[Tanel]

link :: ACTA infoportaal


Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit pöördus ACTA teemal Välisministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole järgneva tekstiga. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) analüüsis Võltsimisvastast kaubanduslepingut (Anti-Counterfeiting Trade Agreement, edasipidi ACTA) ning sellega seotud avalikult kättesaadavaid Euroopa Liidu ja Eesti materjale. Lähtudes asjaolust, et ACTA ei ole otsekohalduv, annab see liitunud riigile suure voli otsustamaks seda, milliseid konkreetseid meetmeid ja kuidas rakendada. Käesolevalt on ebaselge, millises ulatuses ja viisil leiaks ACTA heaks kiitmise järgselt aset selles toodud põhimõtete Eesti õigusesse üle võtmine ning kas see tooks kaasa muudatusi õigusaktides ja üldisemalt õiguslikes printsiipides, millest Eesti on seni lähtunud.

ACTA enda sõnastus on väga ebamäärane ning jätab palju tõlgendamisruumi. Kuna Eesti võimaliku ACTA-ga liitumise tagajärjed võivad puudutada iga internetikasutajat, ei tohiks Eesti kui demokraatlik riik liituda ACTA-ga enne, kui riigi esindajate poolt on läbi viidud ning avalikustatud põhjalik analüüs selle kohta, kas ja kui, siis milliseid õigusakte ja millisel viisil oleks Eestis vaja ACTA-ga liitumise järgselt muuta. Analüüsi koostamisse tuleb kaasata erialaliidud ja kodanikeühendused.

Kuni pole kindlust, et ACTA-ga liitumine ei too kaasa muudatusi tänases stabiilses Eesti õiguslikus keskkonnas ja seeläbi ei loo negatiivset mõju senisele internetivabadusele, on lubamatu ACTA heaks kiitmine Eesti poolt.

Leppe teksti kohaselt on ACTA liitumiseks avatud veel enam kui aasta, see on 1. maini 2013. Eesti peaks kasutama seda aega ACTA võimalike mõjude analüüsiks.

Rõhutame seda, et ACTA-ga liitumine võib kaasa tuua olukorra, milles satub ohtu tänase Eesti õiguskeskkonna stabiilsus.
ACTA pinnalt võivad saada alguse arengud, mis ohustavad internetialast innovatsiooni laiemalt, sealhulgas võib võimalike piirangute ja kitsenduste lisandumise korral sattuda ohtu legaalsete teenuste pakkumine ja kasutamine internetis.

Allpool toome vaid ühe näite nendest võimalikest ohtudest, mis võivad ACTA-ga liitumise tulemusena tõusetuda:

ACTA artikli 27 punkt 1 paneb lepingu pooleks olevale riigile kohustuse rakendada intellektuaalomandi õiguste kaitseks selliseid sunnivahendeid (jõustamismenetlust), mis võimaldavad rakendada efektiivseid meetmeid digitaalses keskkonnas toimunud rikkumiste suhtes, sh viivitamatuid meetmeid rikkumiste ennetamiseks ja takistamiseks.

ACTA-ga liitumise järgselt tekib olukord, milles teatud huvigrupid võivad tõstatada küsimuse, kas käesolevalt Eesti õigusruumis sellistes olukordades kasutatavad meetmed on piisavalt efektiivsed.

Halvemal juhul võib see viia tänase regulatsiooni muutmiseni, sealhulgas näiteks muudatuste tegemiseni infoühiskonna teenuse seaduses sisalduvate internetiteenuse osutajate vastutuse piirangute osas.

Veelgi negatiivsema stsenaariumi kohaselt võib ACTA pinnalt tõusta lendu idee panna internetiteenuste osutajate õlule niiöelda netipolitsei roll ja nõuda, et ka internetiühenduse teenuste osutajad (mitte ainult näiteks vastava sisu suhtes nn hostinguteenuse pakkujad) rakendaksid piiranguid ka teistes riikides asuvale potentsiaalselt autoriõigusi rikkuvale sisule juurdepääsuks. Lisaks väga suurtele kulutustele tähendaks see vaba Interneti tükeldumist saarekesteks (võrdluseks Hiina, Venemaa).

Kokkuvõttes võib ACTA-ga liitumine seada küsimuse alla tänaseks Eestis välja kujunenud ja Eestile IT-riigina edu kindlustanud õigusliku keskkonna stabiilsuse internetiteenuste pakkumisel ja kasutamisel ning kujutada endast seetõttu ohtu ka Interneti kui vaba, erinevate teenuste suhtes neutraalse ja läbipaistva ning innovatsiooni toetava keskkonna edasisele arengule.

Leiame, et ACTA vajab põhjalikku selle jõustamise mõjude analüüsi ning avalikku arutelu. Alles seejärel on võimalik kaaluda lepinguga liitumist – selleks on ju aega kuni 1. maini 2013 aastal.

Lisame, et praegu ei ole ACTA teemalisse arutelusse kaasatud ei sideettevõtteid ega ka neid ühendava liidu (ITL-i) esindajaid, samas ITL on valmis panustama antud analüüsi ja selle tulemustel põhineva jõustamise mõjude hindamisse.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema

[Dogbert]

Kes ei tea, mis või kes on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit, siis selle liikmete nimekiri on siin.
Kõigi nende asutuste toetus peaks olema juba märkimisväärne jõud Eestis.

[Tanel]

Kopeerin ITL liikmete nimekirja ka siia:

Liikmed


Abobase Systems AS
Advokaadibüroo Borenius OÜ
Aktors OÜ
Alcatel-Lucent Baltics Eesti Filiaal
ALSO Eesti AS
Baltic Computer Systems AS
Baltronic OÜ
BCS Itera AS
Columbus IT Partner Eesti AS
Cybernetica AS
Datel AS
Devtraining OÜ
Eesti Energia AS
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Eesti Post AS
Eesti Telekom AS
Elion Ettevõtted AS
Elisa Eesti AS
Eltel Networks AS
EMT AS
Erahariduskeskus AS / Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Ericsson Eesti AS
Fujitsu Services AS
Helmes AS
Hewlett-Packard OY Eesti Filiaal
IBM Eesti OÜ
Infotark AS
IT Koolituskeskuse OÜ
Itella Information AS
Know IT Estonia Consulting OÜ
Levira AS
LHV Pank AS
Linxtelecom Estonia OÜ
Microsoft Estonia OÜ
Net Group OÜ
New Vision AS
Nokia Eesti OÜ
Nokia Siemens Networks OÜ
Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal
Overall Eesti AS
Playtech Estonia OÜ
Proekspert AS
Quretec OÜ
Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ
Regio AS
Santa Monica Networks AS
Sertifitseerimiskeskus AS
Skype Technologies OÜ
Smartlink OÜ
Starman AS
Zone Media OÜ
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Teaduspark Tehnopol
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Technopolis Ülemiste AS
Tele2 Eesti AS
Telema AS
Televõrgu AS
Tieto Estonia AS
Top Connect OÜ / CSC Telecom
Uptime OÜ
Velvet DP OÜ
Vendomar AS
Voicecom OÜ
Võrguvara AS
Webmedia Group AS

[Pinguu]

Need firmad on seemneid söönud tinfoilimehikesed

[Chaza!]

Nojah siin polegi nagu midagi kommenteerida.

Spoiler

Reformierakond