[Tanel]

Telia Eesti turvavaldkonna juhi Aigar Käise sõnul näitab erinevate petuskeemide levik Eestis kahjuks tõusutrendi, mistõttu on nii inimestel kui ettevõtetel oluline teada, kuidas selliseid skeeme ära tunda ning vältida.

Üsna palju inimesi on Eestis kokku puutunud kahtlaste üleskutsete ja SMS-idega, milles tuntud teenusepakkujad justkui kutsuvad uuendama oma kontaktandmeid ja paroole, osalema erinevates auhinnaloosides jne. Millega on tegu?
Suur hulk selliseid üleskutseid on erinevad õngitsus- ja petuskeemid ning kahjuks on näha nende puhul märgatavat aktiivsuse tõusu.

Millised on peamised petuskeemid, mida kurikaelad näiteks SMS-i teel kasutavad?
Siin on päris mitu eri suunda. Olulise osa moodustavadki õngitsus- ja petu-SMS-id, mida tuntakse ka SMShingu nime all. Selliste SMS-ide puhul pöördutakse inimeste poole võimalikult personaalselt, jättes mulje, et tegu on kasutajale tuntud teenusepakkujaga. Asja tegelik eesmärk on aga meelitada inimest jagama oma kontaktandmeid ja paroole, et saada ligipääsu inimese pangakontole, e-postile või sotsiaalmeedia kontole.
Samuti levib päris palju libaloosimisi, mida taaskord esitletakse mõne tuntud ettevõtte auhinnakampaaniana. Näiteks lubatakse erinevate küsitluste, netiloosimiste ja muu sarnase puhul välja loosida uus telefon, aga tegelikkuses tellib heauskne kasutaja endale hoopis perioodilise teenuse, millega kaasneb igakuine tasu.


Kuidas ära tunda, et tegu on pettusega?
Pangad ja teised teenusepakkujad ei pane saadetavatesse SMS-idesse kunagi kaasa linki või üleskutset näiteks paroolide või kontaktandmete muutmise kohta. Üldjuhul toimuvad kõik sellised toimingud, loosimised ja küsitlused ikkagi ettevõtete ametlikes kanalites ning neid ei edastata SMS-iga. Kahtluse korral saab alati ka teenusepakkujaga ühendust võtta ning informatsiooni õigsust kontrollida.

Teine suund on petukõned. Näiteks sel aastal tabas Eestit massiline kõnede tulv Samoast. Mis on säärastele kõnele iseloomulik?
Tegu on nn Wangiri kõnedega, mida tuntakse ka kui ühesekundi või siis vastamata kõnedena. Selliste kõnede eesmärk on teha lühike vastamata kõne ning meelitada inimesi tagasi helistama tundmatule välismaisele numbrile, millega kaasneb helistajale tihtipeale ka märkimisväärne arve.

Mida soovitad inimesele, kes saab tundmatult välismaiselt numbrilt säärase kõne?
Ära helista tagasi ning vajadusel blokeeri number. Lisaks kontrolli numbri riigikoodi. Tavaliselt saabuvad sellised kõned mõne välismaise suunakoodiga numbrilt ning kõne kutsung on nii lühike, et inimesel pole aega seda isegi vastu võtta. Kui ka inimese mõni lähedane on samal ajal välisreisil ning kõne saaja pole kindel, kas talle helistab välismaiselt numbrilt pereliige või sõber, saab alati sellele inimesele kontrolliks saata näiteks SMS-i.

Kuidas selliste petukõnede ja SMS-ide levikut tõkestada?
Petukõnede vaates on Telial olemas masskõnede tõkestamise süsteem, mis võimaldab selliseid kõnesid tuvastada ja blokeerida. Tänu sellele lahendusele takistame Eestis igas kuus tuhandeid kahtlaseid kõnesid. Lisaks on meil arendamisel lahendus, mis võimaldab tuvastada ja vähendada spämm-SMS-e. Kõige tähtsam on siiski inimeste endi tähelepanelikkus ja teadlikkus selliste skeemide vältimiseks.

Mida peaks tegema ettevõte, kelle nime ja kaubamärki erinevates petuskeemides kasutatakse?
Teavitama esimesel võimalusel politseid, teenusepakkujat ja ka kliente, kes võisid ettevõtte nimel libasõnumeid saada.

Allikas: www.telia.ee