeninduse järjekord on veel pikem kui kassade järjekord.

[joulukas]

[DigeBeni]

[Draqula]

+1 Selverile
Puldi eeliseks on veel, et näed jooksvalt, mis asjad sulle tegelikult maksma lähevad - olen pannud pakendatud pundi maitserohelist tagasi riiulisse, kuna oleks pidanud selle eest terve kilo hinna maksma.
Lisaks allahindluste puhul on puldilt kohe näha, kas see ka päriselt rakendub - kassa hiljem ei hakka ju kärutäie kauba puhul tsheki pealt üle kontrollima kas asjad olid õigete hindadega.

Puldita nutikassa on kasutatav ainult juhul kui neid on poes tõesti palju ning enda ostetud kaupu väga vähe - muidu täiesti mõttetu pudelikael ehk ikka järjekord ja topelt-lappamine.

[wex]

[NATAS999]

[Magic]

jah nii teevad
Selveris tundub pidev teema olevat. Coopis ka.

[NightStriker]

..

[NATAS999]

radist87, pakkimisstation on selveris see koht, mis on peale seda iseteeninduskassat enne väljapääsemisväravat, need lauad seal ja värki.

[NightStriker]

..

[Zoig]

[napoleon]