[The_Boss]

Keegi tycrociga põrandakütet on teinud nii, et laminaatparkett otse peale? Jääb krigisev ja ebaühtlase soojusega?

[Mugman]

UHP'le ei ole julgenud otse peale äsada jah. Jutu järgi tehtav, aga ei usu pikaajaliselt sellesse lahendusse. va. küttekaabliga lahendus.
Põrandakips või kerge valu peale ja siis alles...

[Ardo]

[The_Boss]

Mugman, ah ei hakka siis tycrociga tegema.

Kipsivalu sisse torud vast. Kipsivalu ruudu hinda teab keegi öelda? 4cm paksus siis vast?

[Mugman]

Tycroci UHP on tegelt väga timm lahendus, kui saab paksuselt veel õhukse x-plani või kipsplaadi laotada liimise meetodil. Küttetoru kontuur paigalduspaneeli (nt uponori nubos) ja kipsivalu peale on ka igati hea lahendus...
Hinnakiri oleneb veidi asukohast aga paigaldus on võrdne enamasti betooni m2'ga.

[The_Boss]

Mul seda ruumi on palju vaja. Hetkel muld paistab ja peabki mõtlema kui palju talasid allapoole lasta, otsingi erinevaid lahendusi.

[laurx]

The_Boss, mis sa sinna mulla peale plaanid panna? Et sa oma põrandaga maja alust maad või tuulutust kütma ei hakka.

[The_Boss]

Talad, kergkruus, laagid, osb.

Muidugi alati jääb ka võimalus põrandaküttele mitte kulutada ja radikas alles jätta. Aga see segaks lihtsalt ühte teist tulevikuplaani.

[laurx]

Laagide vahele ka midagi? Me ühes kohas lõikasime ja kleepisime penoplasti aga sinna kütet ei tulnud. Peno peale osb. Et see asi sul sealt alt hallitama ei hakkaks, peab tuul läbi käima jääma mingil määral. Muld tuleks liivaga asendada vms.. aga see võib tekitada sellise asja, et lisaks sellele, et sul on põrand pealt soe, kütad ka seda alust seal..

[The_Boss]

Vundamendis on 2 tuulutusava muidu. Mõtlesingi, kas vaja avatuks jätta või kinni panna.

Aga kergkruus mullast osbini välja, et laagid vahed ka siis.

[laurx]

targemad parandage mind nüüd aga niipalju kui mina olen aru saanud, on vaja muld sealt vahetl välja võtta kuna kõdub, seob niiskust jms. see mida me tegime oli umbes nii, et taladest allapoole oli umbes meeter tühja ruumi, sinna alla segasime lisaks olemasolevale hiiumaa liiva ehk kruusa, silusime ja igas seinas olid tuulutusaugud. majal vihmaveerenne polnud, veranda ja seina nurga kohalt oli põrandaaalune konkreetselt märg aga õnneks tuulutus mingil määral töötas. kui tuulutus oleks kinni olnud, oleks ilmselt kogu puit mäda olnud.

oled sa vaadanud, palju sul seal mullakihi paksus on? see maja võib ka olla tehtud lihtsalt ilma suure vundamendita maa peale. sul peaks seal olema olnud nn ujupõrand mille talad toetuvad kuskilt mingite tornikeste peale. neid ma olen kahes kohas näinud, mõlemal juhul on võetud lihtsalt lapikuid maakive ja üksteise peale laotud. hiiumaal lappisime need tornid lihtsalt liimvahuga ära. peenemalt tehes oleks ilmselt oleks olnud mõistlikum sellele postile vundament valada ja tellistest teha. tala pikkus oli 6+m, tahutud palk. toetus otstest vundamendile ning vahepeal oli kolm torni, et läbi ei hakkaks vetruma. eelnevalt ristlaage ei olnud. lauad olid pealt naelutatud ja altpoolt oli tehtud laudis, mis hoidis soojustuseks kasutatud liiva üleval. märkimisväärne osa laudisest oli kukkunud koos liivaga alla. me panime laagid peale, et peno vahele panna, talade kohapeal lõikasime pensosse pesad, et mahuks.

[Ricki]

Kergkruus olevat igasuguste vammiliste jaoks kõikse mõnusam kasvukeskkond. Soovitatakse hoopis geotekstiili ja liiva. Tuulutus on asja juures võtmetähtsusega. Kuivas keskkonnas igasugused seened ja hallitus ei arene. Värskelt ilmunud majavammi raamatus https://www.apollo.ee/majavammist-puust-ja-punaseks.html on ka põrandakonstruktsioonide lahenduse skeeme. Peamine põhjus, miks igasugused seened tekivad: hakatakse suure hurraaga ehitama, arvestamata, et niiskus konstruktsiooni sisse pääseb, välja aga kahjuks enam mitte.

[Magic]

Tuulutus tuleb jätta, mõistlikum sügavamale kaevata ja tuua kogu laagide möll madalamele. Kui vähegi võimalik tasub vana põrand kasutada ära õhkvahedega aluskihina ja sinna peale peno 20-25cm, sellisel juhul ei jää ja peno vahele puitu ehk nii soojustus parem kui kõik muud mädanemise riskid üsna olematud. Sisse läks aurutõke ja parketi aluskate.
Mis puudutab puidust laagide/talade/sarikate vahele peno panekut siis pigem olen vältinud, teinud siis pigem selle kõvema kivivillaga.

[The_Boss]

Natuke täpsustaks, et tegu pole otseselt mullaga vaid tundub pigem miski savikihi moodi see aluspind, mis prügi (liiv, kivid, klaas, rauamaagid ja midakõike veel) välja kaevates alt välja tuli. See kiht on maapinnast tunduvalt kõrgemal, äkki 20cm või nii. Vundament läheb päris kõrgele. Tuulutusavad mõned cm sellest savikihist kõrgemal. Talad istusid telliskivide peal kahest või kolmest kohast. Niiskusega küll eelnevalt probleemi ei tundunud, ainult eelmise omaniku ehitusvea tõttu voolas aknast ühte toa nurka vett ja seetõttu oli sealt põrand vajunud ja vajabki taastamist. Tuulutusavad olid ka toda alusmaterjal täis.

[laurx]

Siis seksis eelmine montija juba asju ära.

[heretic666]

Keegi oskab soovitada firmat mis pakub täispimendavaid kassettruloosid koos mõõtmise ja paigaldusteenusega? Täispimendus peaks kindlasti olema selline et serva vahelt ei piilu valgust läbi

[HDvurle]

Sunorek

[von Wu]

Kas keegi siin projekteerija on või oskab soovitada?
Tahan maja eeskoja lamekatuse viilkatuseks muuta ja siis kogu eeskojale kasutusloa ka saada. On kunagi ilma projektita juurde ehitatud.

Samuti on vaja majal vahetada alumine palk, plommida laudaosa seina ja kogu maja katus vahetada. Kui tead häid meistreid, kel sel aastal aega oleks, siis anna märku.

[maty]

[laurx]

palgi vahetad ise ka ära. tallinnas olla loode tänaval nelja palgi vahetamise eest silma pilgutamata küsitud 16k/€ ja ka makstud. sul on vaja võtta lahti vooder, valmistada ette tõstekohad, läheb vaja ühte saagi. meil oli teritatud ketiga elektristihl. lõikasime vanasse palki augu, kruvitungid sisse, kahemeetrise kangiga kergitasime. me panime palgi asemele fibo, fibo ja palgi vahele isolaatori. kui palgi tahad asemele panna, pead palgi eelnevalt ette valmistama, tapiaugud tegema. keerad vahele. katuse paned sama. eterniit vä? eterniit.ee hea panna. plaadid käivad nätsuga servapidi 1 teise külge, katusesse käivad kruvidega. teemantkettaga lõikad vajadusel plaadid õigeks.

[pwn13]

õhtust, keegi oskab öelda, kuskohast võiks portatiivsele kondile uue selle väljund õhutoru saada. Googeldades nagu ei jää midagi silma. Vana on päiksest vist nii rabadeks tõmmanud, et laguneb käes laiali.

[Hiid]

mu naabrimees müüb agraarkeskus.ee
aga ka baltflex.ee ma usun.

[Creat_1]

Kas keegi on kokku puutunud "põranda kipsplaadiga"?

Nimelt käsil nõukaaegses korteris põrandate vahetus (hetkel alles lammutame)
Esijalgsete mõõtmiste tulemusel tuleks põrand tõsta betoonplaadist ca 6cm kõrgemale... kuna rahaga pole priisata, olen otsinud võimalikult soodsat ja "lihtsat" varianti selle teostamiseks.
Üks mitte niiväga tuttav ehitaja soovitaski siis kasutada kergkruusa tasandamiseks - mille peale omakorda 2 kihti põranda kipsplaati. Arvutuste kohaselt tuleks kordades odavam ja vist ka lihtsam kui uued laagid, vill ja osb... kuid see sõna kips teeb veidi ettevaatlikuks või see lihtsalt mu enda kiiks?

Mõtlen kuidas oleks sellise põranda vastupidavus pikas perspektiivis.

Kõige peale läheb LVT parkett mis on "must have", kuna tegu kööktoaga ja tavaline laminaat ei sobiks.

Spoiler

[Look Right]

Topelt põrandakips töötab küll. Igaks juhuks manin ära, et põrandale käib tavalisest vähe paksem 2x kipsplaat või siis lausa spetsiaalsed 18-23mm kipsid. Tootjaltel on kodulehtedel juhised olemas põranda paigaldamiseks.
Nt Knauf: https://mdbapi.knauf.com/v1/pdf_download.php?action=download&a=454810&c=e58fec0a5a4b0a3fdb916204b7f487d2&p=g

[Sold OUT]

Kust te putukavõrke akendele tellite?