[Spott]

Seoses Linuxi foorumis pidevalt tekkivate vaidlustega erinevate distributsioonide headuse ja halbuse üle, lõin selle teema võitlustandri alla, kus erinevad Linuxite kasutajad saaksid vaielda oma suud puhtaks teemadel Fedora versus Debian, Debian versus Gentoo jne.

see ei ole "soovitage mulle Linuxit" teema!
Tegu on aruteluks, et selgeks teha erinevate distributsioonide plussid ja miinused.

[Spott]

Paljud peavad Fedorat ja teisi Red Hati sugemetega distributsioone käkkideks. Mina seda meelt ei ole. Kasutan ise alates FC2-st Fedorat, varem puutusin kokku Red Hat 6.0-ga, mingi 7 seeriaga vist ja 9-ga ka natuke. Kuid need olid ainult katsetused. Fedorat olen aga kasutanud nüüd järjepidevalt oma läptopil ainukese operatsioonisüsteemina. Lauaarvutil oli ka Fedora kuid kolisin Gentoo peale üle. Kolimine polnud mingil määral seotud Fedora halbusega avid hoopis sooviga õppida rohkem süsteeme tundma.
Väga palju on kuulda väiteid, et Red hati rpm-i majandus on üks suur **** ja sõltuvuste errorid on pidevad. Samas olen mina seisukohal, et kogu sõltuvuste probleem laheneb, kui kohe alguses kas yum või apt-get korralikult ära seadistada ja õigeid peegleid panna kasutama. Siis taandub kogu tarkvara paigaldamine mõne käsu või mõne hiirekliki taha (kui kasutada GUI kliente), ise eelistan käsurida mingil imelikul põhjusel.
Samuti ei saa midagi halba öelda Fedora üldise ülesehituse kohta - Linux nagu Linux ikka.

[OFFF]

Mnjahh... viimane kord, kui ma dependency hell'i koperdasin oli m6ned head aastad tagasi.
Asi algas sellest, et Suse sees ei olnud GAIM'i. Gaimi n6udis uuemaid Gnome librasid kui Suse pakkus.
Yldiselt sai siis hakatud mingist otsast pakitama ja mingist otsast kompileerima. Tekkis mingi veider
ahel kus iga uume library n6udis mingite teiste libraryte uuendamist mis n6udis mingite binaaride uuendamist
mis n6udis... Yhes6naga KUI ma l6puks selle "koonduva jada" tippu olin j6udnud - ehitades ise pango ja gtk+
ja hakkasin seda ahelat pidi "tagurpidi" tagasi liikuma, siis oli mul juba ununenud mis kuhu ja mille jaoks vaja
la"ks... GAIM ja"igi l6puks panemata.
V6i siis niisugune lugu: RHEL. KAKS pa"eva la"ks sobitamist enne kui 6nnestus leida komplekt RHEL pakikernelist,
IBMi Ultriumi binaardraiveritest ja Tivoli binaarsetest librarydraiveritest mis n6ustus koos to"o"tama.
Yldiselt iga natukese aja tagant 6nnestus ja"lle avastada midagi, mis minu arust peaks yhes normaalses
vaikekonffis olemas olema, aga mida RHELis ei olnud ja mida tuli ja"rjekordselt ka"sitsi kakku. Siis
sai veel erakordselt sobimatul ajal RHEL "subscription" otsa.
Misveel - ahjaa - pistan uue SCSI kaardi sisse - kudzu karjub "hurra, leidsime kaardi, kas konffime?"
Mina vastan jaatavalt naiivses lootuses et ja"rgmisel boodil kaardi moodul kah laetakse. HUIAT bella!
Ja veel yks natuke Linuxikaugem asi. RHEL subscriptioni peale hakkavad raamatupidurid karjuma.
Nemad peavad selle ju ARVELE v6tma. Aga kus on ostudokumendid. Ja kus on "asi" mida audiitorile na"idata???
Prindin e-maili va"lja v6i??? Selle probleemi t6ttu tuleb na"iteks subscriptioni 5-packile LISAKS osta alati
yks meedia - et raamatupidamislikult oleks asjad korras.

A.

[edit]
Siis veel va viiruste probleem, mida on pisut ka"sitletud siin. T6sikyll, selle alla kannatavad vist k6ik Linuxid
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=2173263#2173263
Ja siin on veel yks temaatiline m6tteavaldus
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=2172634#2172634
[/edit]

[commer]

knoppix on parim

[Ho Ho]

L2htudes pealkirjast ytlen et mulle meeldib k6ige enam GNU/Linux

Postitatud mobiililt

[DigeBeni]

... milline on parim - who knows ?! Mina olen pidama jäänud Gentoo peale ja olen rahul. Reeglina tavatsetakse öelda, et parim on see, mida kõige paremini tunned ja kasutada oskad - igati loogiline. Samas, linux'i maailmas piisavalt kaugele jõuades, pole lõpuks tegelikult enam väga vahet, mis linux'i distrot kasutad, kuna üldjoontes on linux ikka linux olenemata, kuidas distro looja on selle kokku keevitanud ...

[AMD]

[neros]

Ise püsisin vahepeal Fedora peal... nüüd jälle Mandriva peal tagasi, kuidagi selline kena on

Aga jah, üldjoontes, nagu Dige ütles, pole vahet mis distro - linux jääb linuxiks (noo... okei, linspire on midagi mis ei tohiks isegi linuxi distro alla liigituda!)

[v6sa]

mandriva, redhati ja osaliselt ka ubuntuga on nii nagu offf kirjeldas, seetõttu nad mulle ei meeldi. gentoo's on aga kõik olemas mida vaja

[Spott]

[tomson]

Red Hat Enterprise Linux

[Atti]

Olen proovinud RH alates 2.0 kuni praeguste FC ni, Slackware 1.0 kuni 10.1, Corel linuxit, Suset, Bestlinuxit. Viimasel ajal olen pidama jäänud Gentool. See oli esimene kellel toimiv ja lihtsalt kättesaadav 64bit release välja tuli.
Vahet eriti pole. Kui tahad mugavust ja asja eriti ei jaga, siis FC peris hea. Kui ajad viimasepeal kiirus taga, siis gentoo (installeerid üle stage1 ja kompileerid kogu systeemi vastavalt oma riistvarale. Tulemus vägev, aga aega kulub palju ja natuke eelteadmisi systeemist ei te paha.)

[wasist]

algul oli mdk 8, nüüd mandrivia ja ikka väga viis on , proovind veel ubuntut ja punamütsikest aga mdk nagu rohkem mokka mööda

[Ho Ho]

Nüüd kus pealkirja veidi kohendati saan veidi pikemalt sõna võtta

Isiklikke kogemusi on mul erinevate distrodega väga vähe olnud. FC4 ~12h, SUSE 9.1 ~12h, Knoppix ~6h. Põhiaeg on möödunud Gentoo taga.
Siiani pole veel Gentoos midagi ületamatult halba enda jaoks leidnud. Paaril korral olen oma lollusest süsteemi nässu keeranud kuid enam pole taolisi asju enam tükk aega juhtunud, ju olen vahepeal targemaks saanud.
Mis mulle meeldib:
Paindlikkus. Saan installida just neid programme mida mul tarvis just täpselt nende lisadega nagu tarvis ning siiani nad ka töötavad omavahel kenasti koos.
Programme on väga lihtne hankida-installida. Portage on üsna suur, pea 10000 eri programmi. Sealt vajaliku programmi otsimine käib enamasti väga lihtsalt. Siiani on mul kasutuses ainult kaks asja mida portages saada pole või piisava tihedusega ei uuendata: Allegro viimane beta ning OpenRT. Kõik muu olen portagest kätte saanud.
Suhteliselt lihtne confida. Seda loomulikult alles siis kui kohale jõuab mis mida tähendab ning mida mõjutab. Kui seda ei tea siis võib vabalt endale käki kokku keerata.
Väga hea dokumentatsioon ja foorum. Umbes 90% probleemid on leidnud lahenduse dokumetatsioonist või wikist. Ülejäänud foorumist otsides.
Programmeerijasõbralik. Gentoo gcc-config ja java-config on minu jaoks asendamatud tööriistad. Ma pole küll teisi distrosid eriti sügavuti uurinud, võibolla on neil midagi sarnast olemas.

Mis ei meeldi:
Portage pool-ametlik graafiline frontend Kuroo on üsna ebastabiilne ning kipub kokku jooksma. Kasutan seda programmide otsimiseks ning ebastabiilsete pakettide unmaskimiseks ning käib ikka närvidele küll kui too neli korda järjest pangestub.
Aeg ajalt juhtub et portages tekivad konfliktid. Siiani on need parandatud üsna lühikese ajaga ning ega seda vist ei saa otseselt distro süüks pidada. Inimene on ekslik ning vahel ikka juhtub, tuleb üle elada ning mõne aja pärast uuesti syncida.

Osad kurdavad et kompileerimine on tülikas. Ega ta jah, aeglasema masinaga võib suht tüütu olla; p200@225 kompileeris KDE'd neli ööpäeva Samas enamus mu ülejäänutest masinatest on üsna high-end ning osad ka võrgus teiste võimsamate masinatega, programmide uuendamine võtab enamasti minuteid. Täielikku süsteemi reinstalli läheb üliharva tarvis. Viimati installisin siis kui aasta alguses tööle läksin, kodu masin elas kenasti probleemideta üle ka ühelt kettalt teisele kolimise. Enamasti üritan uuendamise ajastada ajale kui ise midagi väga ressursinõudlikku ei tee ning siiani see mind häirinud ei ole.
Osad kurdavad ka et conf failide uuendamine on kas tülikas või keeruline. Alguses võib sedasi tunduda küll kuid kui tead mis failis mis programmi seaded on siis enamasti midagi hullu ei juhtu. Ainus probleem mis mul on olnud oli kui üks kord kerneli moodulite autoload'i üle lasin kuid see oli väga lihtalt parandatav.


Kokkuvõttes võin öelda et Gentoo sobib üsna hästi neile kes viitsivad arvutitega tegeleda ning uusi asju õppida, kiire arvuti või mitu on samuti boonuseks. Ma ise alustasin Linuxi maailmaga tutvust just Gentoost. Esimesed paar nädalat kuni oma süsteemi esmakordselt(mitmekordselt ) installisin ja confisin oli kõvasti foorumites tuhnimist kuid nüüd on seda tunduvalt vähemaks jäänud.

Minu väga lühikesed kogemused teiste distrotega on olnud umbes aasta peale Gentooga tegutsema asumist kui tundsin ennast juba üsna kindlalt. Esimese hooga tundusid kõik muud distrod kuidagi imelikud, nende paketihaldussüsteemist pole veel ühestki päris õieti aru saanud, samuti ei leidnud esimese hooga nende jaoks selget ja loogilist dokumentatsiooni. Võibolla kui oleks nendega rohkem aega kulutanud oleks ka paremini asjast aru hakanud saama kuid ei tundnud selleks erilist vajadust, Gentoo on minu jaoks täpselt see mida vaja.

[edit]

osad räägivad et Gentoo on kiire. Võibolla tõesti, pole isiklikult testinud. Samas KDE jooksis OpenGL kiirendusega nagu noor jänes, tunduvalt kiiremini kui XP samal masinal. Samas olen näinud teste kus Gentoo saab teistelt distrodelt osade applikatsioonide jooksutamisel üsna kõvasti pähe. Võimalik et erinevus tulenes erinevast kerneli confist.

[OFFF]

to Spott: Probleem oligi selles, et "ametlikku" paki-GAIMi es olnud SUse 91 sees. (V6i oli mingi yrgvana, mis ei teinud seda mis tarvis). Sellest ka kogu "epopo"a".

Niisiis: Mis on ikkagi ha"da ilusatel s6bralikel ja graafilise front-endiga distrotel nagu Suse Novell Linux (Kuse), Mandriva (Mandavoska), Fedora Cora (Pidoraalne koor) jne. Esteks muidugi RPM pakihaldus, mis on ajast ilmselgelt maas. S6ltuvuste lahendamise automaattoe on iga tegija sinna ise kuidagiviisi otsa soustinud. Teiseks ja peamiselt. Konffi haldamise liidesed. Kahjuks EI OLE enamik ditrospetsiifilisi iluvidinaid ei ammendavad ega PIISAVAD. Seet6ttu tuleb l6puks ikkagi ISE ronida kusaigle "soolikatesse". Erilist frustratsiooni suudab p6hjustada Suse, kes hoiab oma konffifailide ra"sisisd kusagil "peidus" ja taastab "rikutud" konffifaile vaikselt - sulle midagi mainimata. V6i v6tame Suse 9.2, suure ka"raga reklaamiti "parandatud wifi tuge". No mida? Yasti konffiliides sisaldab YHE v6rgu parameetrite salvestamise toe! Tere talv! Ja KWiFi mis on ka parimal juhul Ulmeline Ka"kk on antud distros pisut vigane. K6ik oleks ju ILUS kui wizard oleks wizard ja SAAKS seadistamisega hakkama. Aga kui ei saa? Kui graafiline liides on sisuliselt kastidega tekstiredaktor konffifaili edimiseks? FC CUPSi seadistamise liides tuleb kohe meele, na"itena. Mingeid 6udusi meenub veel - ahjaa - Suse komme pidevalt kernelit vahetada, ka"ib na"rvidele. Selle abil 6nnestus edukalt yhest Suse paigaldusest lahti saada. Uus reiserfs moodul kukkus lihtsalt kokku. Vana kernelit susemehed ju ka alles hoida ei suvatse. Suure pusimisega ma sain selle suse uuesti bootima, aga siis sai siiber ja see kast sai Debianiseeritud.

Mina igatahes l6petasin lollima"ngimise a'ra ja la"ksin vana hea Debiani peale tagasi. Kui ma NIIKUINII pean ka"sitsi ise asju ymber tegema, siis oldu va"hemalt m6nusa pakihaldusega askeetlik systeem, ilma bloati ja sodita. Panen baasysteemi peale ja siis lisan kaS"tsi X'i, KDEst selle mis vaja ja k6ik. Yleja"a"nud vidinad panen jupikaupa.

Siis on meil veel Gentoo - gentoo suur pluss on BSDlik portsuhaldus. Systeem on kogu aeg "latest" ja selliseid suuri "upkraadimisi" ei pea ette v6tma. Imho oleks vahva kui ilmuks m6ni konservatiivsema poliitikaga (nagu Debian) distro, mis kasutaks gentoolikku portsuhaldust. Ytleme nii, et kusagil mujal kui eksperimentaalmasnas mina gentooga ma"ngida es julgeks.

Ahjaa - Eriti Julgetele on olemas veel Lunar Linux. Gentooliku portsuhaldusega, isekompileeritav ja va"ga-va"ga eksperimentaalne. Kasutamiseks suuremat ei k6lba, aga Linuxi Iseehitamise Harjutamiseks on va"ga vahva.

A.

[Spott]

OFFF, mnjah
võta või hakka ise Suset proovima 8)
Kusjuures mina pole endiselt Fedoras ühtegi sinu kirjeldatud probleemi täheldanud. Suurim pluss minu jaoks on olnud, plaat sisse next next, paketid valida (vaikimisi valik ei sobi mulle kohe mitte), kuna eelistan KDE-d, siis päras tiba confimist, et viimane korralikult jookseks (FC3-l oli see loll komme, et ei tahtnud kuidagi KDEd vaikimisi halduriks panna, pidin ise käsisti conf faili kirjutama selle). Sama moodi olen tööle saanud enda WiFi võõrgu jne. ACPI-ga on läpakal pidevalt probleemid olnud peale suuremat updatet, kuid nüüd kirjutasin ise vastavalt ühele õpetusele ACPI skriptid valmis ja korras.

Aga Debiani konservatiivne paketihaldus on kohati ka tema suurim miinus. Viimati tuli oluline spammassasini uuendus Debianile alles kuu hiljem. Samas oli tegu kriitilise uuendusega. Muidugi nad on lubanud nüüd asju kiiremini ajada, kuid siiski....

[DigeBeni]

link :: ka mingi vanem teema ...

... tjah, umbes samadel põhjustel, mida OFFF kirjeldas, jätsin ka mina SuSE sinnapaika ja kolisin Gentoole üle. Milleks mulle kõik see graafiline tilu-lilu, kui ikkagi peab rahuldava lõpptulemuse saavutamiseks käsitsi konfifailde kallale minema. Parem teen kõik juba algusest peale ise ja nii nagu mulle meeldib, mitte ei tee teiste tööd ümber. SuSE on muidu igati kena distro linuxiliste maailma sisenemiseks, süsteemi saab enamjaolt kiirelt ja kergelt peale, ning võidki juba näppima hakata, kuid reeglina kasvatakse tõsise huvi korral sellest distrost varem või hiljem välja. Mind tüütaski lõpuks ära, et pidin suuremat vaeva nägema SuSE spetsiifiliste konfifailide köökorras hoidmisega, kui süsteemi enese konfimisega ...

[Spott]

[OFFF]

Suse konffipoliitika teoreetiliselt V6IB asjalikuks saada, eriti nüüd kus Novell sinna 6la (ja RAHA) alla paneb. Ilmselt tuleb selline vahva dumbuserilinux. Mandrake on teine samasugune, aga imho kuidagi lohakalt tehtud. On küll k6ike ja uuemat ja veelgi uuemat, aga ega ka konfliktid tulemata ja"a". FC - noh FC on ta"iesti AMETLIKULT beeta - community release, ega hakka mitte kunagi "stable" olema. Yldiselt - enamik inimesi kasvab varem v6i hiljem t6esti sellest "poolpidusest" GUIst va"lja. Kunagi sai naljaviluks selline tekst kribatud:
http://quake.agitaator.ee/?p=100

Mis v6ib tulevikus huvitavaks osutuda on OpenSolaris. Samuti v6iks tavakasutajale r66mu pakkuda see OpenBe edasiarendus HaikuOS. Elame na"eme.

Mina rahustan senikaua oma na"rve hoopis MacOS X otsas, mis on AINUKENE tavakasutajale sobiv unixiline. Linuxi poistel oleks OSX'i pealt k6vasti 6ppida, kuidas tuleb "kapotialune" kasutaja eest a"ra peita.

A.

[DigeBeni]

... jap, kui see konfipoliitika vähemalt algtasandil kenasti töötaks, oleks kõik üsna pro, kuid kahjuks pole mina veel ühtegi masinat SuSE'ga nii jooksma saanud, et konfifaile ise käsitisi üldse ei näpi, ikka jääb kuskil midagi logisema ja nu ei saa ju jätta näppimata, kui tead, kuidas paremini saaks

[fedja]

[radikas]

Päris vahva on Slax Linux, saab USB pulga pealt jooksutada, käia netis jne. http://slax.linux-live.org
Et USB pulgale seda saada on vaja MySlax Creator'it. http://myslax.bonsonno.org

[v6sa]

[DigeBeni]

[Ho Ho]

OSX võib ju tore olla kuid sellised asjad mind seda osma ei meelita:

http://www.anandtech.com/mac/showdoc.aspx?i=2520&p=5

The performance at concurrency 1 and 2 is mediocre, but not really bad. Notice that the scaling of Mac OS X from one to two is not fantastic, but is almost as good as the Linux machines. Once we worked with 5 concurrent users, however, performance collapses on Mac OS X: we get only 60% of the performance at concurrency one. With Linux, both CPUs are not stressed at a concurrency of two, and increasing the load makes the CPUs work harder.