[rmc]

Kas eksisteerib vaid kaks varianti:
1. Status Quo
2. Ogar ja äärmuslik plaan "rohestuda"
?

Ärge pendeldage äärmustes, palun.

[Renka]

Selle vahepealse/tasakaalustatud lähenemisega tegeletaksegi ju. Arendatakse alternatiivseid elektri tootmise viise jne. Mida veel vaja?

[rmc]

Reaalseid samme, mitte simuleeritud tegevust.

[Renka]

Kes peaks tegema? Mida?

[arnis]

[Renka]

Arvestades, et USA Pariisi leppest 2019 novembist 99% tõenäosusega välja astub ei ole ka teistel suurtel mingit huvi sellest kinni pidada enam tegelikult.
Muidu võiks jah agressiivsemalt seda kõike ajada. Kuid see saab toimuda ainult suurte riikide eestvedamisel ja ühisel kokkuleppel. Kui väikeriigid endale suurtest suuremad kohustused kanda võtavad siis see on lihtsalt majanduslik suitsiid.

[anubis]

Võimatu.

[elukaz]

[Renka]

Viimati oli 2019 juttu. Juu siis oli seal aastaga puusse pandud ja on tegelikult 2020?

[Tanel]

[Renka]

[Tanel]

http://www.thedrive.com/news/25371/audi-e-tron-gt-will-go-into-production-almost-unchanged-says-audi-design-boss

[arnis]

[Tanel]

[anubis]

Saksamaa on hea näide.

https://www.ise.fraunhofer.de/content/dam/ise/en/documents/publications/studies/Stromerzeugung_2017_e.pdf

[Tanel]

anubis, Saksamaa näide ei kohaldu Eestile, sest seal pole selliseid külmasid talvesid.

[anubis]

Mõte on selles, et tootva rasketööstuse tippriik saab hakkama siis õieti pole kellelgi reaalselt võimalik öelda, et "aga mis siis kui tuul ei puhu või päike ei paista..".

Päikest saab Eesti umbes samapalju kui Põhja-Saksamaa.

[elukaz]

Ratas kirjutaks lubadusele alla küll. Suva kas on realistlik või mitte.

[Tanel]

Jah, aga talvisel ajal siiski nutusem, Saksamaa saab kombineerida erinevaid energiatootmisviise + tal on veel mõned tuumajaamad käigus + ostab energiat (Prantsusmaalt) sisse.
Euroopa suurima majandusega ma Eestit ei võrdleks. Vaata ka tabelit Eesti päikeseenergia tootlikkuse kohta talvekuudel, päris kehvake teine: http://www.taastuvenergia.ee/paikese-ja-tuuleenergia-alased-infomaterjalid/paikeseenergia-eestis/

Ehk isegi kui Eesti topitaks paneele täis, peab seda talvekuudel ikkagi kompenseerima muude energiaallikatega.

[anubis]

http://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/tools.html#MR

Ma räägin sellest, et asi ei ole ruumis paiknemises kinni. Asi pole majanduses kinni. Elektrit saab Eestis päikesest ja tuulest toota samamoodi nagu Saksamaal.

[elukaz]

Võrdleme ikka sama laiuskraadi maadega kus kuu aega jutti päike ei paista ja samal ajal mõnenädalane -25C ei peaks kriisi esile kutsuma.

[Tanel]

Mõned silmajäänud graafikud


Allikas: http://heliomaastik.weebly.com/helioenergia-eestis.html


Allikas: https://www.err.ee/746744/eesti-energia-esimene-paikeseelektrijaam-on-tootnud-prognoositust-rohkem

Päikesekiirguse aastane summaarne voog maapinnale maailma eri piirkondades

Spoiler

Allikas: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4034

[H_K]

See on paljuski suhtumise küsimus, ühed mõtlevad kuidas saaks rohelisemalt, teised otsivad põhjuseid, et mitte saada. See ebaefektiivse põlevkivienergiale takkakiitmine, et meil muid alternatiive ei ole, oleme väike jne on nõks häbiväärne argumendirada. Eesti võiks end vähemalt mentaalselt pidada arenenud riikide hulka, seda ka saaste vähendamise probleemistikus, me varastame&reostame, sest mõni suur ka varastab&reostab ei tohiks olla meie visioon ja õigustus.

Praktikas Eesti keskkonnakaitseline tegevus ei ole päris kehvas seisus, palju kasutatakse meil taastuvaid kütteid, puitu, haket, turvast, isegi põhuga on katsetatud, seda nii elektri&soojatootmise kombijaamades, kui lihtsalt katlamajades. Senise tööstuse ja tarbimise muutmine säästvamaks (nt hoonete energiatõhususnõuded jm) on samuti samm reostamise vähendamise suunas. Rasketööstus ja üldse energiamahuka tööstusega meil väga probleeme ei ole sest meil lihtsalt seda tööstust on jäänud aina vähemaks, viimati said olemasolevad põntsu elektri vabaturu hinnale üleminekul, ja uue tööstuse näiteks on/oli pakutud miljardiline tselluloositehas, mis tigeda rahva poolt hangude ja vikatitega minema peksti
Suurimaks väljakutseks ongi põlevkivist elektritegemine, kus tuleks mõelda, kuidas saaks teisiti, kui täna mõtlema hakata võib 20-30 aasta pärast midagi loota, kui täna põrgatame teema kalevi alla, ei ole ka paranemist loota ja aastakümned reostamist jätkub edasi.

Muidugi suur osa Eesti tänastest edusammudest valdkonnas ei ole päris meie initsiatiiv ega hea töö, vaid EL-u direktiivide täitmine ja osalt poliitiline otsus vähendada energiatarbimises Venemaa mõju julgeoleku kaalutlustel, mis on olemuselt samuti majanduslikus mõttes kahjumlik tegevus.
Mingil põhjusel vohab suhtumine, et EL-u säästu ja keskkonna direktiivid on rumalad, kahjulikud, meie suveräänsust kahjustavad ja me ise teame paremini kuidas on õige. Samal ajal käib itk, et me ei saa, sest pole jätkusuutlike alternatiivseid tehnoloogiaid, kui kunagi need leiutatakse ja meile lusikaga suhu pistetakse, siis võime mõelda põlevkiviga reostamisest loobumisele..
See on selline vaese arengumaa suhtumine, keegi kuskilt peab tulema ja tegema, sest me ise oleme neist teistest rumalad, võimetumad, vaesemad.
See on natuke sama teema, kus rikast ei erista vaesest niivõrd raha hulk, kui just suhtumine - me oleme vaesed ja võimetud, sest me peame end vaeseks ja võimetuks..

[Tanel]

Põlevkivi energiaplokke ju järjest suletaksegi: http://www.akadeemia.ee/_repository/file/TEGEVUS/ENERGEETIKANOUKOGU/POXIT.pdf

[elukaz]

Ja siis on veel muud värvid peale musta ja valge, ja mõned kohalikud vanasõnad nagu kelle oma on võlg ja kuhu kaevu sülitada sobib ehk siis pole mõistlik võtta kohustusi mida pole realistlik täita. Mis ei tähenda absoluutselt et sama asja ei peaks võtma eesmärgiks.