[ab79]

Tervist! Väike arurtelu siis.

TPLinki abil sain oma põhimure lahendatud, et nüüd on Wifi olemas ca -65 kuni -50 (+/-2)db sinna, kuhu varem intenoga lihtsalt ei levinud.
(põhjuseks, nagu välja tuleb, on Inteno sisemised antennid vaid 2 dbi tundlikkusega vs Tp link 2x 5 dbi välised antennid).
ja kuna tehislikke takistusi liiga palju, siis ei ulatunud.

Aga hakkas huvitama see, et võrgus on Wifi 80211bgn (Mixed mode), siis maksimum lingikiirus kõikide Wifi klientidega Intenol on 72 Mbit/s.

Teatavasti saab Wifi 80211N olla kuni 150 või isegi 300 Mbits sõltuvalt modulatsioonist.

Nüüd küsimus, kuidas seda saavutada?
Ideaalsed tingimused kliendi ja ruuteri vahel 1m? Mainin juurde, et läpakas on Ubuntu peal ja wifi kaardiks Broadcom BCM43142 mini pci kaart.
Proovisin Intenot panna otse ainult 80211n (enne oli auto). Proovisin ka USB TP-Link Wifi pulgaga (TL-WN722N) Ei tule rohkem, kui 72 Mbits.
Kas keegi on reaalselt saavutanud N kiirusi max ulatuses? Kui jaa, siis millistes tingimustes?

Saan aru, et 50/10 ühendusega ma netist otse N kiirusega naguniii alla ei tõmba midagi, aga puhtalt tehnilisest huvist-
kas on reaalselt võimalik? Räägin sisevõrgust, mitte välisvõrgust.
Tulevikus kui võtan kasutusele AC wifi (siis kui optika kunagi Elektrilevi abiga minuni jõuab)
siis peaks see kiirus olema juba standardist tulenevalt ilma suuremate piiranguteta kättesaadav olema?

Tänud ette kõigile, kes teemal sõna võtta viitsivad.

[kevku]

vaja on MIMO tuge mis on igal tootjal oma kiiksudega seega pead omava kõik sama tootja seadmeid. Wifi tegelik kiirus ongi ~pool sellest mis reklaamtekstis on. 72 mega on see 2 anntenniga 150 mega 20mhz kanalil

[ab79]

[Maldur]

Kanali riba saab ju ka 40MHz peale sättida, kui ikka on N klassi saatja. Oluline on ka see, et mis pordid on saatjal küljes - kas 100M või 1000M. 100M korral on pordi läbilaskvusega lagi ette pandud, 92-96Mbits on parimal juhul võimalik olenemata sellest kas on 300mbit wifi kiirus või mitte. Muide, N150 klassi seadmed kasutavad ainult ühte antenni, mitte kahte. Kui on kaks ja kuskil kirjas et N võimekus, siis on tegemist 300Mbit wifikiiruselise seadmega. Kui oleks N300 saatja koos 1000M pordiga, võib saavutada ideaalis kuskil kuni 160Mbits läbilaskeks. N klassis on nimetatud ja tegeliku läbilaske kiiruse suhe umbes 60%, varasematel B ja G kiirustel aga 50%.
Ma ütleks et N150 ja N300 kiirustel 2,4GHz wifis ei ole erilisi ühildusprobleeme, aga eeltingimus on eetri puhtus - juba utoopiliseks muutunud soov. Niipea kui eetrihäired hakkavad segama, langetatakse kiirus ja süüdi pole mitte ühilduvusprobleemid. Piisab kasvõi lähikonda teise N saatja tekkimisest et kiirus teeks fallback'i - ei pea isegi samal kanalil olema (40MHz riba on ju laiem, umbes kuus kanalit)
MI-MO ei ole imerohi, kui see pole Multiple MI-MO. MI-MO nimelt saab kasutada seda tehnoloogiat ainult ühe seadme teenindamisel, Multiple aga saab seda teha mitme seadme puhul eraldi. Niisiis, kui on tavaline MI-MO ja see töötab ühe seadmega, on kõik hästi, aga pruugib lisanduda teine ja pidu on läbi. Tavaline MI-MO sobib PtP linkide tegemiseks, kus lingis on ainult kaks seadet.
AC saatja levi hääbub rutem, kuna 5GHz ei levi nii hästi läbi takistuste. Seda tuleb arvestada saatja paigutamise juures.

[XeStAiSy]

Kui tahad korralikku wifit sinna inteno taha siis võta AC toega comfast igasugused muud jupskinid sinna inteno taha on raha raiskamine. Hetkel võtsin uuema AC wifi kuna vanem on teeninud juba 5 aastat ja tekkis tahtmine uus ära proovida. Hind kuskil 26 28 pole kallid ka kui arvestades meiepoodide rämpsu.

Ise võtsin selle ,et saaks paigutada pareminini kuhu tahan.
https://www.aliexpress.com/item/COMFAST-Gigabit-USB-Wifi-Adapter-1900Mbps-2-4Ghz-5-8Ghz-Dual-Band-wifi-Dongle-Plug-And/32923097567.html?spm=a2g0s.9042311.0.0.1dc74c4dvK4tW0

1900 nad panevad nii et 1300ac + 600n 2.4 sellega on saadud see 1900 iseasi kas suudab samaegeslt mõlemat kasutada tundub veider. Ma pole seda nii testinud vanemal AC pulgal.

Sellel on niipalju lisafunksoone device settingus lausa peast kinni hoida võib mida kõike muuta saab tavakasutamise juures neid siiski tuunida pole vaja. Windowsil on oma driver kaasas ei pea driveri majandusega jändama. Windows 10nega vähemalt mitte.

[Maldur]

Et kõik muu peale Comfast'i on raharaiskamine? See alibaaba junn on tehtud Realtek RTL8814 chipsetil, mis tähendab et seda leidub paljudel muudel tootjatel täpselt samamoodi. Nimi pole tähtis, sisu on tähtis.

[ab79]

@Margus: Tänan soovituste eest, aga ma arvan, et praegu kasutuses olevale Inteno DG301 taha pole mõtet sellist Powerboosti rakendada Isegi DG400P on suure küsimärgiga. Lihtsalt mind hakkas huvitama, kas on võimalik ja mõttekas suuremaid lingikiiruseid taga ajada. tundub, et juhtmevabalt on see keerulisem (eriti 2,4Ghz peal). Nii, et loobun sellest mõttest.

Minu idee ja plaan on nüüd praeguse arutelu tulemusena selline, et kui tuleb elektrilevi alusvõrgu baasil optika, siis saan valida loodetavasti mõnda muud ISP-d peale Telia ka valida ja siis muutub ilmselt ka mõttekaks mõnda "ägedamat" ruuterit soetada, sest välisühenduse kiirused suuremad. klientide vastuvõtuseadmed ka vastavalt siis sellele. Praegu liiga vara, sest ma olen juba aru saanud, et 2,4Ghz bgn ammendab ennast nagunii ja pole mõtet siis ehitada koduvõrku laiemaks 2,4Ghz peale, kui tulevikus saab AC peale juba kiiremat juhtmevaba koduvõrku, kus andmesidekadu välisvõrgust sisevõrku ei ole nii suur. Niigi muutub DG301 selleks ajaks vanarauaks, mida kuidagi kasutada ei saa, ma pole väga motiveeritud uut vanarauda hankima. Seetõttu ilmselt ka 400P jääb ostuplaanidest välja. Võib-olla DG301 läheb käiku switchi rollis, kui teha reset ja mitte uuendada Telia võrgus (Lasta peale stock firmware), kui on piisaval arvul ethernet liidesega kliente, siis kulub switch ära(intenol ju Gigabit ethernet). Praegu väga vähesed seadmed: Telekas, meediamängija, võrguprinter ja läpakas. Tulevikus võib-olla mingi NAS juurde, kes teab... Ühtlasi on kogu teema heaks tõestuseks, et kaablinetile ei ole asendajat, olgu sisevõrgus ethernet baasil või välisühendus (juhtmevaba andmeside ei hakka iialgi kaabliga saavutavate kiirustega konkureerima (Gigabit ethernetile ei ole eriti juhtmevaba alternatiivi)). Mul oleks võib-olla võimalik Levikomi juhtmevaba netti kasutada , aga ma ei taha. Veel vähem mõne operaatori mobiilset püsiühendust. Olen ikka kaablile truu, aga loomulikult, kuna kasutan sisevõrgus erinevaid seadmeid (läpakas, tahvelarvuti, nutitelefon jne) siis tekib paratamatult vajadus ka juhtmevaba võrgu järele. Praegune lahendus, kus TP-Link on Telia ruuteri levialalaiendaja rollis, on ajutine.

[XeStAiSy]

Kui leidub kellelgi teisel jah siis tasub proovida hind peaegu sama kuid comfastil on palju lisasid mida extra veel teha saab. Palju muidugi need lisavidinad ei anna. Võmalus teha AP ja muid trikke. Kuna 5Ghz wifi levib läbi korruse kehvalt vb uuem tükk mis antennidga ja ei ole piiratud arvutiküljes, palju muidugi sellest võimendajatest kasu on eks paistab.

RTL8814AU küpsis istub niikui raudpolt küljes ei mingit ära kukkumist. Signaal ei pendelda ka palju. 1ms on suurem kui lan kaabliga siis see pole määrav vanema ac pulgaga olen rahule jäänud kasutab sama küpsist.

[Draqula]

Sõltub kui kaugele tulevikku plaanid.
Kui piisavalt kaugele vaadata siis "ac" asemel on juba "ax" ehk "Wi-Fi 6" uuema klassifikatsiooni järgi.

https://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11ax

[Maldur]

Tegelikult peaks mõtlema mida üldse läbi loodava võrgu tehakse. On selge et tegemist ei ole mingi Grid-Computing Station'iga, nii et suurim asi mis võrgus vahel liiguks on vast mõni suuremamahuline film mis tahetakse liigutada arvutist meediaserverisse vms. Sellised asjad on kohane liigutada läbi füüsilise võrgu. Õhule jääks vähem mahtu nõudvad (brauseri)tegevused, sellised millel ei ole prioriteet mitte sisevõrgu kiirus vaid just välisvõrgu oma. Seega peaks vaatama wifi saatja seadistusi just seoses sissetuleva WAN ühendusega.
Kui eeldada et mingil päeval on Elektrilevi otsaga toas, siis millist kiirust ostma hakataks? Ma usun et 100 kuni 200Mbits on see "tavaline" ratsionaalne valik, mille teenindab ära ka N450 klassi TP-Link (Atheros-Qualcomm) ruuter millel 1000M pordid, pealt 800Mbits ruutimisjõudlus.

N150 tasemel AP on reeglina 100M pordiga nii et sobib vaid esimese kiirusvaliku jaoks, aga ei sobi samas sisevõrgu vase jätkamise jaoks - kui tahetakse et sisevõrk oleks gigabit, siis selline AP/switch sobib vaid n.ö. juhtme lõppu.

Kõik muud seadmed mis on statsionaarsed, tuleks hoida juhtmes. Kõik need "ac" või "ax" standardid on kenad küll, aga nende consumerilahendused on selgelt piiratud levialaga, milles kiirus tegelikult langeb kauguse kasvades ruttu N150 tasemele ja veelgi alla. See "ideaalis 1m kaugusel" töötab küll kuid mis on selle point? Ei jõua seda 1m patchcordi osta... ? Pealegi on vähemalt ac 1m kauguselt ju juba olemuselt poole aeglasem kui füüsiline kõvaketas pakkuda saab, rääkimata SSD'st.

Nii ongi näha et reaalselt suurt üle N450 pole (vähemalt lähiajal) mõtet pingutada, sest suuremaid kiirused ei kasutata ära. On ainult üks moment, mis võiks olla argument - võrgu latentsus, kuid selle paranemise rikub ära eespool öeldud kiiruste langemine kauguste suhtes.

Kevadel oli juhus kus käisin ühe tuttava juures, kes on IP-tv fänn, kes hankis just endale AC1750 saatja, öeldes et vana saatja ei saanud hakkama. Et mul oli autos juhuslikult üks Mikrotik ruuter, panin selle vahele ja vaatasime mis kiiruseid siis vaja on et AC ruuter ainult aitab... burst rate tuli tüüpilise HD kanaliga nii 35-40Mbits, keskmine alla 25. Otsisime vana N saatja välja, vaatasime seadistused üle ja muutsime default 20MHz 40 peale ning voila - ka vana saatja tegi täpselt sama tulemuse . Ja nüüd point - polnud ühtegi klientseadet mis osanuks üldse 5GHz sidet! Tähendab, osteti müügimehe möla järgi ligi sotti eest kola, mida ei kasutata ära ja polekski üldse vaja olnud...

Nii et tehke selgeks oma reaalsed kasutusvajadused, enne kui midagi hankima asute. Ja mina vähemalt ootaks kuniks Elektrilevi oma otsaga saabunud on .

[ab79]

@Draqula: See, kas ma jõuan AX standardile üle minna või mitte, sõltub kahest tegurist:
1. Milline on AX seadmete hind (praegu ilmselt on hind oma tipus, kuna tehnoloogia on uus) ja see on alati nii, et vana tehnoloogia asendamisel uuega on uus alguses kallim ja alles paari-kolme aasta möödudes langeb mõistlikumale tasandile. See, et praegu asi enamasti beetatesti tasandil on, kus enamus tootjaid alles võtavad oma toodwetes selle kasutusse, ei ole argument, milleks AX-i eelistada. Valik niru. Ja kui oled hinnatundlikum klient ka, siis pole midagi teha. Pead ootama.
2. Millal saan Elektrilevi optika. Nagu öeldud, siis DG301 taha vase peal pole sellistel investeeringutel mõtet. Juhtub, et elektrilevi jõuab minuni oma viisaastakuplaanide lõpus- siis tähendab see seda, et klientseadmete turg on 5 aasta pärast kindlasti suuremate valikuvõimalustega, kui praegu- vähemalt hinna poolest.
@Maldur: Tänud huvitava näite toomise eest. Seda on huvitav lugeda, kuidas inimestele müüakse asju, mida nad ei vaja. Ja ma arvan, et mul tasub tõesti oodata, millal saab kiirema välisühenduse. Keegi ju tegelikult ei saa ennustada, millised on hinnapaketid eri pakkujatel 3 aasta pärast. Mõni väiketegija,kes praegu Elektrilevi partnerina üleval on, läheb näiteks pankrotti või ei suuda võetud kohustusi täita, alles jäävad suured kes on võimelised pakkuma suuremaid kiirusi. Elektrilevi lubab, et nende alusvõrgu baasil saab kuni 1GBit/s teenuseid tarbida. Tõenäoliselt on keskmine pakett kusagil 250-300 Mbit/s peal. Kuna optika peal on andmeside sünkroonne mõlemas suunas võrdne , siis jäävad ära need viivitused ja pudelikaelad, mis praegu asünkroonse vase peal ADSL ja VDSL puhul kasutusel. Ja siis tõesti saab pildi selgeks kas ja mis ulatuses sisevõrku kiiremaks ehitada.

[XeStAiSy]

Sain oma uue comfasti kätte. Kordagi pole 5g maha kukkunud 5 pulka läbi korruse lae. Nõks kiirem kui vanem pulk mis 5 aastat tagasi sain. ma ei ole pidanud nende comfasti pulkadega pettuma. Ilmselt on nendest võimendajatest kasu ka.

[Maldur]

Mul pole ükski 5GHz asi "maha kukkunud" kuskil alates 2005 vist, enne seda käis küll miski Trendnet läbi mis oli vist pärastise info järgi nende esimene 5GHz võimekusega karp. Isegi nende hellitusnimi "trendneedus" ilmus hiljem (asja eest muidugi). Pulkadest julkadest aga ei ole nagu töökindlate lahenduste tegemiseks eriti midagi rääkida.

[XeStAiSy]

Ma tahtsin ikkagi ,et läbi lae kaugemale. Paistab ,et see saab hakkama. Inteno väljund on ikkagi natuke nõrguke alati olnud. Telia pole kunagi wifisse panustanud oma ruuteritega see seal pole kunagi võimakas olnud.