[Tanel]

PRESSITEADE - Sel nädalal käivitus Eestis kampaania „Murrame harjumusi, mitte puid“, mis kutsub inimesi üles loobuma Telia paberarvetest ning vahetama neid e-arvete vastu. Iga ümbervormistuse eest istutavad Telia töötajad tänutäheks järgmise aasta kevadel Eesti metsa ühe puu.

Telia Eesti e-kanalite ärijuht Leelo Kallikorm ütles, et 30. oktoobrini kestva kampaania eesmärk on kutsuda kliente vahetama Telia iseteeninduskeskkonnas paberarveid e-arvete vastu. Tema sõnul on paberarvest tunduvalt loodussõbralikum alternatiiv e-arve, mille saab mugavalt tellida kas Telia iseteenindusse, e-posti aadressile või internetipanka. Samuti saavad kliendid paberarvest loobuda kõigis Telia esindustes, andes enda soovist märku esinduse konsultandile.

Ümbervormistamise peamine eesmärk on toetada Telia 2030. aastaks seatud sihte, milleks on muuta oma tegevus läbi vastutustundliku digitaliseerimise CO2 emissiooni- ja jäätmevabaks.

Iga kliendi paberarve ümbervormistamise tänutäheks istutab Telia koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) järgmise aasta kevadel Eesti metsa ühe puu.

“Meie ettevõttes leidis see idee suurt poolehoidu. Loodame, et positiivne emotsioon jõuab ka klientideni ning saame koos istutada üle 5000 puu. Kümme protsenti kogu maailmas toodetud paberipuidust läheb paberarvete tootmiseks, mis on väga suur kogus,” lausus Kallikorm.



Telia eesmärk on väljastada Eestis 2022. aastaks 95% arvetest elektrooniliselt. Kuigi ettevõtte poolt saadetavate paberarvete hulk väheneb pidevalt ning näiteks viimase aastaga on see kahanenud umbes 10 000 arve võrra, jõuavad paberarved endiselt paljude klientideni. Alates 2018. aasta augustist on Telia saatnud klientidele enam kui miljon arvet paberkandjal. Kui arvestada, et iga paberarve võrdub ühe väikese puuistikuga, on see terve suur istutamata jäänud mets.

Paberarveid saavad e-arvete vastu vahetada kõik Telia erakliendid ja ärikliendid mugavalt Telia iseteeninduses. Samuti on lihtne saada ülevaadet enda arvetest ning neid tasuda Minu Telia äpis.

16. septembril valmis ka värske Digitarga saade, mis keskendub nii saabuvale kampaaniale kui ka 21. septembril toimuvale Maailmakoristuspäevale.

Link


Allikas: www.telia.ee

[jägaja]

Sellist ideed on korduvalt võlja käidud ei tea kui paljude poolt, siia aga sobib lisada,, et Üle 250 000 Eesti inimese ei kasuta internetti

[Bilderberg]

[Magic]

Arvete osas õige lüke, vähemalt erakliendi osas.

[jägaja]

Magic, ahah, kas ka neile, kes isegi internetti ei kasuta?
Osta omale arvuti, telli internet, või käi siis kusagil teatud aegadel avatud avalikus netipunktis arveid vaatamas. Nende klientide jaoks on asjad siiski liialt üle võlli keerulised.

Neile, kel aga kõik eeldused arvete digitaalse käitlemise osas on olemas, neist paljud kasutaksid seda võimalust, olles aga 10+9+ aastat sama mantrat korratud, et arved digitaalseks ja tellige arved digitaalsetena siis tegelikkuses klient ju ka telliks, kui ikka saadetaks. Arve edastajate võimekus ei pruugi täna ikka veel vastaval tasemel olla.

Mulle saadab SEB vahel mingeid mõttetuid meeldetuletusi kord aastas millegi muutmise osas, paberkandjal. Muus osas peaks minu jaoks kõik üsna digitaalne olema.
Neste saatis ka mitmeid aastaid 0€ arve mulle füüsilisse postkasti, sest mul oli nende kliendikaart. Nüüd on see 0€ arve õnneks netipangas.
MUlle üldiselt meeldivad sellise summaga arved, teised võika ka sellest eeskuju võtta

[Magic]

Seda muidugi, et osad ei saa ja pole ka otstarbekas ja asjaga ei või nahaalseks ja ülbeks minna. Samas siin vast see ikka ok.

Loomulikult saab asja väärakuseni survestada:
Swedi äpipromo on väärakus kuubis - kutsub autoroolis 1503 asemel äppi kasutama. Igakord ülbitseb, et aäppist saaksid info kiiremini
Lollakad swensonid...

[rmc]

Puude istutamine on siuke....

puupõllu istutamine ei ole metsa istutamine, seega kui istutatakse puupõllule standardritta üks istik ja see võimalikult väikse raieringi tõttu üpris kiirelt maha võetakse ning (üldsuunana) lühikese elueaga tooteks edasi saab, siis on selle jalajälg tegelikult (arvestades metsatööde ja puidupõllunduse jalajälge) ilmselt negatiivne (kõik, mis puusse talletub, väljub sealt ning lisaks on majandamisviisi tõttu otsesed keskkonnakahjud tööde teostamise "kuluna" ja lisaks veel keskkonnakahjud ka pikemas vaates (mullastikust ja muust hävinevast või pärsitud keskkonnast vabanev, sinna mitte seonudv, jne.).

Paberarvetest loobumine on muidugi super, sest see on sisuliselt mõttetu PLUS tegelikult peaks loobuma ka e-kirja teel edastavatest arvetest (nagu tuleks lõpetada ka igasugustes mõttetutes meililistides olemine), arve peaks kajastuma e-arvena netipangas.

[Magic]

Just nimelt lühema ja kiirema kasvuga puidu salvestustegur on suurem.
Ehk puit peab olema heas ksvukohas ja mitte ära mädanema.

[rmc]

Magic, seda võivad puukallistajate (puu, mitte metsa) tellitud biased uurimused sulle ju öelda, ent need ei arvesta sellega, et 15% salvestub vaid maapealsesse biomassi ning maapind küntakse tööde käigus segi + mitmekesine keskkond puupõllule ei tekigi üleüldse.
Puude mädanemine on üks osa metsa faasist, mädanemisel küll vabaneb salvestatu, ent seda salvestab kohe sealsamas arenev järgmise taseme elustik. Puude mädanemisest on aga raievanuse pideval allasurumisel üldse väga demagoogiline rääkida, arvestades puude tegelikku eluiga .

Aga see kõik on juba pigem Vaba Mikrofoni alafoorumi tekst - on selle jaoks eraldi teema üldse?