[bmwgangste]

Mul on kirjutatud jootekolvi peale 55w ja ajab tina 2-3 sekundiga vedelaks. T2itsa normaalne oli joota neid kondekaid lahti.

[tahanteada]

Jaan: Üks asi on võimsus, teine asi selle kolvi otsiku temperatuur 8) + tina sulamistemperatuur
Lihtsalt paljude 40-50W-ste kolbide otsiku temperatuur "kerib liialt kõrgele" - tulemuseks pole enam mitte tina sulamine vaid "ärakeemine" ja selle tulemuseks, eriti algajatel, poole skeemi tinaga "ülevalamine" vms ohud 8)

Lisaks otsiku enda kiire "ärapõlemine". Hiljuti üks tuttav ostis odava 60W-se kolvi kodutöödeks - mingi 15 minutiga oli otsik "auku põlenud" ja mis korralikku joodet sellise kolviga saama peaks

Jootejaamad on tõesti teisest mastist töövahendid Aga praegu käib jutt siiski tavalisest odavast laiatarbekolvist mille tegelikku võimsust ja temperatuuri keegi täpselt kunagi ei tea. Kui just mõne termomeetriga üle ei kontrollita. Sai millalgi ühe ja sama võimsusega kolbe mõõdetud - temperatuur kõikus a 270-350 kraadini

[elukaz]

Lõuapoolik, 15W kolb läheb ju ainult 120 kraadi kui sinu sõnu uskuda.
Ma olen isegi oma prose kuumemeks ajanud.

[pokk]

Uus töövahend jootmiseks: jahutita Prescott

[tahanteada]

elukaz: kindlasti on kolbe selle temperatuuriga olemas. Vastasel juhul ei saa Sa joota elektroonikat millele lubatakse nii 100 kraadi kanti temperatuuri. Seega pole kolvi madala temperatuuri saavutamine mingi küsimus, suurem küsimus on madala temperatuuriga joodise valmistamine

Ja praktikas on üsna tuntud lahendus selline, et sellist tundlikku elektroonikadetaili ennast ei joodeta, vaid joodetakse pesa ning detail pannakse ilma jootmata pessa Seda lahendusvarianti on kasutatud juba aastakümneid 8)

Kõik sõltub ikkagi sellest millist tööd on vaja teha, millist tulemust saavutada

Näide jootejaamast: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=612-002&lng=est

[soodent]

See teema on jälle tõestuseks ,et olgu kuivõrd lihtne teema ikka suudetakse see kas ülikeeruliseks või lihtsalt läbuks keerata.Tahanteada on siin suurima panuse andnud.

[bmwgangste]

6ige, mia ei saanud yldse nüüd aru, millist kolvi kasutada, viimses postis on yldse 7000 eegune jootejaam. Aga no midagi 50w kanti sain aru.

[soodent]

Tevalo on üldiselt kallim pood(sama asja hinda võrreldes) kui Oomipood kui raha pead oluliseks ja Tahanteada jah 7,9k tööjaam

[raul141]

kuulge tinutajad ,kas tinutuspastat,mis tugevdab elementide kokkujäämist,ka kasutate? ma onu käest kunagi sain seda ja teatud vidinad mis ei pruugi isegi arvuti küljes olla ,jäävad ikka päris tugevasti kinni,nii,et päris köva jöudu peab rakendama et tinutusest lahti saada,tavaliselt loomulikult kolviga ikka sulatad lahti.........

pokki-i puhul jah imekspandav,ma arvasin et sa juba kunagi midagist tinutanud ikka oled

[pokk]

Olen ikka tinutanud, aga pole saanud väiksematele asjadele ligi, oli miski suur veneaegne jootekolb.

[bmwgangste]

No sai siis paar kondekat joodetud ning l6puu j2tsin raskeimad, hakkasin siis vaatama, et selleks et neid joota, peab omama mingit eri proffesional jootekolbi, jootmiseks oli j2etud v2hem kui 1mm. M6tlesin, et joodan siis nagu m6ned siin r22kisid vanadele jalgadele kylge uued kondekad. Aga kondekate jalad l2hevad keskel paksemaks. Tekkiski nüüd kysimus, kas tohib uued kondekad nendele paksema osaga jalgadele kinni jooa, kas see mingit mahtuvust v6i watte ei m6juta v6i peab nendelt jalgadelt selle paksema osa 2ra l6ikama ja siis vanadele jalgadele kinni jootma uued kondekad???

Loodan et kasv6i m6ned said aru millest jutt k2ib.

[Joosep8]

[raul141]

nu nii varsti saab aasta sellest ,pilte vahepeal teinud

http://img232.imageshack.us/img232/9121/p12700036mb.jpg
http://img212.imageshack.us/img212/3011/p12700015si.jpg
http://img212.imageshack.us/img212/9099/p12700028ut.jpg

heh ei tea kui kaua veel vastu peab

[urmas1]

Sa ära nende kondensaatorite pärast muretse.Need elektrolüütkondensaatorid on seal ainult pinge silumiseks aga toiteplokist tuleb niigi piisavalt kvaliteetne pinge.Vastu pole midagi pidada, kui nad lähevad ka täiesti lõhki, siis ei juhtu ka midagi, sest kondensaator lühisesse ei lähe.Kui joodad need punnis kondekad välja ja proovid ilma nendeta, siis su emaplaat töötab ka ilma ilusti, nii kui nii kui need kondekad on juba nii punnis, siis on elektrolüüt nendest välja auranud ja nende mahtuvus on kõvasti langenud kui seal mingit mahtuvust enam ongi ja nad seisavad lihtsalt ilu pärast.Nad on pundunud sellepärast, et nad on liiga madala pingega kondensaatorid ja kuna nad asuvad nii protsessori radiaatori lähedal, siis on nad ka sooja saanud.Nende vahetamises ei ole ka mitte midagi keerulist.

[bbbb]

[urmas1]

Plaadid?Ise nad ei puutu kokku.Elektrolüütkondensaator koosneb kahest nn. plaadist ja nende vahel olevast vedelast elektrolüüdist.Nendel paisunud kondensaatoritel on kas ülepingest või radiaatori soojusest see elektrolüüt aurustuma hakanud ja sellepärast ülerõhust paisuma hakanud.Ise elektrolüütkondensaator lühisesse ei lähe, ta kaotab mahtuvust elektrolüüdi aurustumise tõttu, kuni lõpuks kaotab täielikult matuvuse, nagu arvatavasti sellised juba nii punnis kondensaatorid on teinud.Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse pinge nn. silumiseks aga arvuti toiteplokk annab ise piisavalt filtreeritud pinged nii, et emaplaat töötab ilusti ka ilma nende kondensaatoriteta.Ma tahtsin öelda, et ilu pärast seisavad need pildil olevad kondensaatorid ja vastu pole neil enam midagi pidada, sest nad on oma mahtuvuse juba kaotanud ja kui nad juba nii punnis on, siis on nende sees elektrolüüt osaliselt või täielikult aurustunud, kui joota need pundunud kondekat ka üldse välja, siis töötab see emaplaat sama moodi nagu praegu edasi, kui neid üldse mitte näppida, siis töötab see emaplaat samuti aastaid, kuni ta lihtsalt moraalselt vananeb ja omanik uut ja kiiremat arvutit tahab.
Toiteplokk ei riku kondensaatoreid, veel vähem mingi sakiline alalisvool, kondensaator ongi mõeldud selle silumiseks.Kui praegu olid kondensaatorid mis kannatavad kuni 10V pinget, siis kui neid vahetada, siis ainult 10V või suuremate vastu, mitte mingil juhul väiksemate vastu kui 10V.Nad võisidki punduda, sest 10V maksimaalne pinge taluvus oli vähe.Siin on ikka erilisi lolle arvamusi, anna oma emaplaat jah mõne sellise nn.spetsi kätte.Parem unusta need kondensaatorid, ei juhtu su emaplaadiga mitte midagi.

[soodent]

Urmas1 su jutt on pehmelt öeldes poolik.Kui elektrolüütkondensaator saab teatud lubatud nivoost kõrgemat pulsatsiooni läbib teda lubatust suurem vool millega omakorda suurem kuumus ja lõhki.Kataloogides on erinevate kondekate max lubatud voolud.Sellist ülemäära suurt voolu võib saada ka emaplaadil oleva muunduri rikke või toiteploki rikke tulemusena mis küll harva esineb.Kui mõni teatava pinge konde on tühjenenud suureneb sama ahela pulsatsioon teistele mis võib nad ka hauda viia.

[urmas1]

Alalisvoolul mingit erilist pulsatsiooni ei ole, sellest ka nimi -alalis.Millisest teatud lubatud nivoost?Millist lubatust kõrgemat pulsatsiooni?Alalisvoolus ei ole mingit lubatud pulsatsiooni.Kust sa sellise möla võtsid?Kust ta seda pulsatsiooni peaks saama?.Milleks sellist möla ajada, kui tegelikult asja ei jaga?Kondensaatorid paisusid sellest, et nad olid kas liiga väikese pingetaluvusega või saavad nad prose radika lähedusest liiga palju sooja.Pulsatsioonide ja pinge kõikumistele üli tundlikud on mikroskeemid, kui tal mingi vahelduvvooluga pooleks pulseeriv toitepinge oleks, siis oleksid tal mitte kondensaatorid punnis vaid mikroskeemid juba ammu läbi kärsanud ja emaplaat ammu prügikastis

[soodent]

Poisike tule mähkmetest välja.Trafost või impulsstrafost tuleb kas vahelduv või impulsspinge ja seda alaldades läbib kondensaatorit vool.Emaplaadi muundurid samuti impullside täitumisega muundavad pinget ja sealt ka impulsid mille kondensaatorid peavad siluma.Kuivõrd on kondensaatoriga paralleelselt ka koormus siis jääb kondensaatorit alati läbima mingi impulssvool.Ära Urmas1 oma lasteaia teadmisi siin laiuta.Loe Urmas1 miskit muud ka kui aabitsat enne kui postitad.

[raul141]

soodent, ja teised suured arvajad ja postitajad,arvata kui emaplaat öhtale läheb ,saadan teile privaatsönumi teatega ,et emaplaat on oksjonil . vöibolla sis ka möni helgema peaga ka teeb selgeks ,milles viga seisnes aga kui möni hää pakkumine juba praegu tuleb sis teeks diili ,erand voib ju olla ,olgugi et müügi foorum pole

[bmwgangste]

Ma ütleks ka paar asja jootmise kohta, eespool mõned vist rääkisid, igasugustest spets jootekolbidest, oskustest jne.

Ma võtsin sahtlist suvalise jootekolvi, kus polnud isegi peale märgitud mitu w on ja ots oli kõver. Sellega jootsin 10 kondentsaatorit 2 tunniga, polnud mingeid oskusi, noh enne ma nii keerulisi värke ei jootnud ja kolb oli ka mingi suvaline, kuid kõik tuli välja.
Emaplaat töötab nüüd juba 4 kuud ilma tõrgeteta ning kondentsaatorid pole ka üldse paisunud. Arvuti töötas päevas 15h.

[elukaz]

[urmas1]

Alalisvoolus ei ole pulsatsiooni.Impulss toiteplokk või trafo ei anna peale dioodidega pinge alaldamist mitte mingisuguseid impulsse, sellest ka nimi- alalisvool.Ma tegelen üle 10. aasta elektroonika remondiga, mis kuradi möla te ajate.Kui toiteplokis oleksid pinget alaldavad dioodid lühises ja see pulseeriv vahelduvpine satuks emaplaadile, siis oleksid emaplaadil asuvad mikroskeemid ja pooljuhid sekundi murdosa jooksul läbi põlenud.Kuule Raul kui su emaplaadiga peaks tõesti ka aastate möödudes nende kondensaatorite pärast midagi juhtuma,siis võid kirjutada ja teha kasvõi uue teema,ja ma tunnistan, et ma olen loll, AGA USU MIND EI JUHTU MITTE MIDAGI.
Kuule Soodent:Trafos on vahelduvpinge, samuti impulsstoiteploki trafos,kuigi teise sagedusega,kui otse vooluvõrgus töötava 50hz.sagedusega trafol, edasi alaldatakse see pinge dioodidega või dioodsillaga alalispingeks,seal ei ole enam mingeid impulsse,seda pinget silutakse elektrolüütkondensaatoritega,stabiliseeritakse transistoridega, veelkord silutakse elektrolüütkondensaatoritega ja seda toiteplokis.Emaplaadi pinge muundurid ei ole mitte mingisuguste impulsside täitumisega, seal on pooljuht muundurid.Impullss toiteplokk tähendab seda, et otse vooluvõrgust saadav 50hz.220v vahelduvpinge alaldatakse ja genereeritakse uuesti vahelduvpingeks aga suuremaks kui 50hz.ja seda nimetatakse impulsspingeks, see lastakse toiteploki trafo primaarmähisele, trafo muudab selle pinge madalamaks ja trafo sekundaarmähiselt saadakse väiksem vahelduvpinge, see alaldatakse dioodidega.Impulsspinget kasutatakse ainult transformaatoritega pinge muundamisel ja impulsspinge sellepärast, et ta tekitab trafos magnetvälja mis on vajalik trafoga pinge muundamisel.Kas emaplaadil on ühtegi trafot?Emaplaadil ei ole mitte mingisugust impulsspinget.Fantast, kui inimesed asjast midagi ei jaga ja suure suuga sõimavad teisi idiootideks ja käsevad õppida!Milleks te seda möla ajate, kui ma loen teie juttu suu lahti ja mõtlen, et kuidas võib sellist möla kirjutada.Kuule Soodent sa küsi kasvõi Tevalo foorumist, et kas arvuti emaplaadil võik kuidagi olla mingi pulseeriv vahelduvpinge ja vaata mis sulle vastatakse ja kuhu sind saadetakse.

[raul141]

urmas1, tea kas nüüd aastaid hoian aga jah kui hääd pakkumist platele ei tule ,sis vaatame seda kuis vastu peab,ma panen käe südamele ja ütlen et mingeid anomaaliaid pole esinenud selle platega,restarti selle plate pärast pole mu armas kastike veel teinud.seda,et kas nüüd sinu ehmatuseks,aga eelmise aasta augustis vist oli see,vahetasin toiteka ära coolermaster 380 w-se vastu.ma ei tea kas algseid ja praeguseid pilte vaadates vahet märkate ,kuid mulle tsipa tundus nagu hästi väheke oleks see viga edasi arenenud,voibolla tundus,kes teab........

[urmas1]

Kasuta edasi ja unusta need kondekad ära.Kui sul oleks seal kasvõi väiksemgi pinge pulseerimine, siis see emaplaat ei töötaks juba ammu.