Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
26.08.2019 16:40:50
Saksa linnad saavad Skeletoni superkondensaatoritega trammid |
|
|
Eesti päritolu Euroopa turuliider superkondensaatorite ja energiasalvestussüsteemide tootmises Skeleton Technologies võitis hanke superkondensaatoritel põhinevate energiasalvetusüsteemide tarneks 114 Škoda trammile Mannheimi, Heidelbergi ja Ludwigshafeni linnades.
Superkondensaatoritel põhinev süsteem talletab trammide pidurdusenergia ja kasutab seda kiirenduseks, säästes energiat ja vähendades CO2 emissoone ning kulusid. Superkondensaatorid sobivad ideaalselt pidurdusenergia salvestamiseks, sest on täislaetavad kõigest mõne sekundiga ning on märksa kõrgema efektiivsusega ja pikema elueaga kui liitiumioonakud.
Loe edasi: https://www.am.ee/Superkondensaatoritega-trammid
Vaata ka: https://www.skeletontech.com/
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
entr0cks
HV kasutaja
liitunud: 01.08.2006
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
28.08.2019 10:36:48
|
|
|
Siiski on tegemist osava lobitööga!
Tramm saaks alati pidurdusenergia võrku tagasi anda, lihtsalt paljud tootjad ei viitsi oma trammiajameid arendada. Superkondensaatorisse saab ka salvestada aga see on tehnoloogiliselt kallim, kuna konded ise on kallid (inverterlahendus on palju odavam, nõuab vaid juhitavaid transistore ja kontrollerprogrammi).
|
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
29.08.2019 11:38:37
|
|
|
No nii võiks arvata tõesti, aga ka minu algsed elektrotehnilised teadmised ütlevad, et niivõrd lihtne see ka ei ole.
Lugesin veidikene juurde. Näiteks:
The problem is that, in general, the electricity needs to be reused right away. Subway systems can send it out onto the third rail, and if another train is nearby it can use the energy to help it accelerate. But if no other train is ready to tap into that power, it is essentially lost.
Põhimõtteliselt võiks kondensaatorpuhvreid trammi elektrisüsteemi lisada, kuid seal vahel on jälle kasutegur - pigem hoida
otse pardal, püüdmaks kinni nii palju kui võimalik.
Lisaks rekupereeritud energia kasutamisele, tõuseb üldine kasutegur sellest, et järgmisel kiirendamisel piikvõimsust võib madalamal hoida,
tõstes omakorda trammivõrgu pinge kvaliteeti ja suurendes tarbitava energia kasutegurit.
Ja kui veel veidi fantaseerida, siis võibolla aitab pardakondensaator pikendada ka pantograafi eluiga - nii kui üleval takistus tõuseb (sädelemine vms)
saab vajalikku energiat pardalt (väiksem takistus). Väiksem sädelemine on jällegi tervislik võrgule, vähem jubedat müra, mida sädelus tekitab.
Las teevad pilootprojekti ära - siis on kõik selge, mis muutub ja kas majanduslikult ja jalajälje suurusega on tehtud õige samm.
Keda huvitav kui palju energiat, siis umbes nii, et kui tramm pidurdam 50-st 0-li, siis on võimalik püütut energiaga kiirendada järgmises peatuses 0-st 25-ni.
Teoreetiliselt veidi rohkem, aga rusika järgi umbes niipalju.
Sama laieneb rongidele.
https://www.researchgate.net/publication/330326454_Recuperation_of_Regenerative_Braking_Energy_in_Electric_Rail_Transit_Systems
|
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
satik
HV vaatleja
liitunud: 31.10.2004
|
29.08.2019 16:16:40
|
|
|
arnis kirjutas: |
Keda huvitav kui palju energiat, siis umbes nii, et kui tramm pidurdam 50-st 0-li, siis on võimalik püütut energiaga kiirendada järgmises peatuses 0-st 25-ni.
Teoreetiliselt veidi rohkem, aga rusika järgi umbes niipalju.
|
Kiirelt puusalt arvutades pakuks, et veidike rohkemgi. Eeldab, et tramm sõidab siledal maal.
Väga jämedalt pakun, et pidurdusenergiat suudetakse kondekani edastada 0,8se kasuteguriga. Võtame kondekate enda kasuteguriks 0,95. Tegelikult peaks olema parem. Kondekast edasiliikumiseks kasutegur kah kuskil 0,8. Numbrid puusalt, kuid kokku tuleb kogu ahela kasutegur ca 0,6. E=m*v2 --> Saame et ca 39 km/h saab kiirendada salvestatud energiaga.
Muidugi küsimus on ku suure on salvesti mahtuvus? Seda ma tekstis ei näinud. Tramm vast kaalub kuskil 20-30 tonni vahelpeal. Teades mahtuvust saaks välja arvutada, et kas täis laaditud kondekatest on üldse piisavalt energiat, et kiirendada 39 km/h.
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
30.08.2019 12:01:40
|
|
|
Üldiselt kulude kohta pantograaf versus superkondekas paneb pantograaf pika puuga kondele ära. Kasutegur peaks mõlemal versioonil enam-vähem sama olema.
Aga jah, las katsetavad.
TLV superkondekaga bussidelt tuli üllatusega Tallinnast tagasiside, et ilge jama asi on just see superkonde, hooldust teeb vaid tootjafirma ja pidi ülikirves olema. Nüüd ei taha Tallinna autobussipark enam kuuldagi neist superkondedega bussidest, gaasibussi hooldust saavad nad ka ise teha ja kõik kokku kulud oluliselt soodsamad.
|
|
tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
31.08.2019 10:01:46
|
|
|
kalvis kirjutas: |
Üldiselt kulude kohta pantograaf versus superkondekas paneb pantograaf pika puuga kondele ära. Kasutegur peaks mõlemal versioonil enam-vähem sama olema.
Aga jah, las katsetavad.
TLV superkondekaga bussidelt tuli üllatusega Tallinnast tagasiside, et ilge jama asi on just see superkonde, hooldust teeb vaid tootjafirma ja pidi ülikirves olema. Nüüd ei taha Tallinna autobussipark enam kuuldagi neist superkondedega bussidest, gaasibussi hooldust saavad nad ka ise teha ja kõik kokku kulud oluliselt soodsamad. |
Olen superkondensaatori omanik ning ka selle pidev kasutaja ja seega võin öelda, et sinu hutt superkondensaatorite kohta - lendab ikka kõvasti võssa.
1. Seda enam, et see salapärane "pantokraator" on kasutatav ainult seal kus on olemas õhu-kontaktliinid.
Superkondensaatorit saad aga kasutada suvalises kohas: metsas, põllul, kiirteel - jne. kohtades kus kontakt-õhuliine olemas pole ja milleks pole ka mitte mingit vajadust.
2. superkondensaatori eelis ei ole tegelikult energia salvestamine.
Superkondensatori tegelik eelis on hoopis see, et ta annab Võimsa Stardiabi ning võtab mootori käivitusenergia enda kanda.
---------------
Kasutan ise superkondensaatorit pere sõiduautos üle aasta ja ei tule pähegi enam autot käivitada ilma superkondensaatori käivitusabita.
Eks jah, kergelt tüütu lisategevus on - aga kui teada kui superhea tulemuse see jällegi annab, siis pole probleemi need paar lisaliigutust ära teha.
- autos on 1kW starter (elektrimootor).
- kui kasutan ainult akut, siis on pinge starteril nii 10,8V-11,5V.
- kui aga kasutan lisaks superkondensaatorit:
- siis on see pinge kogu aeg vahemikus: 12V-12,5V.
Seega, selle pinge juures on starteri kui elektrimootori töövõime kõige suurem ning starterimähist läbiv vool kõige väiksem.
PS: Ja veel, olen sellel suvel oma superkondensaatoriga andnud Stardiabi kolmele mittekäivitavale autole. Ja vedas lõdvalt tööle ka sellise auto mille akupinge jääk oli 9V.
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
31.08.2019 10:19:02
|
|
|
Pikk jutt, sitt jutt.
Olen Skeletoni tegelastega kohtunud ja peale 10 minutit tunnistasid nad ka ise, et superkonde on suht kallis lahendus. Tal on siiski oma nish olemas, autotranspordis pidurdusenergia salvestamiseks. Aga trammidel on pantograaf lahendus oluliselt soodsam.
Tegelt oli probleem TLT ju busside kogukompotis - ainult selle firma spetsialist võib bussidele überkallist hooldust teha. Ja TLT endal puudub igasugune pädevus seda teha, neil polegi valikut. Lihtsalt TLT sai kooliraha kätte ja edaspidi nad superkondekaga transporti ei osta.
Kiirendamisel-pidurdamisel läbib ikka üks ja sama vool mootori mähist. Kuigi superkondega variandil on pantograafi vool väiksem siis pantograafil pole mingi probleem ka kordades suuremaid voole lühiajaliselt läbi lasta. Juhtme ristlõike suurendamine pantograafis on tühine kulu võrreldes superkonde hinnaga.
|
|
tagasi üles |
|
|
MTI
HV vaatleja
liitunud: 31.05.2004
|
31.08.2019 14:19:47
|
|
|
Tehnilise lahendusena ei pruugi see kõige parem variant olla. Ma kipun arvama, et see projekt võib olla ka subsideeritud mõnest tehnoloogiasiirde programmist. Toodete testimine reaalsetes rakendustes. Eesmärk on püsida tootearenduses ja tehnoloogias teistest ees. See on ka põhjus, miks Skeleton Saksamaale kolis. Mastaabid on teised. Hoian Skeletonile pöialt.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
01.09.2019 20:07:25
|
|
|
Kuidagi nihverdate mööda sellest, mis ma mainisin eelmises postis.
Tramm-rong küll võib võrku energia anda, aga liiga suure tõenäosusega lendab see soojusena sealt välja, ehk siis täiesti mõttetu.
Kuniks pole kellelgi jagata infot, kui suur osakaal reaalselt võrku tagasi saadetud särtsust ära kasutatakse, siis vaikimisi eeldame 0%.
Seega konde lahendus on hetkel ainukene päris lahendus.
Superkonde sõiduautol on lahe, aga tarbetu. 99,9+% autodest saavad hakkama ilma.
Piisab suurest AGM akust või kui väga hulluks minna, siis LiFePO4 keemia saab ka väikese pingelanguga hakkama.
_________________ Teen kodudes elektriasju korda. 36€/h. Anna murest märku.
Ooteajad väiketööd nädala jooksul, päev+ tööd kuu jooksul.
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
02.09.2019 10:20:13
|
|
|
Ära soga vett.
Tramm-rong genereerib sama kasuteguriga (0,8) võrku tagasi kui superkondekasse.
|
|
tagasi üles |
|
|
Renka
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
02.09.2019 11:44:37
|
|
|
kalvis, ja võrgus läheb see kuhu? Võrgus kadusid ei ole?
_________________ There is no place like 127.0.0.1 |
|
Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
61 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
02.09.2019 12:11:38
|
|
|
Võrgu kadu on "tühine" võrreldes pooljuhtelementide 0,8 kasuteguriga.
Muuseas esimene tramm-rong juba sama kontaktvõrgu alal tarbib selle energia ära ja nii võib isegi juhtuda, et võrgu kaod vähenevad.
|
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
02.09.2019 13:34:51
|
|
|
kalvis, sa vist ikkagi ei süvenenud.
Kui võrku suruda särtsu, siis võrgupinge tõuseb. Kui lähedal keegi seda särtsu ära ei kasuta (trammi/rongi elektrivõrgus ei olegi teisi suurtarbijaid kui trammid/rongid) siis võrgupinge tõuseb meeletult.
Et midagi maha ei põletataks, siis on olemas takistid, mis selle säraka lihtsalt soojuseks teevad. Ja nõnda reaalselt juhtubki. Suur enamus läheb soojuseks.
Mu postituse lõpus oli link, loe see dokument läbi. Seal on ilusti ära seletatud, kuidas üritati seda ravida. Kahe rongi sünkroonne aeglustus ja kiirendus ühes peatuses jne.
|
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
03.09.2019 15:48:49
|
|
|
Esimene pool on natukene õige. Ka ei tõuse pinge meeletult vaid ainult niipalju kui vaja (depends, ehk mõni % nimipingest) Selle takisti jutuga panid villast. Soojuseks peaaegu ei lähe midagi, kuna trammi juhtme takistus on kaduvväike (arvutustes võib juhtme kao jätta arvestamatta ja lähtutakse vaid pooljuhtelementide kaost) - peamine kadu on pooljuhtelementidel.
Lühidalt - mistahes energiat tootev seade surub võrku oma energia ja pinge küll tõuseb aga vähe (mõni %)
Mida väiksem on takistus, seda parem (seda vähem ka pinge tõuseb), seda väiksemad on kaod võrku andmisel. Kuna kontaktvõrgu enda juhtme takistus on peaaegu nullilähedane siis pole seal kadusi. Kokkuvõttes, kuna mistahes trammivõrgus on kogu aeg enamus seadmeid tarbimises siis on takistus lähima tarbimisega tramminini olematu - eriti veel kui tahad võrrelda elektri teekonnaga Narva - ... - tarbiv tramm siis kõige suurem kadu on pooljuht elementidel, järgmisena Narvast kuni trammivõrguni ja trammivõrgu enda kadu on viimasel kohal (siiski suurte voolude korral kontaktliinil kadu on). Tagasiandmisel on peakadu pooljuhtelementidel ja protsendi murdosa siis kontaktvõrgus.
|
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
05.09.2019 20:42:46
|
|
|
Milline "lähim seade" trammivõrgus neelab 10 sekundi jooksul 600-800kW elektrit küsin ma nüüd sinult enne kui sean su elektriteadmised kahtluse alla.
Jutt käib siis umbes 2kWh-st elektrist.
|
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
08.09.2019 09:24:05
|
|
|
Lähim seade on loomulikult teine tramm. Ole mureta - liinide ristlõiked on ikka trammivõrgus tehtud sellisele energiale, sealhulgas ka trafod. Nii kiirendades kui pidurdades liigub enam-vähem sama vool kontaktvõrgus.
|
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
09.09.2019 15:32:35
|
|
|
Ja kuhu see tramm 2kWh paneb? Kas sa tõesti arvad, et trammid töötavad paaris?
_________________ Teen kodudes elektriasju korda. 36€/h. Anna murest märku.
Ooteajad väiketööd nädala jooksul, päev+ tööd kuu jooksul.
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
09.09.2019 20:04:38
|
|
|
Mismoodi see trammiliin üldse lahendatud on, st kas seal üleval jookseb tavaline vahelduvpinge otse mingisugusest trafost ja on elektrivõrguga samal põhimõttel ühendatud nagu majapidamiste alajaamad? Kui nii siis läheks pidurdusel tekkiv energia otse üldvõrku ja kasvõi narva generaatorini välja kui vaja ja jaguneks kõigi tarbijate vahel ära. Kui seal sarve otsas olev pinge on aga üldvõrgust lahti, näiteks hoopis alaldatud pinge läbi dioodide, sel juhul tõesti trammi pidurdamise hetkel tekkivale suurele võimsusele peaks just samal hetkel vastama piisaval määral tarbimist kas siis näiteks ala 10-ne trammi tavalisel sõidukiirusel(pakun puusalt) või siis just samal hetkel kiirendav tramm peaks teisel pool kuskil olema. Aga tegelikult isegi siis saaks selle energia üldvõrku suunata, kuigi üsna kuluka lahendusega ilmselt tegu samamoodi, ent ehk siiski võibolla odavam kui superkondekad, nõnda siis, et oletame et trammiliini pinge ma ei tea 10kV näiteks, nüüd istuks kuskil liinil DC to AC muundur, mis mõõdaks liinil pinget. Kui üle 10.5kV näiteks, siis hakkaks üldvõrku suunama energiat ja oleks asi ka selles suhtes lahendatud.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
09.09.2019 23:47:01
|
|
|
Netist leidsin, et 600V alalist, mõnedes riikides 825V. Alajaamade toide on muidugi kõrgepingega.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
|