[mella]

Sõltub ikka sellest ka, palju see pakk on võimeline voolu sisse võtma ning palju generaator välja annab.
Kui gene annab 120A ja pakk on võimeline neelama vähemalt 120A, siis ideaaljuhul see ka kaablist läbi jookseb. Iseasi, kas pakki on mõistlik laadida maksimaalse paki poolt sisse võetava vooluga. Ja isegi kui see nii oleks, siis auto generaatorile pole tervislik töötada pikema aja jooksul maksimaalsel koormusel.

[kalvis]

Kui geneka nimikoormuseks on 120 A siis kui tootja petnud pole tähendabki see 120 A kestvalt!
Aga petmine on siiski levinud - Aasia tootjatel. Kasutatakse igasuguseid trikke.

[mella]

Mul tekkis hoopis teistsugune arusaamatus akudele märgitud mahutavusega.

Kui akule on märgitud ampertunnid, siis millise tühjenemiseni need on arvutatud?
LiIon akude puhul siis minimaalse lubatud pingeni? Sel juhul ju ei saa nendest akudest maksimaalset mahutavust kätte kui LiIon akule mõistliku 3,2V juurde ainult minna.

Näiteks kui auto pliiakude korral on peale märgitud 55Ah, siis alla 12.3V loetakse aku juba tühjaks. Aga kuhu maani on arvutatud mahutavus?

[kalvis]

See ongi põhikoht kus petetakse just akudele. Akule märgitud Ah on reeglina arvutatud idealiseeritud ja ebareaalsete parameetrite järgi. Sina pead lähtuma akutootja antud arvutus tabelitest. Aku tegelik mahtuvus arvutatakse ettenähtud miinimum lubatud tühjenemispinge alusel.

[DVDRW]

Tegelikult Ah annab mahutavuse umbes. Kuna pinge ju pidevalt muutub tühjenemistsükli ajal. Wh annab konkreetselt mahutavuse. Sülearvutiakudel näiteks ilusti peal kirjas. Aga jah need Ah-d on antud pigem ideaaltingimustes (temp +25, vool väike ja absoluut max-min pinge vahemikus). Tavakasutuses võiks arvestada ~10% väiksema mahuga kui lubatud.
Kliendisõbralikumatel akutootjatel on oma elementide kohta datasheeteid kus ilusti see graafikutel näidatud. Näiteks: https://www.powerstream.com/p/INR18650-25R-datasheet.pdf
Sarnaselt päikesepaneelidega: Võimsus siis kui paneel on ekvaatoril, temp miinustes ja päike seniidis.

[The_Boss]

Ah on ju täis akust tühja akuni konstantse voolu juures mõõdetuna. Sealjuures pole tähtis, mis aku pinge on.

Wh on sama asi, aga võtab arvesse ka aku pinge. Üldiselt saadakse see kui mõõdetakse mitu Ah aku on ja korrutatakse nimipingega läbi.

Ehk siis pigem Wh on see "umbes" väärtus.

Aga see selleks. Mõtlesid ikka pigem seda, et Wh näitab akus peituvat energiat ja Ah näitab mahutavust.

[DVDRW]

Pigem mõtlesin jah energiakogust, mis on meile oluline väärtus ja Ah seda täpselt ei anna. Elektriautode akude puhul ei räägita näiteks tavaliselt kunagi Ah väärtusest.
Siin näiteks on Ah välja toodud https://www.auto24.ee/soidukid/3809087 ja mida kasulikku see sulle ütleb?

[elukaz]

Selleks ongi akudel nimipinge. Mis ideaalis on ruutkeskmine tervest tsüklist. Siis on pinge VxAh=Wh. Autoakul on see 12V ja liitiumil 3.6-3.7

[The_Boss]

EV puhul tõesti see Ah ei pruugi enam eriti kasulik olla.

Aga kui minna nüüd tagasi 12V ja muude madalama pingega/väiksema akupakiga süsteemide peale, siis on mahutavus just kasulikum kui energiakogus.

Justnimelt laadimisvoolude jms arvutamisel.

Kui on teada, et aku on 37Wh ja laadida võib 1C-ga, siis mis?
Aga kui on teada, et aku on 10Ah ja laadida võib 1C-ga? Lihtne, 10A.

Ehk minu point on see, et mõlemad on vajalikud ja ei välista üksteist. Kõik oleneb, mida vaja arvutada.

[elukaz]

Laadimiseks amper, tarbimiseks vatt. Aku primaarne eesärk on tarbimine nii et vatt nagu mõistlikum. Ja laadimisel pinget tead siis pole C arvutus ka kontimurdev. Liitiumi nagunii tuimalt vooluga ei lae ilma pingekontrollita. Erinevalt vanakooli autoakust kus umbes radio86 oli õpetus kuidas kondekast ja dioodist teha võrgulaadija

[TeaMeTzu]

Mul endal ka see info vajaka . Ma saan aru, et ma taoorias peaksin arvutama iga camperisse tuleva seadme kaablite pikkused ja sellest mingi järelduse tegema?
Käisin Esvikas, ostsin 50mm2 kaabli ja kingad ära. Koju tulles, jõudis kohale, et Anderson connector on 70mm2 jaoks. Camperisse plaanis külmik (3.5A), valgustus (4A), 12V läppari, telo laadijad (16A), diiselküte (max 10A), tulevikus võib-olla pisike inverter (pigem paarsada W), veepump (1A).

Interneti andmetel on akukaabliks safe bet 70mm2. Nüüd mul vist ongi dilemma, kas jääda 50mm2 juurde või osta uus kaabel ja kingad ja ikka 70mm2. Anderson connectoreid võib-olla ei lähe üldse vaja.

[The_Boss]

[TeaMeTzu]

Tänud kaasamõtlejatele. Mul akupank koosneb kaheksast sellisest cellist:


Ma katsun leida kaablit, mis läheb äärmistest + ja - terminalist camperini ja sealt edasi läbi harukarpide (või mis iganes nende õige nimetus on) hargnevad iga seadme jaoks eraldi kaablid (kui täpseks minna, siis tuleb vahele charge ja discharge relee ka).
Autoakust lähevad ju ka kaks jämedat kaablit ja sealt edasi hargnevad.
Minu jaoks on segane, et kuidas ma peaks arvutama nende kahe jämeda kaabli jämeduse. Jämeda kaabli max pikkus on 1m, aga kogu sinna otsa ühenduva kaablimajanduse pikkus ju veel teadmata.
1 cell on 100Ah - 1C, 320Wh, 2P4S konf.
Laadida tohib max 100A'ga, soovitatavalt 50A'ga. DC/DC charger camperis on lülitatav 30A ja 60A vahel. Päikesepaneeli ei tule.

[XeStAiSy]

saja ampriga kindlalt laadida ei tohi seda. Pead vaatama celli speci palju seal laadimiseks kirjutatud. Kui on 2p korrutad kahega laadimise amprid, kuid maksimaalsete ampritega võid kühveldada siva prügimäele oma aku.

[elukaz]

TeaMeTzu, 50 vs 70mm2 on sama vahe kui jämedamat paned 70cm jupi või peenemat 50cm. Ehk vahe on marginaalne ja 60A puhul niigi kordades üle dimensioneeritud. Ja kui kaitset vahel pole siis mida jämedam juhe seda kõvema paugu teeb ehk ka siin kehtib universaalne reegel, nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik.

Sinu näitel ise paneks umbes nii, akule 25mm2, kuudi sisene kaabeldus 4mm2, laadija mida akule lähemal seda parem (laadimisrezhiimi kontroll) ja akuni 10mm2 ja laadija-geneka vahele ka ilmselt lisakaabel 6-10mm2. Võrdluseks auto starterikaabel kust käib 600A läbi, on kõigest 35mm2 vms.

Akul balanseerimine ka tuleb?

[DVDRW]

[XeStAiSy]

Ok ma pole uurinud palju neid lifepo kuid ise soovitaks 50A ampriga seda laadida kuid samas kui 2p siis 100A ei tee ka midagi rated 2p puhul oleks maksimaalne 200A kuid siis on tootja specis väljatoodud eluiga. Garantii spec.

[elukaz]

Kui nüüd aku mahtuvust vaadata siis 60 ampriga saab seda terve tln-võru otsa laadida. Ja enne laadijat teeb see 80-90A. Nii et genekani veaks ka 16-25mm2 ja sama laadija-aku vahele. Ja gene väga kriitilise pilguga üle vaadata kas sellist valu kannatab. Või siis muundur 30A peale ja saab tagasi ka sõita et aku täis saaks

Autol panin "massi" lüliti vahele 6x4mm juhtmetega, kokku 24mm2 siis, lasin aku enamvähem tühjaks ja siis veerand tundi mootoril käia. Genekast tuli mingi 100A ja need juhtmed läksid soojaks küll. Aga gene juhe läks veel soemaks nii et võis rahule jääda.

[TeaMeTzu]

Geneka peab uue ostma, kui kunagi jõuab nii kaugele, et akut on vaja tripi ajal laadida
Teie kaasamõtlemine aitas kõvasti. Panen 50mm2 kaabli, sest las see pigem olla veits jämedam kui peenem (lisaks olin jõudnud selle juba ära ka osta). Kaitsme panen kohe aku külge seega loodame, et pauku ei tule

Laadijast akuni läheb 25mm2, sest see ka maksimaalne, mille king interneti andmetel mahub laadijale.

EDIT: Kas selline kaablikinga viimistlus on normaalne (mõtlen neid "kõrvasid", mis tekivad)? Presstangid, king ja juhe on kõik Esvikast ja mõõdud õiged kirjade järgi.

[Mihkus]

Klauke king on, siis neil ongi paksem materjal, lihvi maha

[DVDRW]

Ma proovisin neid: https://www.oomipood.ee/product/nar0873_6_50mm2_kaabli_klemmide_pressimise_tangid_koos_60_klemmiga?sort=p.price&order=DESC
Täielik jama. Haamriga peksta on parem.

[Mihkus]

Hiina tangide probleem, tsangid on liiga väiksed EU kingade jaoks, haupa ja samad hiinakad kõrvuti panna, siis haupa on suurem, klauke press on veeeeeeel suurem

[DVDRW]

Selline toimiks paremini? https://juniik.ee/pood/hudraulilised-presstangid-4-6-8-10-16-25-35-60-mm%C2%B2/

[XeStAiSy]

50A ja enam rõõmud. Murekohaks jäävad ikkagi pressitud kinituskohad 50A on nii räme vool juba mutrite all sulavad seibid ka vahelt. Tõesti on vaja korralikke tange mis tõesti pressivad kehvalt pressitud hakkab kärssama ja sulab.
Kindalt pead kasutama vask seibe need natuke pehmemad tõmbab paremini tihedamaks. Isegi 15A peal sulavad kontaktid ära mis siis 100A veel saab.

[elukaz]

Leeklambiga jootmine toimib hästi. Kui sadade viisi ühendusi ei tee siis pole ka eriline ajakulu.

Muidugi kui muu ühendus nii kehv et seibid sulavad siis võib tina välja voolata ja juhe välja kukkuda. Ma olen kullinokaga kokku pressind ja kinganinasse auk ja sealtkaudu kinni jootnud.


TeaMeTzu, autos kasutaks kummikaablit, igasugu hõõrumise vastu ja paindub paremini.