Sellest filmist tuleb välja, et suure tõenäosusega üritati smugeldada modernset, samas ülikriitilist (tuumarelvade) juhtimissüsteemi.
Varasemalt on sellised sarnased juhtumid päädinud Venemaa kõigi juhtimissüsteemide ülikalli väljavahetamisega kõikides tuumarelvades.
Seda ei saanud Venemaa mingil juhul lubada väljuda välisriikide kätte. Hoiatati korduvalt ka Briti luureteenistust ja sellest oli filmis juttu. MI6 oli ise sellega seotud.
Samas, kui Venemaa laeva põhja lasi, kas Rootsi hämamine ja petmine oli ikka asjakohane. Rootsi ikka ise sellega seotud, et niimoodi valetab ja uurimist takistab. _________________ HV valuutakalkulaator
yerba, su andmed pärinevad militaarist või teistest allikatest?
Ühest teisest kohast. Tõenäoliselt 2044 aastal on kogu info päevavalgel ka. Kannatust.
Aga tegelikult on päris põnev, kuhu nüüd antud uurimine viib ja mis sellest saab. See osa, et Eesti peab juhtohjad haarama uurimises, on natukene ulme valdkonda kalduv.. mis Sa ikka haarad, kui kuskile ligi ei lasta...
Ok, aga arutleme.
Auk on fakt. Savine pinnas on fakt. Militaartehnika vedu Estonia pardal on fakt.
Tunnistajate tunnistused. Arvutused (visiirist selline pauk kindlasti ei tulnud).
Laskumata detailidesse - kust veel selline pauk võis tulla? _________________ HV valuutakalkulaator
Evertssoni doksarjas käib Norra teadlane professor Almdahl välja, et auk võis tekkida laevakerre, kui see põhja vajudes kiviga põrkudes. Professor Metsaveer nendib, et see on võimalik. „Eile vestlesin sel teemal ühe geoloogiga, kes ütles, et seal pehme pinnase all on tõesti kaljud, mille üksikud tipud võivad olla väljas. Igal juhul ei ole see versioon välistatud,” sõnas ta.
Rohkem ei ole professor nõus spekuleerima. „Selge on, et enne lähemat uurimist ei saa rohkem midagi öelda. Sinna alla tuleks saata kas kaamera või tuuker ja vaadata, mis seal pinnases on. Kui pinnas on pehme terve laeva ulatuses, siis tuleb hakata edasi mõtlema – liigume ikka lihtsamalt keerulisemale,” ütles professor. Praegu jääb Metsaveere sõnul endiselt kehtima uurimiskomisjoni lõppraporti järeldus: vöörivisiiri lukud olid liiga nõrgad ning laeva liikumissuuna ja tugeva tormi toimel andsid need järele ja purunesid. Visiiri lahtitulek võimaldas ka vöörirambi kinnitusel lahti tulla, vesi pääses laeva ja uputas selle.
Lisaks muidugi ebamugav küsimus: kuidas allveelaev ja Estonia nii kokku põrkasid 15+ sõlmese kiirusega, et kokkupõrkekoha peale selline üsna puhaste servadega ava tekkis. Ja kuidas selline ava laeva nii kiiresti uputas ning kuidas ava taga olnud 19 inimest laevalt sel juhul pääsesid.
Igasuguseid teooriaid on huvitav välja mõelda, aga nende faktina esitamisel peab juba ettevaatlikum olema.
Seda kaljude teooriat tahaks näha.
Filmis oli sellest pikalt juttu - puhtalt moreeni ja savipõhi.
Isegi kui mingi kivi oli, siis polnud kivile toetuspunkti.
Ja see olla läbiskaneeritud ala väidetavalt.
Loodetavasti uus erapooletu uurimine annab vastused. _________________ HV valuutakalkulaator
mihkel7, filmi vaatasid juba?
Näitas kuidas ROV järgis kindlat joont mööda ühelt poolt ja teiselt poolt. Enne näitas ka 1994. aastal tehtud aukusid.
Vrakk oli vahepeal muutnud oma nurka soodsamaks, et auk oli näha.
Hea küsimus, kas teati august või mitte.
Teine hea küsimus, kas filmimeeskond sattus sellele juhuslikult peale või oli tal eelteavet, et laev on end keeranud _________________ HV valuutakalkulaator
Emeriitprofessor ei saakski midagi muud ju rääkida. Ta oli üks raporti koostajatest.
tsitaat:
Rahvusvahelise Estonia uurimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Metsaveer kinnitab, et insenerina aimas ta laevahuku põhjust peaaegu kohe, ainult selle tõestamisele kulus neli aastat tööd.
Päris huvitav lugemine. Ma neist laevadest väga ei tea, aga noh, nüüd jälle tean veidi rohkem.
Et auk auguks. See tilluke neljameetrine lõhe ei viiks seda suurt laeva poole tunniga põhja.
Hiiu antud lingilt pasten siia, 11. Wilhelm Gustloff, Saksamaa, 50 min. TORPEEDOD täpsemalt siis kolm torpeedot. See laev oli lõhki nagu seaküna ja ikka uppus kauem kui estonia.
Emeriitprofessor ei saakski midagi muud ju rääkida. Ta oli üks raporti koostajatest.
tsitaat:
Rahvusvahelise Estonia uurimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Metsaveer kinnitab, et insenerina aimas ta laevahuku põhjust peaaegu kohe, ainult selle tõestamisele kulus neli aastat tööd.
Ta aimas seda ja jäi kindlasks sellele arvamusele aga teised versioonid oleks pidanud ikkagi välistama. Kui käidi kaameratega ainult seda visiiri osa ja kinnitusi filmimas siis kui rakse ja keeruline oleks olnud üle vaadata kogu laeva kere mis nähtaval oli.
Kuna filmi tegijad teadsid juba eelnevalt kus auk on siis ainuke järeldus on keegi käis ja tegi selle augu!
No auk ja asukoht oli ju algusest teada.
Spezz kirjutas:
Aasta oli 2006: https://www.ohtuleht.ee/194717/vassimine-estonia-huku-umber-jatkub
"Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.
Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi."
Küsimus on pigem selles, miks rootslased seda auku nii kiivalt varjata üritasid ? Raportist jäeti välja, auk varjati peale kallatud liiva ja sodiga ära.
Ainuke loogiline seletus on, et nad teadsid selle augu tekkelugu ja seoseid augu ja põhjaminemise loos.
Ausal uurimisel poleks mingit mõtet varjata laeva põhjaminemisel vastu kivi tekkinud auku.
See laev oli lõhki nagu seaküna ja ikka uppus kauem kui estonia.
ma esmapilgul näen kahte erinevust - autoteki olemasolu ning ilm. II MS aegne reisilaev on tekkide ja vaheseinte rägastik, isegi kolm auku allpool veeliini ei suuda seda eriti kiiresti veega täita ja ka kreeni tekkimine võtab aega või ei teki seda üldse, laevad läksid põhja mastid püsti. Estonial oli aga veeliinist ülevalpool kahe teki jagu tühja ruumi, kuhu vesi peale visiiri kadumist ja rambi avanemist vabalt sisse sai, kreen tekkis väga kiiresti, mingil hetkel vajusid juba autod ühele poole hunnikusse ja sel hetkel kui lained vett juba ülemistele tekkidele peksma hakkasid, läks asi hooga üle nipli ja uppuski, põhi üleval.
pppd, sellist tüüpi Ro-Ro laevade puhul läheb laev kiiresti ümber ja jääb pinnale hõljuma, põhi üleval - päevadeks.
Nagu seal näiteid toodi varasematest sarnastest juhtumitest.
Ehk kuskil Estonia põhjas/küljel pidi olema auk, kus 18k m3 õhku pidi väljuma.
Vaadake filmi ometi. _________________ HV valuutakalkulaator
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
