[-froggy]

Tere,

Oskab keegi soovitada sobivat Linuxit Acer sülearvutile mil Celeroni prose, 2GB RAM. Hetkel peal Windows 10, mis sigaaeglane.
Arvuti läheks inimesele, kes peamiselt surfab netis, loeb e-kirju ja kasutab Skype videkõnede jaoks.
Ise kaalusin Minti või Ubuntut, aga ilmselt uuemad versioonid selle masina jaoks liig?

[lightbluefox]

Ilmselt hea variant on Ubuntu derivaat. https://et.wikipedia.org/wiki/Lubuntu

Mõistlik on püsida laia kasutajaskogukonnaga distrote juures, piisavalt uuendusi ja know-howd.

Teeks ka töö ära, aga ehk natuke liiga hardcore
http://puppylinux.com/

[kaabakas]

Nii skype kui ka brauserid õgivad mälu tänapäeval. 2GB võib selles perspektiivis väheks jääda. Muus osas pole suurt vahet mis distro.

[aht0]

Loodetavasti pole puhtalt 32-bit prosega masin. Viimasega läheks tulevikus kusiseks, Linux hakkab 32-bit toetamist vaikselt lõpetama.

[Raynor]

32-bit tugi ei kao kusagile, küll aga paljud distrod ei genereeri enam 32-bitised ISOsid by default.
Sellisele masinale sobiks alustuseks kas Xubuntu või Lubuntu.

[aht0]

[tahanteada]

[LKits]

Võta mõni Ubuntu laadne long-term-support

Mulle endale meeldib LUbuntu.

[-froggy]

Masinal õnneks 64bit tugi olemas, katsetan esialgu Lubuntu 18.10 viimase versiooniga.

[Dirty Harry]

Kas sees on HDD või SSD? Isegi vanad SATA1'ga masinad tõusevad lendu kui SSD sisse panna.

[Dogbert]

Võimalusel katsu mälu juurde leida sellele, SSD oleks ka suureks abiks, aga kas seda osta tasub sellisele vanakesele, on iseküsimus.

[Raynor]

[LKits]

[DigeBeni]

... kui W10 on sigaaeglane, siis pole mõtet loota, et mõni linuxiline selle lendama paneb võib-olla süsteem ise toimetaks natuke reipamalt, kuid kaasaegne weeb on juba nii kaalukas, et mingit meeldivat kasutamiskogemust sellise rauaga kindlasti välja ei võlu. Minu soovitus oleks see ront teenitud puhkusele saata ja kasvõi siitsamast ärifoorumitest mõni natuke värskem pill kasutusele võtta ...

[laurx]

mis masin konkreetselt?

[marqs]

Mul on TP x61 netimasinana jm õhtuse torkimise tarvis kasutuses - core 2, 2GB, SSD, kergelt nuditud Kubuntu 18.04, Chrome.
Kui ootused paigas, siis 10a taguse raua kohta toimetab küll. Kõige muu mudru mälukasutus on Chromega võrreldes köömes.
Kõigile ei pruugi sobida, aga vajadus õhtuti lahtiste tabide arvu piirata on üledimensioneeritud tööjaaamalt tulles vaat' et värskendav.

[laurx]

kasutuses olnud mitu x6x i, ssd sisse ja w7 peale ning käib vägagi väledalt. 1,8x GHz core2, 4gb ram..

[aht0]

[ahoioi]

Kas see venimine ei sõltu ka mitte veebilehitsejast. Võrdlesin, Vivaldi mõtleb natuke kauem, kui Opera dev. Samas selle esialgse mõtlemise ajal ei toimu praktiliselt mitte mingit data allalaadimist, mul all servas üles-alla laadimise indikaator näitab pidevalt info liikumist. Aga siiski Opera tundub igal juhul kiirem olema.
Ma ei tea, kui palju on vahet ligilähedaste prosenäitajatega sülearvuti ja lauaarvuti vahel, aga mul lauakal E8400 prose 4GB mälu ja mittekergekaaluline linux, ei saa küll nuriseda, et veebis hätta jääb. Muidugi ka reklaamid on piiratud. Rohkem kakerdab mobiilse internetiga, kui see kooma tõmmatakse.

[laurx]

töömasinaks teatud tingimustel ei passigi need vanad masinad enam, tavakasutaja, kelle " töö" on molliraamat ja sinutoru, saab oma asja nii aetud, et kiunuma ei tule aegluse üle. tested, proven. mul on teismelise käes üks x61s, 2gb ram, 32bit install, 64gb kingston ssdnow2

[kusti85]

Kamoon, mul on PentM-idega sub 1GB massnaid, mis tegelt ühetääbilist brausimist ilusti teevad kui nt Openboxi vms kasutada ja JS kinni keerata. Eriti kui nõudmistes alla tulla ja rebase/kroomi asemel Midorit/Dillot vms kasutada. (Bunsenlabs on ses suhtes geniaalne out-of-the-box light distro). Tingimusel, et teine arvuti on kõrval, mida siis kasutad kui mingd FB laadsed teenused sügelema hakkavad.
Ja ühe PB G4/1GB rammu peale lasin huvi pärast Ubuntu 16.04 Mate. Venib (faking radeoni vanemad kaardid noh), aga kui enamus toimingid terminaliga teha, siis ei ole viga kedagi. i3 on muidugi suts mõnusam(OpenBSD peal siis). SSD mu meelest vanal raual aitab kõige rohkem kiirema startupiga, ma softi kasutan eniveis sellist, millel väike footprint on, seal ma ei oska seda vahet nii väga tähele panna.

P.S. Skaip Celeroniga ei kõla üldse hästi.
P.P.S. Seesamane Lubuntu, millest te siin laulate läks LXDE asemel LXQt baasile üle ja ei ole enam väga "Old HW compatible distro".
P.P.P.S. Kui meeldb, et käed küünarnukkideni õlised on, siis Slackware.

[napoleon]

[DigeBeni]

... kui arvuti läheb inimesele, kes kasutab seda ainult rakenduslikult, siis igasugused veidrad soovitused häkkida ja optimeerida võib eos ära unustada ja Kui mälu koguse järgi võib midagi puusalt tulistada, siis on tegemist ilmselt väga vana Celeroniga ja seda ei pane enam tänapäeva mõistes normaalselt tööle. Igasugune upgrade oleks raha tuulde loopimine, sest isegi pärast seda pole tegemist rahuldavat kasutamiskogemust pakkuva töövahendiga ...

[napoleon]

DigeBeni, miks häkkimise ja optimeerimise ära peaks unustama? Erinevalt ühest teisest OS-st on linux ju selline, et alguses on võibolla suurem PITA selle häkkimise/optimeerimisega, aga kui see paika saab siis on paigas ja OS seda oma algatusel paigast ära ei keela.

[laurx]

Kaugele saadetud masinat peab kohalik oskusteavesuutma toetada või saad varsti ussitanud installikaga winnu rookida seakt pealt..

Nende vanade masinate ainus kulu on ssd. Muud ikka leiab.

[kusti85]

[laurx]

mis masin üldse on..?

[kusti85]

[DigeBeni]

... jutumehed siin koos reaalne kogemus ütleb, et kui tegutsemiseks läheb, siis on hea, kui sellisele masinale süsteemi paigaldusega hakkama saadakse, mis rääkida veel kaasaegse rakendustegevuse jaoks kasutamiskõlblikuks muutmisest. Aga noh, ma võin ju ka eksida, järsku on siin tõepoolest nii pädevad vennad koos, kes panevad isegi kalkulaatoril duumi jooksma

Spoiler

phpBB [media]

[laurx]

Mul käib päris palju vanu masinaid. Üks on 745m, 2gb ddr2 ja inteli ssd.. s7020

[kusti85]

[Kassmees]

[Märt.]

Toshiba Satellite Pro A200 ja Lubuntu 18.04 kärab näiteks kenasti, vanahärra saab sellega Delfit sirvitud ning Elisa Elamust vaadatud.

[laurx]

sellele saab üsna mitmeid prosesid panna. Märt., selles mis sa minu käest said, oli algselt sees miski celeron. ma sobitasin neisse kodustest varudest kõigile cored sisse, see peaks suuremat ka sööma aga asendamiseks tuleb lahti võtta. jahutus on sellel küll võimas. 4gb ram ja ssd ja on nobe pill niisamagi kui mingi lubuntuga ludistada.

[Anna tooli]

[kalvis]

Olen just mitmetel ürgaegsetel arvutitel linuxi kasutaja ja just teemaküsimusest lähtudest panin ka kunagi Linuxi just samal põhjusel hapuks läinud arvutitele. Kas mul õnnestub su usku vahetada või mitte, eks sa ise tead.
Minu kasutuskogemuse tagajärg on siiski hoopis teine kui algselt soovisin.
Mul on töös linux vanades kastides kuna nad täidavad spetsiifilisi ülesandeid - on FTP serveriks, kodulehe presenteerimiseks või kasvõi torrent downloader - põhimõtteliselt kõik see mis vajab 24/7 netti ja andmete laialijagamist. Pärast mitmete linux distributsioonidega katsetamist jäin debianile pidama, kuna seda sai installida üsna minimaalselt - kõik on miinimumpaketid. Kui mul on vajadus millegi järgi siis käsurealt vastav pakett apt ... ja ongi olemas. Asja sisu selles, et rondil on prose, mälu ja HDD mahu puudus, seda kõike on vähe ja pole mõtet süsteemi tarbetute tiluliludega koormata.

Kui soovid justkui lauaarvutina kasutada siis parem kasuta windowsi, mulle meeldib siiamaani kasutada XP, surfan tänaseni firefoxiga rontarvutis (elauiga 10+ aastat) netis ja elu on lill. Kui ma panin sinna korraks Linuxi siis kõik samad asjad olid uimasemad ning varsti oli tagasivahetus.
Selles mõttes kui on plaan lauaarvutina edasi kasutada, kasuta windowsit. See on nati kiirem ja peavalu vähem. Kui nüüd tahad endale kindlaks jääda ja ikka kasutada siis lauaarvutite Linuxist soovitan Ubuntut (stable) - installi see ära, töötab kuidas töötad aga seal on paketis olemas põhiosa. Ubuntu support on suure kasutatavuse tõttu hea.

Kui on aga plaan spetsiifilisteks ülesanneteks siis on Linuxi kasutus just see mida vajad. Ja kuna Debiani saab paremini minimaalseks kohandada siis just seepärast ma seda kasutangi. Debiani baasil on ka Ubuntu, nii et nende õpetused on pea identsed.
Ise kasutan 80% konsoolis, kuna seadmete häälestusparameetrid toimivad kõige paremini konsoolis (ja pea kõik õpetused). tavaliselt on lisaprogrammidest Firefox, VLC, Openoffice jt. et vajadusel põhiasjad saab ikka tehtud.

[2III7]

[kalvis]

Pole täheldanud - GUI-s on ikka windows kiirem olnud (samal arvutil - mul oli mitmel dual boot)). Konsool on teine asi, veel 10 aastat tagasi töötas P1 (70 MHz) konsoolis võrguserverina nagu kulda.
Tegelt oli kunagi SoomeTV väga hea Linux op.süsteemi teadussaade. Sealt refereerides öeldi: Linuxi eesmärk ei ole mitte kiiremini ja optimiseeritud koodi kirjutamine vaid universaalsus ja kõigile arusaadav kood. Linux ei peagi samal riistvaral olema kiireim windowsist. Küll aga on eesmärk, et kood töötaks seebikarbist lauaarvutini. Samas universaalsus annabki Linuxile hea eelise - kui windowsis on juba ammu rontarvutile lõpetatud igasugune softi tugi siis Linuxile võid vabalt tänase päevase programmi söödavaks teha. Võibolla on uimane aga vähemalt töötab

[Dirty Harry]

[Dogbert]

[Dirty Harry]

Kindalsti on igal reeglil erandid ja maailm keerulisem kui ühesse lausesse mahutab.

[henno]

Hiljuti oli vaja labori jaoks eriti vähe mälu tarbivat Linuxit, milles oleks graafiline keskkond. Avastasin Slaxi. Võtab 250MB RAM ja Chromium täitsa olemas. Oskab joosta otse RAMist ja võimaldab ka USB pulgal töötada. Lihtne kasutusele võtta ja kasutada. Lihtsalt buudi iso üles.

[laurx]

saame testida:

masinaks amilo a1650g
https://www.notebookcheck.net/Fujitsu-Siemens-Amilo-A1650G.1637.0.html
hetkel mingi vana mint 32bitile ronib plaadilt selga talle.. mis see kaasa toob, ei tea veel.

[aht0]

Parem looda et ei sisalda SIS u163 wifikaarti. Osadel tolle ajastu Amilotel on. Üks eriti õnnetu mudel oli veel VIA graafikaga ka, läks utiili.
Sellise wifiga läpakal on lootusetu Linuxil wifit tööle saada, teised kaardid samuti sellisel masinal ei tööta kuna see õnnetu kaart tehniliselt kasutab miniPCIe pesa, kuid reaalselt utiliseerib ainult selle USB radu. Ainus alternatiiv on väline pulk.

[laurx]

x200 kiip, atherose miniPCI wifi, mille ma oleks asendada saanud vajadusel..

lite läks peale.. tundub kasutatav..

[olavsu1]

amilod on nutused masinad: http://linlap.com/fujitsu_amilo_a1650g

[laurx]

Lite leidis kõik seal kenasti üles

[Tomorrow]

Kah esimene kogemus linuxiga . Panin vanakesele Linux Mint peale. Kas see just nüüd kõige õigem distro ma ei tea. Olin lihtsalt varasemalt kuulnud, et see pidi üsna windowsi sarnane olema oma käitumiselt.
Pluss muidugi, et Ubuntu põhine vms. Dell Latitude D530 mudel siis. Õnneks 64bit kahetuumaline prose (C2D T7200) ja 2GB DDR2-667 dual channel mälu. HDD vahetasin küll välja. Vana 60GB 7200rpm Hitachi asemele suskasin 120GB Patriot Burst mudeli. 18€ maksis ainult ja üks odavaim millel ka DRAM cache olemas (küll 32MB aga parem kui 0).

Enamvähem läks korda aga korra pidin siiski terminali kasutama. Tegelikult oleks ka ilma selleta läbi saanud kui oleksin teanud kus kettal linuxi bootloader conf (GRUB vist on see?) asub. Probleem oli Inteli videoga. Bootis 6 ja pool minutit selle tõttu. Peale "fixi" bootib 20s alates nupule vajutamisest. WinXP bootis sellel masinal SSD pealt 30s ja WinXP HDD pealt oli 50s. Näitab mälukasutust kuskil 700-900MB tavaliselt. Fixi leidsin siit: https://forums.linuxmint.com/viewtopic.php?t=273797

Kõik softi ja raua sain tööle kuigi kartsin, et veebikaamera või netipulgaga võib probleeme tekkida. Ehk on kellelegi abiks

[Dirty Harry]

Mint on tore jah. Aga samas on vahel ikka mingeid põlve otsas tehtud aga vajalikke rakendusi, mis eeldavad, et all on "puhas" Ubuntu ja ei kompileeru kui on midagi muud. Seega ise olen eelistanud tavalist Ubuntut, eriti kui võib eksootilist rauda arvutis olla. Viimane veidrus oli näiteks AMD RX470 videokaardi'ga, kus Radeon Profile töölesaamine nõudis Mintiga käsitööd.

[laurx]

Vanadel süsteemidel 32bit nobedam eriti kui sul on 2gb rammi..