[somnambuul]

[hobihall]

Täpsemaid andmeid teadmata pakuks välja sellise teooria et sama vana Philipsi raud on enam-vähem sama, ainult et nutikas tarbib oluliselt rohkem ressurssi, mistõttu on sama raua puhul aeglasem. Seega aeglasem külmkäivitus on nutika puhul igati loogiline. Xiaomi sisestes menüüdes liikumine võiks ju olla sama, aga ikkagi võimalik et kui telekas ise ei jõua kiiremini liigutada, on ka sama pulga puhul erinevate telekate järel menüüde tunnetuslik kiirus erinev

[Betamax]

Tunnetuslikku pole seal midagi. Reaalselt käivitamine + menüüdes liikumine on mitmesekundiliste viidetega. Arvatavasti see juust Philipsi soft süüdlaseks, kuigi samal ajal HDMI pessa ühendatud Telia Androidi boksil pole mingeid kiiruseprobleeme. Samamoodi HDMI kaudu ühendatud ja eraldiseisva toiteadapteriga.

[Dogbert]

Kiiruste erinevuse teemal, et siiani pole vist keegi nimetanud, mis nende lolltelekate ekraani resolutsioon on? 4K pildi ehitamine võtab oluliselt rohkem võhma kui FHD. Ja kui see lolltelekas on SD, siis puhta lope.

See selgitaks kiiruse erinevust töötamise ajal, menüüde kiirust näiteks.

Bootimine küllap on aeglane just selle nutikuse tõttu, nagu Prillipapa juba selgitas.
Lollteleka OS on samasse suursjärku ja nutikuse tasemele lähedal, kui on arvuti BIOS, mille ka vanaraud tõmbab käima sekunditega. Seejuures käivitub kohe ka USB ja on kohe olemas FAT32 tugi USB pordis.

Ja kui pulk on välise toitega, siis kas ta lülitub välja koos telekaga? Kui jah ja telekas annab talle käivitumise signaali HDMI kaudu, siis peab teleka OS enne bootimisega nii kaugele jõudma, et on võimeline äratussignaali HDMI kaudu välja andma. Ja alles siis hakkab pulk omakorda bootima.