[netcat]

Siis tuleb selle vastu võidelda ja valjusti. Kui keegi esimesena sõna ei võta siis ei julgegi keegi midagi öelda, kui ots on lahti tehtud ja nähakse et selle eest ei lasta kohapeal maha, võtavad ka arad sõna. Olen ise näinud seda ja eestvedajaks olnud

[jules]

Kunagi ütles mulle KÜ juht ”Kui ei sobi, tuleb ära kolida.”
Karm aga tõsi, kui on nii ebamugav, otsi parem koht.

Sa argumenteeri vastu, et see takistab operatiivsõidukeid häda korral, prügivedu ja lumekoristust.

[netcat]

Kui koosoleku raames ei õnnestu toetust leida, tuleb teha lobitööd kuluaarides. Kui siis ka toetust ei leia, siis "ilmselt" ikka ei ole teisi kes sinuga nõus on nii palju

[pppd]

[Mnator]

[Betamax]

No eelmisel aastal saadi teisel korral märksa rohkem rahvast kokku ja siis tulid vihased küsimused stiilis: "A potšemu tak mnogo nada platit v fond, mõ protiv, kto eto reshil?" üle-eelmisel aastal otsustatud remondifondi maksete tõstmise osas. Tehti neile kohe kenasti selgeks, et üle-eelmisel aastal oleks võinud koosolekule ilmuda - kaks võimalust oli. Pärast seda oli suurematel kisajatel mokk maas

[SKG]

[Look Right]

Meil kortermajas ka tõkkepuu ees. Pürgifirma saab oma prügi veetud, ma ei tea kas neil siis oma pult vms aga parklasse pääsevad. Paar korda on juhtunud, et keegi sõidab selle katki aga parklasse suunatud kaameraga oinas kätte saadud. Igast jobudikud ei trügi parklasse. Kahe käega poolt sellele tõkkepuule

[Etz]

Allrait, nad küsivad endale ühe puldi, et neid vedusid teostada ja vajadusel ka prügimaja võtme.

[Rasmus]

Püüdsin praegu kogu teemast aru saada, aga ei saanud ikkagi. Mis on teemaalgataja tegelik mure?

Mul on MTÜ-de juhtimisega juba 10+ aastat kogemusi, seega kui saaks teada nüüd konkreetse mure, siis saaks ehk ka abiks olla ja kommenteerida.

[netcat]

Mulle tundub, et ta tahaks vastu hääletada, aga ei julge.

[new1]

Mina hääletangi kindlalt vastu nii et silm ka ei pilgu, kardan seda et mõned teised seal ei julgeks sellistel teemadel avalikult vastu olla. Tegelikult sain mujalt vist info kätte juba et mismoodi see asi seal käib, ent kui kellegi midagi tarka ka lisada peale mõttetu mõlina nagu viimane kukk näiteks siis võib täpsema teooria välja käia siin.

[sakinaga]

[Viilutaja]

Vana teema, kuid leidsin ülesse.

KÜ juhatus saatis lihtsalt emailile info, et vaja anda hääl järgmiseks päevaks, kas ollakse nõus Tallinna toetusmeetmetega ära vahetama väikese kortermaja aknad (vihjeks, et kõigil (va.1 korter) on juba uued plastaknad/puitaknad, kuid KÜ juhatuse mutike arvab, et originaalid 2 kordsed puitaknad aitavad rohkem soojust hoida). Toetusmeede oli ainult 7% (~3000€) kogusummast(43000+ eurot). Ning sisuliselt kogu meie remondifond läheks sinna!
Hääle pidi andma siis selliselt, et vastasid kirjale jah või ei. Keegi tulemust ei tea. Hiljem kirjutati KÜ poolt, et enamik oli nõus (mul on vastupidist infot, et ei olnud üle 50% nõus hääli).
Seega kuidas siin käituda? Kas see ei peaks olema avalik hääletus, kui see eeldab terve remondifondi kasutust?

Ning kas üldse ei peaks olema ennem tehtud maja soojusmõõtmine, et näha kustkohast kõige rohkem sooja lekib? Praegu oli põhjuseks see, et paljudel justkui koguneb niiskust akna põskedele ja talvel ka aknad lähevad jäässe. Enda korteris ei ole sellist teemat, et jäässe läheks, kuid ühe toa akna põskedele tekib niiskus küll, samas mitte teistel akendel, mis teises küljes asuvad. Kuid leian, et see maja soojemaks küll ei tee, kui uued aknad panna, samas kui akende kõrvalt fassaad õhku läbi laseb.

Mingi näruse 7% nimel hakata aknaid vahetama, kui samas on teada, et katus laseb läbi ja kelder laseb külma läbi ja terve fassaad mureneb (tellis väljas mitmest kohast). Mõistlik oleks see summa hoida pangalaenu omaosaluseks ja taotleda Kredexi renoveerimistoetust (kindlasti mahukam ja aeganõudvam), kuid identne vastasmaja samal tänaval sai 50% toetuse maja renoveerimiseks.

Kas selliseid hääletusi tohib üldse ilma üldkoosolekuta ja e-maili teel teha, kus pole korteriomanikele üldse näha, mismoodi hääled kokku saadi? Hetkel on teada, et ei olnud enamik nõus, kuid tundub et KÜ juhatuse esinaine teeb sahkermahkerit.

Infoks ka, et KÜ ei ole esitanud majandusaasta aruannet (ei ole toimunud ka üldkoosolekuid) viimased 3.aastat. Ning siis tuleb lambist selline kiri, kus järgmiseks päevaks on vaja midagi e-kirja teel ära hääletada...

[janno89]

kolm aastat ei ole olnud koosolekut? Mismoodi otsustatakse siis nö millele raha võiks kulutada? Ja kui pole ka aasta aruandeid, kas siis ei või olla lõpuks olukord kus mingi korter on õlgadeni võlgades?

[Viilutaja]

[Betamax]

[napoleon]

Ühistu liikmed ise saavad ka üldkoosoleku kokkukutsumist nõuda kui mingi hulga liikmeid kokku saab, kes seda nõuavad.

[RedFusion]

Tundub huvitav

Olen ise KÜ juhatuses. Tegelikult on nii, et minu teada peaks saama kõike otsustada ilma koosolekut kokku kutsumata, enamasti siis elektrooniliselt. Vähemalt seaduses nagu pole mingit erisust selle kohta. Lisaks pole välja toodud, kui tihti peab korraldama (ja kas üldse) üldkoosolekuid. Praktikas tean omast kogemusest, et üldkoosoleku korraldamine on paras peavalu ning raske on inimesi kohale saada. E-hääletus on tunduvalt mugavam, aga sellel on teatud reeglid ja päris nii ei saa, et "andke homseks teada!" ja siis antakse lakooniliselt teada, mis oli hääletuse tulemus

Kõige olulisem on siin see, et e-hääletuse puhul:

1) vähemalt nädal aega peab andma otsustamiseks;
2) seisukohta peab saama esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (enamasti avaldus või eelnõu);
3) kehtib lihthäälteenamus, kui KÜ põhikirjas pole ette nähtud teisiti;
4) hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse korteriühistu nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sh. otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu, muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

Eelmainitu peaks tagama selle, et juhatus ei saa teha mingit sahkerdamist tulemustega ning isetegevust. Muidugi see, et 3 aastat pole esitatud majandusaasta aruannet (mille esitamine 1. juuliks on iga aasta seadusega kohustuslik) ning juhatuse liikmete volitused on juba ammu lõppenud, on suht ulme
Selline juhatus ei tohi juba eos mitte midagi otsustada, volitusi ju pole...ühesõnaga jah, väga mäda on kogu see asi.

Muidu KÜ tegevust reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning MTÜ seadus. Esimesest soovitan lugeda "2. jaotis: Korteriühistu organid ja juhtimine" ning sealt alt nt § 21. Viited:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022015?leiaKehtiv

[Viilutaja]

Aitäh, kes siin oma teadmisi jaganud.

Eriti tänulik selle viite eest (e-hääletuse osas), RedFusion.
Muidu KÜ tegevust reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning MTÜ seadus. Esimesest soovitan lugeda "2. jaotis: Korteriühistu organid ja juhtimine" ning sealt alt nt § 21. Viited:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003?leiaKehtiv

"Muidugi see, et 3 aastat pole esitatud majandusaasta aruannet (mille esitamine 1. juuliks on iga aasta seadusega kohustuslik)" - kas sellele on ka viide kuskil?
Ise leidsin samalt lingilt selle:
(4) Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega.
[RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2018]
Ehk kui uus majandusaasta algab esimese jaanuariga, siis kuud kuud hiljem ongi 1.juuli. Muud ma ei leidnud.

Lisaks veel infot, et selle juhatuse esinaise firma pakub korteriühistule heakorra töid oma firma alt (see on muidugi kirjas majandusaasta aruande alguses ka, peidetud seda fakti pole).
Iseenesest see vist pole keelatud, kuid minu jaoks need on lihtsalt "mustad" nr'd mis seal majandusaasta aruandes kirjas, sest see summa varieerub siin 1k euro kandis, aastast aastasse.
Koristusfirma puhul oleks kindel kuumakse, kuid siin ei ole. Lisaks siis veel mingid muud summad mis lähevad KÜ juhatuse isikliku auto kasutamise kulusse (~500€ aastas ja mingid töövahendite kulu, iga aasta kuskil 400€ kandis).
Ning majal on 2 maaalust garaaži, mida siis see esinaine ise üürib KÜ'tult.
Ma ise ei ole kordagi sinna sisse näinud, et mis seisukorras see on ja mis seal hoitakse, kuid ~35€ kahe boksi eest tundub väga vähe. Võibolla hobiautot sinna ei paneks (kui rõske ja külm), kuid igapäeva autot küll.
Üldiselt peaks olema sellise asja puhul rendileping ja mingi tähtajaga, ning kui see aegub siis uus ülevaatamine ja uus hind.
Kui on rohkem soovijaid siis tuleks kas teha enampakkumine või lepitakse kokku hind ja tõmmatakse loosi, et kes siis saab.


Küsin ka nende vahepeal mitteesitatud majandusaasta aruannete kohta.
See sama ühistu esinanine kirjutas hiljuti (vist kirjutas ainult mulle, kuna ma nõudsin selgitusi akende osas ja mitte toimunud üldkoosolekute osas, üldse ma olen vist ainuke kes seal KÜ'tule kirjutab), et need eelmised majandusaasta aruanded saadetakse ülevaatamiseks korteriomanike emaili peale, kus siis ka kinnitama peaks. See on õige, et neid kuskil üldkoosolekul ei kinnitata?
Varsti pidi tulema ka üldkoosolek (ei hoia hinge kinni), ning seal siis kinnitatakse 2022 aasta aruanne kohapeal.

[Etz]

[Viilutaja]

[Scott]

[Betamax]