praegune kellaaeg 25.12.2025 00:45:16 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
7% |
[ 5 ] |
| Pigem jah |
|
9% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 11 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
66% |
[ 44 ] |
|
| hääli kokku : 66 |
|
| autor |
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
21.12.2025 22:42:14
|
|
|
On sul mingid numbrid ka olemas sellest ülivõimsast võidust?
Või lihtsalt, mulle meeldib - järelikult on nii.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
 |
siinus
HV Guru
liitunud: 20.01.2007
|
|
22.12.2025 01:49:12
|
|
|
On sul juhuelektri kontekstis häid numbreid öelda?
_________________
suck less | ANNA MU SAI!
Ma arvasin, et see oli Priit, aga tegelikult oli Tõnu, |
|
| Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
61 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
22.12.2025 08:55:32
|
|
|
| siinus kirjutas: |
| On sul juhuelektri kontekstis häid numbreid öelda? |
Ei ole vaja, neid tüütuid numbreid, usust piisab.
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 231 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
195 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
22.12.2025 10:09:18
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
| Tuumajaama ehitajad on juba korduvalt öelnud, et ilma riiklike garantiideta nad midagi ehitama ei hakka |
Esimene küsitud garantii on regulatsioonide ja seadusraamistiku väljatöötamine ning kinnitamine. Selle otsas on erinevad riigikogud istunud aastaid ja selle maksumus maksumaksjale on marginaalne (võrreldes tänaste muude energeetikasektorisse loobitavate summadega). 120 miljonit oli esimese etapi hinnanguline number maksumaksjale aasta tagasi (eks see muidugi tõuseb kui venitada). See summa on samas suurusjärgus kui 100MW gaasijaama rajamine Narva sagedusreservi toetamiseks (see on otsene vajadus mis on tekkinud nii BRELList lahkumise kui mehaanilist inertsi mitte-omavate tootmisvahendite võrku lisandumisega).
Too seaduste raamistik oleks pikemas plaanis nii või naa vajalik - Paldiski objekti lõplikuks deaktiveerimiseks on vaja nii paremat regulatsiooni jäätmete liigutamiseks kui ka päästevõimekuse tõstmist, samad asjad vajalikud ka tuumajaama kontekstis. Kuna Paldiski teema on kenasti kaugemas tulevikus võiks isegi mõistlik olla oskusteabe kohapealne väljakoolitamine/-õpetamine eriti olukorras, kus läänes jääb järjest vähemaks sobiliku hariduse ja kogemusega eksperte (samas vajadus tõuseb)... Annaks kenasti majandusse sisendit aga seda alles sellise 5-10 pärast.
Sealt paar sammu edasi on alles mingi energia ostmise ja turu ja mille iganes teema.. Kuhugi 70-100 euro kanti MWh tuleb tõenäoliselt omahind (kuna konkreetselt pea 10 aastat juba venitatud, iga venitatud aasta ajab hinda üles). Aga seda tingimustes, kus dotatsioone pole (ehk, et tänase päikese-tuulega võrrelda ei anna, õunad-apelsiinid).
Küll aga on see suhteliselt mõttetu arutelu hetkel - rong sõitis ca 2a tagasi ära, täna lükkab riik ca miljardi gaasiturbiinidesse (sest muidu on seis ikka väga PUPU; esimesed 100 miljonit läks juba teele ja seda jaamale mis leiab maksimaalselt kaks kuud aastas kasutust!!!), jääb gaasi ostma kas ringiga (hetkel) või otse (hiljem, kui parketikõlbulikuks saadakse) venelastelt ning kogu enda energiaiseseisvus kaotab aktuaalsuse ning võib reaalselt keskkonnasõbraliku tuumajaama idee ajaloo prügikasti saada.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 472 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
13 :: |
7 :: |
359 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
22.12.2025 13:44:22
|
|
|
| ref kirjutas: |
| bladerunner kirjutas: |
| Tuumajaama ehitajad on juba korduvalt öelnud, et ilma riiklike garantiideta nad midagi ehitama ei hakka |
Esimene küsitud garantii on regulatsioonide ja seadusraamistiku väljatöötamine ning kinnitamine. Selle otsas on erinevad riigikogud istunud aastaid ja selle maksumus maksumaksjale on marginaalne (võrreldes tänaste muude energeetikasektorisse loobitavate summadega). 120 miljonit oli esimese etapi hinnanguline number maksumaksjale aasta tagasi (eks see muidugi tõuseb kui venitada). See summa on samas suurusjärgus kui 100MW gaasijaama rajamine Narva sagedusreservi toetamiseks (see on otsene vajadus mis on tekkinud nii BRELList lahkumise kui mehaanilist inertsi mitte-omavate tootmisvahendite võrku lisandumisega).
Too seaduste raamistik oleks pikemas plaanis nii või naa vajalik - Paldiski objekti lõplikuks deaktiveerimiseks on vaja nii paremat regulatsiooni jäätmete liigutamiseks kui ka päästevõimekuse tõstmist, samad asjad vajalikud ka tuumajaama kontekstis. Kuna Paldiski teema on kenasti kaugemas tulevikus võiks isegi mõistlik olla oskusteabe kohapealne väljakoolitamine/-õpetamine eriti olukorras, kus läänes jääb järjest vähemaks sobiliku hariduse ja kogemusega eksperte (samas vajadus tõuseb)... Annaks kenasti majandusse sisendit aga seda alles sellise 5-10 pärast.
Sealt paar sammu edasi on alles mingi energia ostmise ja turu ja mille iganes teema.. Kuhugi 70-100 euro kanti MWh tuleb tõenäoliselt omahind (kuna konkreetselt pea 10 aastat juba venitatud, iga venitatud aasta ajab hinda üles). Aga seda tingimustes, kus dotatsioone pole (ehk, et tänase päikese-tuulega võrrelda ei anna, õunad-apelsiinid).
Küll aga on see suhteliselt mõttetu arutelu hetkel - rong sõitis ca 2a tagasi ära, täna lükkab riik ca miljardi gaasiturbiinidesse (sest muidu on seis ikka väga PUPU; esimesed 100 miljonit läks juba teele ja seda jaamale mis leiab maksimaalselt kaks kuud aastas kasutust!!!), jääb gaasi ostma kas ringiga (hetkel) või otse (hiljem, kui parketikõlbulikuks saadakse) venelastelt ning kogu enda energiaiseseisvus kaotab aktuaalsuse ning võib reaalselt keskkonnasõbraliku tuumajaama idee ajaloo prügikasti saada. |
Põhiline, mis garantiist on jutt olnud - on ikka hinnapõrand. 70-100€/MWh on ennustatud jah - aga seda siis eeldusel, et on hinnapõrand (ehk on garanteeritud jaama töö pidevalt). Sisse pole arvestatud regulaatori ega decomissioning tasusi. Reaalsuses on pigem 120 €/MWh. Kas see on hea hind - tont teab. Aga sinna kanti ta tuleb - kui jaam saab töötada. Kui peab hakkama börsil mängima - siis ei hakka ennustama.
Mingis ülivõimsast hinnaliidrist - nagu siin väideti - pole tegelt juttugi. Ilma hinnapõrandata ilmselt pole üldse konkurentsis. Ja see ei tule mitte ainuüksi tehnoloogiast, vaid kogu kompott - Eesti turg, esimene jaam jne.
Oleks tegu ülivõimsa hinnaliidri või riskivaba investeeringuga - oleks meil poliitikud ammu ära tinistatud ja jaam olemas.
Reaalsus on vähe teine - ükskõik mida siin õunte pealt väita.
Ja puhtalt, ainult energia hinda arvesse võttes (jätame kõik muu kõrvale) - siis on maa-tuulepargid hetkel kõige soodsam. Jah, juhitamatu ja vajavad tuge jne. Aga puhtalt energia hinna mõttes - on see soodsaim.
Eriti naljakas on näide Rootsist - et "näe kui halvasti seal tuulel läheb" ....miks küll? Sest hind on madal ja tarbijad saavad suht tasuta energiat. Jube halb küll.
Selliseks, ilma toetusteta ..20% ajast turul - sinna sobibki gaasijaam kõige paremini. Pole mingi raketiteadus.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
22.12.2025 14:05:24
|
|
|
630, sa jätad võrgu hinnavalemist välja. Maa-tuul eeldab täna ja praegu märkimisväärseid investeeringuid põhi- ja jaotusvõrku, lisaks ka stabiilsus- ja avariireserve ulatuses mida klassikalise soojuselektrijaama puhul vaja pole.
Poliitikute peamine häda on täna see, et keskendutakse sisuliselt vaid ühele komponendile - elektri hind - ignoreerides kogu energeetika seisu. Tuul on täna odav, sest teiselt eelarve realt tuleb miljard+ võrgu stabiliseerimiseks, kui see vastutus tootjale lükata (mida ei tehta), oleks hinnavalemid väga teistsugused.
Aga nii või naa pole mõtet ülearu tuumajaama osas arutada, vene gaasi peal oleme enamuse ajast tulevikus üht või teistpidi.
Lisaks - see 100MW rajatavat jaama on kuni 2 kuud aastast turul, see on kuni 16.7%. Sõltuvalt aastast jääb see pigem 4-6 nädala vahele, ehk, et keskmine, aastate lõikes, tuleb vast 15% venitades. Lisaks, gaasijaama jaoks on vaja ka torustikke renoveerida, sest Paldiski terminali osas tekitati iga nurga alt fopaa - 130-180 miljonit läheb Tallinn-Narva ja Tallinn-Värska torustike renoveerimiseks olukordadeks kus uus gaasijaam vajab lühiajaliselt suuremas mahus gaasi (tänane võrk on üles ehitatud stabiilsele tarbimisele). Rajatav jaam on soojusjaam, mitte gaasiturbiin - ma vaidlen vastu, et selle hoidmine turul ~10-20% ajast on kõige efektiivsem viis... Turbiini korral võiks isegi nõustuda.
Tänase börsi juures tähendab muuhulgas selline valem jätkuvalt paari - nelja nädala jagu kõrgeid tipuhindu kuna odavamalt ei tasu tol reservjaamal turule tulla...
Ma jätkuvalt argumenteeriks, et 600MW põhivõimsust katta juhitavaga (kasvõi põlevkivi) + taastuv ja salvestus lisaks on iga nurga alt mõistlikum, odavam, jätkusuutlikum ning lõppkokkuvõttes ka keskkonda säästvam lahendus.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
22.12.2025 15:36:40
|
|
|
Ma ei ole kuidagi väitnud, et baasvõimekust juhitava jaamaga vaja pole või seda, et ma rääkisin millestki muust kui energia hinnast (toonitasin seda ekstra).
Võrku tuleb jah liita seal, kuhu mahub - mitte seal, kus soov on. Aga seal on mingid keskkonnaaktivistid ees jälle 
Jah, kuidagi tuleb riiklikult energiapoliitikat targalt juhtides tuule/päikesevaba aeg, kasutades selleks juhitavat tootmist+muul ajal tagab seesama tootmine sagedus/võimsusreservi. Hetkel on seal
ka kõige odavam hoopis akusüsteem (sest võimaldab lisaks veel tootmist ka juhtida).
Aga loomulikult, riiklikult peaks olema energeetika juhitud nii, et meil oleks tagatud ..suurusjärgus 1000 MW baas/juhitavat. Mis võiks jah umbes nii minna, et 600-700 MW on baas + ülejääk võiks tulla akusüsteemidest.
Aga seal ei tasu tootjaid süüdistada/vihata kuidagi. Nemad teevad äri (mh. poliitikute lobistamine). Probleem on selles (tegelt kajab ka siit foorumist läbi) - et ei saada üldse aru, kuidas võrk toimib, kuidas hinnad kujunevad ja mis on mis.
See, et tuul/päike võiks 70-80% olla põhihinnakujundaja - ma olen väga poolt. See tagab meile jätkusuutliku hinna ka.
"Rajatav jaam on soojusjaam, mitte gaasiturbiin - ma vaidlen vastu, et selle hoidmine turul ~10-20% ajast on kõige efektiivsem viis... Turbiini korral võiks isegi nõustuda." - ärme sellest Narva 100 MW räägime selles kontekstis. Selle jaama tasuvuses on "Narva soojus" ka sees. Seda ei saa kõrvale jätta.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
22.12.2025 23:43:57
|
|
|
| ref kirjutas: |
| Tuul on täna odav, sest teiselt eelarve realt tuleb miljard+ võrgu stabiliseerimiseks, kui see vastutus tootjale lükata (mida ei tehta), oleks hinnavalemid väga teistsugused. |
Kas räägid aastast või mis perioodi peale see miljard+ sul tuleb? Ole hea ja too välja kust see miljard + nüüd kokku tuleb. Viimati, mis lugesin, siis olid numbrid ikka palju väiksemad.
| ref kirjutas: |
| Ma jätkuvalt argumenteeriks, et 600MW põhivõimsust katta juhitavaga (kasvõi põlevkivi) + taastuv ja salvestus lisaks on iga nurga alt mõistlikum, odavam, jätkusuutlikum ning lõppkokkuvõttes ka keskkonda säästvam lahendus. |
Argumenteeri koos arvutusega ikka. Kui tuul ja päike osalevad turul (ka ilma toetusteta) alla 70€/MWh aga põlevkivi alates 150€, siis kuidas see suurem kallima energia osakaal kokku hinnad odavamaks teeb?
Gaas on kasutamise hetkel kallim aga kuna (nagu ise ütles) kasutuses kuni 15%, siis oma väikese mahu tõttu mõjutab vähe kogu hinda.
Näitelikult lihtsustus: 15% gaas hinnaga 200€, 85% hinnada 70€ on keskmine ikka ~90€. (Eelmise aasta keskmine oli ~90€ muidu, kontekstiks).
Gaasi tarnimise osas, kui 15% meie tarbimisest tuleb gaasist ehk ~1.2TWh elektrit ehk 50% Efektiivse tootmisega ~2.5TWh gaasi, siis suurema osa sellest saaksime ju oma biogaasi või päikese/tuule ületootmisega toodetud vesiniku (või tahtmise korral võime ka metaaniks teha) abil ära katta. Ehk vajadus väliseks kütuseks on olematu. Eeldaks jah teatud tootmisvõimekuse rajamist. Ja ilmselt hind oleks ka tiba kõrgem, kui vabalt turult ostetav gaas. Aga sõltuvalt kuidas roheraamatupidamist teha saaks ilma CO2 kvoodita põletada.
| siinus kirjutas: |
| On sul juhuelektri kontekstis häid numbreid öelda? |
Mida pead silmas heade numbrite all?
Seda, et UK on juba üle 100 miljardi säästnud tuulikute tõttu?
Seda, et EU säästaks ~1.6 triljonit, kui saavutaks rohepöörde oma määratud 2050 aastaks?
| Tanel kirjutas: |
| Probleem pole niivõrd kohalike vastuseisus, vaid suurte tuuleparkide infra ja elektrivõrgu jaoks meeletute rahade sissetampimised ja garanteeritud tootlused, kõik maksumaksja kulul. |
Mõned kipuvad ära unustama, et meie võrk vajab investeeringuid sellest hoolimata millega sinna elektrit toodetakse.
Samuti kiputakse ära unustama, et kui näiteks 20€/MWh rohkem maksta võrgu investeeringu eest selleks, et saada 40€/MWh soodsam elekter tähendab ikkagi 20€/MWh säästu reaalsuses. (Siinkohal palun kõigil, kellele ei meeldi näitena võetud numbrid võtta vaevaks ja korrigeerida minu õhku visatud numbreid päris numbritega koos viidetega numbrite allikatele )
Siin olnud vahepeal kohe rohkem juttu, mis kommenteerimist vajas. Läks spoilerisse, kuna venis väga väga pikaks.
 Spoiler
Mõned analüütikud üldse arvavad, et muudatus tegelikult on rohkem EV võit kui ICE võit.
Samas ega need regulatsioonid lõpuks ei määra asja vaid turuolukord määrab. Näiteks see, kuidas EU tootjad kaotavad mujal maailmas turgu Hiinale, sest ei ole pakkuda konkurentsivõimelisi elektriautosid.
VW mingil määral vähemalt püüab öeldes selgelt, et väikeautod lähevad kõik elektrile üle.
| kjaups kirjutas: |
| Aga, kui nad ütlevad, et praegune süsteem pole läbipaistev ja paneme kaks rida juurde, et oleks, siis... Wtf, tehke olemasolev korda ja läbipaistvaks! Kust see läbipaistvus järsku tekib, kui lajatan lihtsalt kaks maksu juurde? |
Ridade juurde lisamine ongi läbipaistvus, sest enne ei näinud, mille peale võrgutasu ühe rea sees olev raha kulub aga pärast näed.
Probleem ei ole ju mitte lisanduvates ridades vaid selles, et see rida, mis mitmeks löödi ei läinud selle sama suuruse võrra väiksemaks. Sealt tuleb edasi vaadata, et miks ei läinud väiksemaks (vaid lausa läheb suuremaks). Mõned rõõmsalt näitavad näpuga roheenergia poole. Samad inimesed muidugi ääretult rõõmsalt kiruvad inflatsiooni üle. Aga kuidagi ei ole võimelised kaht punkti omavahel ära ühendama, et see sama inflatsioon mõjutab ka selliseid asju nagu võrgu hooldus ja haldus ja ehitus. Ehitus, mida on vaja teha, sest meil rahvas ju nõuab töökindlamat võrku kus torm ei lükka liine pikali. Ehitust, mida on vaja teha, kui võrk on lõiguti üle 50a vana ja täielikult amortiseerumas.
Tuues stabiilsuse hoidmise jms kulu eraldi välja me vähemalt näeme kui palju aastas reaalselt kulub selleks, et meil oleks roheline elektrivõrk ja saame siis paremini võrrelda, et kas need kulud on mõistlikus suurusjärgus võrreldes muude hüvedega, mida see roheline elektrivõrk peaks pakkuma.
| bugbrake kirjutas: |
| Sellega ma olen päri, et see päästmise rong on läinud, ei suudetud, ei tahetud sellega tegeleda siis peame tegelema tagajärgedega õigemini meie tulevased põlved tegelevad sellega. |
Ei ole ühte maagilist piiri, millest alates saab öelda, et oleme "päästetud". Küsimus on tagajärgede piiramises igatepidi. Reaalse "päästmise" rong sõitis ära paar sajandit tagasi, kui inimkond hakkas aktiivsesse süsiniku ringi lisama maasse talletatud süsinikku juurde. Sealt edasi on kõik süsiniku lisamise piiramise tegevused vaid tagajärgede vähendamiseks. Mida kaugemasse tulevikku lükkame tegutsemise, seda kallimaks kõik läheb. Läheb nii energiaallikate vahetamine kallimaks kui ka läheb muutustega kohanemine kallimaks. Oleks 80ndatel rakendatud süsiniku maks, nagu algselt plaaniti enne fossiili lobbi sekkumist (tol hetkel plaanitud 20$ hinnaga), siis oleks viimase ligi 50 aastaga jõudnud kogu progress palju laugemalt ja soodsamalt toimuda.
Ega praegu tegeletakse ju ka suures osas just tagajärgedega kohanemisega. Siin palju kirutud Kliimaministeerium näiteks suure osa oma energiast sinna just panustabki. Näiteks siin ülevaade kuidas tulevaste (2050+) üleujutustega toime tulekuks juba praegu on vaja tööd teha: https://www.youtube.com/watch?v=t9Ry17YLhEE
| Tanel kirjutas: |
| Maailma veetase pole märkimisväärselt tõusnud, hoolimata suurest kisast. |
Nagu SKG kenasti välja tõi, siis tõuseb veetase täpselt nii nagu teadlased ennustasid, kui CO2 tõuseb ja temp tõuseb nagu ennustati. Väidetavalt teadus pidavat ju nii käima, et püstitad hüpoteesi ja siis jälgid, kas katsed lükkavad hüpteesi ümber.
| Tanel kirjutas: |
Kogu see kliimahüsteerikute kisa ignoreerib järjepidevalt suurimate Aasia saastajate panust ja on kokkuvõttes üks suur omadele maksumaksja raha suunamise projekt.
Mugavam on "valget heteromeest Euroopas" kottida. |
Kui silm kinni pigistada ja eirata poolt infot, siis saab selline mulje jääda küll jah.
Jätaks siia mõned lingid, äkki kui piisavalt tihti jätta infot teele ette, siis millalgi mõnigi killuke jõuab sellest "sobimatu info tõrjemüürist" läbi:
https://www.reuters.com/sustainability/climate-energy/chinas-co2-emissions-havent-risen-18-months-analysis-finds-2025-11-11/
https://www.npr.org/2025/12/08/nx-s1-5615257/china-us-renewable-wind-solar-climate
https://www.bbc.com/future/article/20251110-how-china-won-the-worlds-battery-race
https://www.abc.net.au/news/2025-08-13/china-turns-into-electrostate-after-staggering-renewable-growth/105555850
https://www.reuters.com/sustainability/boards-policy-regulation/china-sets-its-first-renewable-standards-steel-cement-polysilicon-2025-07-11/
https://solarquarter.com/2025/12/12/africa-sees-60-percent-surge-in-chinese-solar-panel-imports-driving-renewable-energy-growth/
https://www.canarymedia.com/articles/clean-energy/china-renewables-meet-new-power-demand
https://www.nytimes.com/2025/11/10/climate/cop30-belem-climate-energy-technology-china.html?unlocked_article_code=1.0E8.ocED.sry4V95ftF5g&smid=url-share
Muidugi tootjad karjuvad juba kaugelt ette, et tõstab hinda, sest siis neil on jälle võimalus hinda tõsta ja meie vagur Eestlane rõõmsalt maksab kinni ja ei tee teist nägugi. Täpselt nagu käibemaksutõusuga oli ja iga muu hinda tõstva olukorraga. Reaalne mõju hinnale 1%, tootjad karjuvad, et on 5% ja reaalsuses tõstavad 10%.
Aga kindlasti tuleb just tootjaid uskuda, sest nende huvides on ilmselgelt hoida võimalikult madalat hinda. /s
Mitte riigi ametnikke, kes on maksumaksja palgal ja kelle asi on ühiskonna huvides töötada.....
Mõne arvates vist tõesti riik eksisteeribki ainult selleks, et inimesi kottida ja ettevõtted on loodud vaid heategevuslikust tahtest mitte kasumi teenimise soovist.
| ref kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
Ega siis meil 3 kuud pime pole  |
Ma vahelduvelektrit ka ei tahaks... et elektrit on kui päike paistab ja/või tuul puhub. Vahepealsed augud on vaja ju ka täita... Ja selleks täiesti eraldi infrat omada - kuidagi väga ajuvaba ning ebamõistlik tundub. |
Ei ole täiesti eraldi infrat vaja. On vaja silumiseks salvestust. Kui vaadata meil juba paigaldatud päikese ja tuule tootmist läbi aasta, siis sisuliselt vaid veebruar on auk. Ülejäänud ajal on emmast-kummast tootmist tulemas. Küsimus vaid olemasolevate tootmisvõimsuste suurendamises ja sinna kõrvale akude koguse suurendamises. Neid optimume on võimalik välja arvutada.
Eesti kohta pole hetkel kohanud aga Austraalias üks tüüp on oma hobist võtnud ja neid simulatsioone jooksutanud.
Muuseas, ref, kuna sind grid-forming inverterid huvitasid, siis soovitan järgmisel aastal Austraalias toimuval pilku peal hoida.
Jah, rohepöördega venitamine läheb Euroopale suurusjärgus 1,6 triljonit euri maksma järgneva 25 aasta lõikes.
| Tanel kirjutas: |
| Kui merekaablid rivist väljas, siis hetkel ainus variant põlevkivielekter (mis on kallis vaid CO2 kvootide tõttu)]. |
Kaua see müüt huvitav kestab? Põlevkivi elektrit sai otse viimati universaalteenusena vms. Hinnaks küsiti siis 150-200€/MWh. CO2 osa sellest oli alla 80€. Ehk kui ka täiesti ignoreerida keskkonna mõju, siis juba amortiseerunud (ehk rajamis kulu ignoreerides) jaamad suudavad toota hinnaga, mis on kallim, kui tuul ja päike.
Kui nüüd arvesse võtta, et uute põlevkivi jaamade rajamis hind on 3-4 korda suurem, kui gaas, mis on kallim, kui tuule või päikese tootmise rajamine, siis ei ole mitte kuidagi võimalik, et põlevkivi tuleks soodsam.
Ja ei maksa teha illusioone, nagu põlevkivi puhul ainult CO2 oleks keskkonna mõju, mis maksustamist vajab. Eri komisjonides toimuvat tasub aegajalt jälgida, jääb huvitavaid infokilde kõrvu. Näiteks see, kuidas keskkonnatasudest püütakse kõrvale hiilida ja samal ajal veel rohetoetuseid ka saada. Ehe rohepesu näide. Ehk siis selle asemel, et põlevkivi tuha ladustamise keskkonnatasusid maksta tembeldati suured kuhjad "vundamendiks", et päikesepark tõsta paar meetrit kõrgemale "kõrval laiuva metsa varjust" välja ja siis küsiti päikesepargi eest veel toetust ka. Kahel korral vähemalt.
| sant kirjutas: |
Muideks, see käib siiski kogu Euroopa Liidu kohta, kõik see mida me enam toota ei tohi rohepoliitika tõttu, suunati tootmisse väljaspool eurotsooni ja ei allu rohesanktsioonidele. Lõpp summas midagi ei muutunud, *saastamine\tootmine\elutegevus* jätkub samal kujul plaaneedil tervikuna, aga saadav tulu ja jõukus voolab eurotsoonist välja ja suur ose sellest voolab aasiasse. Mina olen kindel et see pole kokkusattumus vaid on kokkulepe  |
Põhimõtteliselt võib öelda jah, et kokkulepe. Lihtsalt osa kokkuleppest jäi õigesti tegemata. Nimelt need siinsetegi poolt kirutud ESG raporteerimis nõuded peaks olema osa sellest kokkuleppest: tooda kus tahad aga tõenda, kui puhtalt/mustalt toodad. See läbipaistuv oleks aidanud tuua tagasi need tootmised, mida oleks sama odav (või odavam) toota EU-s puhtalt/roheliselt. Kuna aga "regulatsioonid" ja "bürokraatia" on saatanast, siis tulemuseks ongi sitt lahendus, kus tootmine aeti siit minema, et meil oleks mõnusam keskkond aga selle tagasi toomiseks vajalikud sammud jäeti tegemata.
| Tanel kirjutas: |
Loe uuesti mu küsimusi mõttega. Sisuliselt sa pead eestlasi süüdi kliima soojenemises, selgita ka siis, kuhu me peaksime oma lati laskma, et sa rahul oleksid?
...
| tsitaat: |
| miks me eestlased (sh minu lapsed) peame majandusliku enesetapu tegema, et Hiina saaks edasi saastada ja kogu tootmise enda käpa alla koondada? |
|
See on väga vale tõlgendus sellest, mida SKG tegelikult kirjutas. Kohati lausa pahatahtlikult vale tõlgendus.
Ja juba see raamistamine justkui siin energia tarbimine ja tootmine rohelisemaks muuta oleks majanduslik enesetapp on kapitaalselt vale. Kindlasti on võimalik seda teostada nii, et tulemuseks on majanduslik kahju. See aga ei tähenda, et rohepööre tähendaks majanduslikku enesetappu. Ning senised reaalsed praktikad ka pigem ei ole olnud majanduslik enesetapp. Ehk sinu raamistus ei vasta reaalsusele. Kui üldse midagi, siis on rohepöördega venitamine majanduslik enesetapp, sest suurendab meie tuleviku kulusid ja vähendab meie tuleviku tulusid.
| ref kirjutas: |
Meie aastane CO2 kogus on umbes samasse suurusjärku nagu ühel hiinlasel (kui per capita võtta) ja iga statistilise mudeli alusel jääb see juba mõõtevea hulka, ehk, et kuidagi suudame meie, siin, omades väiksemat mõju kui mõõteviga, omada märkimisväärset mõju? Need kaks asja nagu ei lähe samasse kategooriasse...
|
Kas sa võrdled toorest riigi pinnal toodetud CO2 või tarbimise põhist CO2? Ehk kas omistad Hiinale kogu selle CO2, mis kogu selle kräpi tootmiseks läheb, mida tegelikult meie siin tarbime?
Tarbimise põhise CO2 per capita järgi on siiski Eestlasel ~20% suurem jalajälg kuigi Hiinlane on väga teraval tõusutrajektooril. Ilmselt kuna, ülla-ülla, nemad tahavad ka elada nö mugavat tänapäeva elu koos selle mugavustega, mis kõik käib energia tarbimise ja toodete tarbimise ümber.
| Rasmus kirjutas: |
Ehk siis endiselt on siiski teadlased seisukohal, et vaatamata süsihappegaasi mõjule kliima osas ei saa praegu olla kindel, kui suur ja kas üldse on inimkonna mõju nii suur, kui senini on arvatud. |
Ei. Väga lihtsalt ja lühidalt ei. See väide teadlaste seisukoha kohta on kategooriliselt vale. Ei ole võimalik kuidagi sellise väiteni jõuda ilma (lahkelt öeldes) reaalsust moonutamata või (otse öeldes) valetamata.
Teadlaste konsensus (ehk erinevate hüpoteeside püstitamise järgselt nende ümber lükkamiste katsete tulemuslik seis) on kokku võetav graafiku ja infoga, mis on leitav siit: https://www.globalwarmingindex.org/ (Seal lahti seletatud ka kuidas nende tulemusteni jõutakse)
Väga selgelt on eristatavad looduslikud mõjud ja inimtekkelised mõjud ja on selgelt nähtav mis reaalselt põhjustab globaalse temperatuuri muutust.
| netcat kirjutas: |
Kas asi on silmakirjalikkuses ja privileegides, või on vaja midagi teha, millel mõju oleks?
Kui mõju pole tähtis, siis jonnime edasi, muidugi. Eestlane saastagu täpselt sama palju, kui hiinlane. Hiinlane saastagu sama palju, kui eestlane. S*tta sest tegelikust mõjust planeedile, võrdsus on oluline! |
Kas on võimalik, et mitu asja on korraga olulised? Näiteks see, et nii Eestlane kui Hiinlane/Indialane/Brasiillane/Sudaanlane saaksid sama palju tarbida/saastada ent kõik see tarbimine ja saastamine mahuks ära piiridesse, millega me oma keskkonda nii kardinaalselt ei muuda, et meil enam sama hästi elada pole võimalik?
Juba praegu on näha, et kliima soojenemise tõttu sagenevad eri planeedi piirkondades põuad ja üleujutused. Mõju ei ole lokaalne vaid läbi toidu ja tarneahelate levib üle maailma. Ehk kuigi meid otse ei pruugi see põud või üleujutus tabada, siis letil olevas toiduhinnas kajastub lõpuks ikkagi. Piiri ületada soovivates migrantides kajastub ka. Ja lõpuks, kui maismaale jääna ladestunud vesi naaseb ookeanidesse, kui AMOC oma trajektoori muudab või hajub, siis jõuab see mõju ka otse meie maale. Ja siis on hilja tegeleda ennetusega. Siis on võimalik AINULT tagajärgedega tegeleda. Ja nagu ikka kipub olema, siis ennetus on kordades odavam, kui ravi.
| Rasmus kirjutas: |
| Inimtekkelise süsihappegaasi osakaal on ca 3,5%. |
Sellele võiksid kohe allika anda. Sest mõõtmised näitavad, et viimase ~150 aastaga on CO2 osakaal tõusnud ~280 pealt ~430 peale. Kui sellest vaid 3.5% oleks inimtekkeline (~5ppm), siis kust see ülejäänu tuli? Wikipedia väidab, et atmosfääris on ~3341 gigatonni CO2. Selle põhjal, kui palju fossiilkütuseid maast kaevandame ja põlema paneme lisab inimkond aastas ~42 gigatonni CO2. Ehk ainuüksi aastas lisab inimkond ~1.2%. Ehk see 3.5% tuleks juba paari aastaga kokku.
| netcat kirjutas: |
Mingis mõttes ma saan aru soovist korraldada vanapaberi ja paberpakendi käitlemine üht kanalit pidi, et majapidamised ei peaks sorteerima paberjäätmeid kahte erinevasse konteinerisse. Eks seegi ju tekitab tarbijale frustratsiooni, et asi võib olla üks ja sama paber aga näed ühte võid visata sinna konteinerisse ja teist ei või. Mõnes mõttes on see ju täitsa kafka. Iseasi, et kes millises osas selle käitlemise eest maksab. Mingite reklaamtrükiste käitlemist pakendimaksust katta ilmselt pole väga aus.
Mitte et plastiga poleks sama probleem. Nt üks ja sama plastist riidepuu; reeglite järgi kui sa oled selle ostnud poest eraldi majatarbena, siis sa seda pakendikonteinerisse visata ei tohi kui see katki läheb, aga kui sa said selle ülikonda ostes poest kaasa, siis see on "pakendi osa" ja sa võid selle sinna visata.
Alles see nädal vaatasin juhuslikult köögiaknast välja ja nägin, kui üks kutt toppis terve plastist kargu pakendikonteinerisse. Õudne seaduserikkumine või tubli sorteerija? Mine nüüd võta kinni, eks ole. |
Süsteem ongi valepidi pandud käima. Vastutus on tarbija, mitte tootja õlule lükatud. Ja nagu siit foorumist võib lugeda, siis leidub liigagi palju neid, kes rõõmsalt selle eest seisavad, et ometi tootja õlule seda vastutust ei lükataks.
Tegelikult peaks ikka just tootja vastutama selle eest, millesse ta oma kauba pakendab ja mis selle pakendiga pärast saab.
| Betamax kirjutas: |
| Ja oleks siis vähemalt seda, et kusagil see prügi sorteeritaks omakorda ja töödeldaks ümber. |
Narva linna rajatakse plastijäätmete ümbertöötlemise tehas!
| tsitaat: |
Narva linna rajatakse plastijäätmete ümbertöötlemise tehas!
♻️ Rahastasime kolme olulist jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti:
🏭 DME Recycling OÜ rajab Narva plastijäätmete ümbertöötlemistehase, mis töötleb kuni 9000 tonni plastijäätmeid aastas, toodab termolüüsõli ja loob üle 30 töökoha.
🪵 Osaühing KA ehitab Jõelähtme vallas tootmisliini, et muuta katkised ja ebastandardsed puidualused väiksema jalajäljega uuteks kaubaalusteks.
🌱 Ragn-Sells AS võtab Väätsal kasutusele trummelkompostri, millega saab kompostida kuni 6000 tonni biojäätmeid ja käidelda reoveemuda, tootes sertifitseeritud komposti.
|
Mingeid arenguid ikka toimub selles valdkonnas ka. Eks tempo võiks ikka suurem olla. Aga ega enne ei teki tööstust kui ei ole tooret ja kui meil prügi ei sorteerita, siis raske seda tooret kokku saada.
| Tanel kirjutas: |
| Paraku nende asiaatide/aafriklaste mentaliteet on keskkonna suhtes hoolimatum. |
Eurooplase mentaliteet oli täpselt samasugune. Visati (ja mõned siiani viskavad) meilgi rõõmsalt prügi tee äärde ja metsa. Mõni sajand tagasi minna, siis visati ka solgi ja rooja ämbrid rõõmsalt aknast välja tänavale tühjaks jne.
Hariduse ja ühiskondliku arengu teema. Jõuavad nad samuti järgi meile oma keskkonna puhtuse nõudmistega lõpuks. Suurlinnades juba on jõutud, sest väga kiirelt sai neil villand hingamatust õhust.
| netcat kirjutas: |
| Naei, see ei ole loomulikult tippsaavutus, aga üleminek ei saa toimuda nii kiiresti, kui mingid bürokraadid paberitele joonistada tahavad. Kui tehnoloogiad vajalikeks edusammudeks pole veel küpsed, siis nad lihtsalt pole seda. |
Mis kiiresti? Mitu kümnendit sinu silmis oleks siis piisav aeg? Kaua seda kummi peaks venitama, et see siis lõpuks veel valusamini lööks?
CO2 tasusid taheti kehtestada 80ndatel aga lobbi käis peale, et liiga kiiresti. Suudeti siis paarkümmend aastat hiljem rakendada. Vahepeal jõuti rajada hunnik fossiili infrat, mille eluiga 50+ aastat ehk lukustati kena pool sajandit fossiilsete kütuste ülemvõimu süsteemi. Nüüd jälle, "liiga kiiresti liigume", parem ehitame uued põlevkivi jaamad, et järgnevad 50+ aastat poleks vaja tegeleda millegagi.
Kõrvale 10 aastaga on langenud päikesepaneelide hinnad ~10x, akude hinnad ~10x, tuuleenergia hind samuti kordades. Mida on teinud fossiilenergia enda hind? Paremal juhul paigal püsinud, pigem tõusnud (eirates CO2 tasusid vms keskkonna kulu, toores nafta puurimise ja söe kaevandamise enda kulu on tõusnud).
| sant kirjutas: |
Nii et miljardid makstud ja tulemust pole ette näidata? Mina kui maksev klient nõuaks raha tagasi |
Tulemus on tegelikult päris suur. Kui poleks midagi tehtud, siis trajektoor oleks ~6C sajandi lõpuks, praegu on ~3C sajandi lõpuks. Ja see, milles kokku lepiti oli tegelikult, et 1.5C vaadelduna 20a pikkuse ajaakna keskmisena. Kuigi on ääretult ebatõenäoline, et järgneva 5 aastaga globaalne CO2 emissioon niipalju väheneks ja mingeid jahutavaid mõjureid tekiks, et suudetaks temperatuuri langetada piisavalt, et jääksime ka 20a keskmisena 1.5C piiresse.
| Tanel kirjutas: |
SKG, tundun, et sa ei näe suurt pilti või ignoreerid reaalsust.
Jah, päikesepaneele ja tuugeneid ehitatakse (milleks kulub kolossaalselt ressurssi), aga juhuelektri kompenseerimiseks valmib iga nädal 1-2 uut söejaama. |
Aga äkki jääb sul midagi märkatama hoopis? Näiteks see, et see 1-2 söejaama jutt on vale ja vananenud info. Näiteks see, et need söejaamad ehitati niisama seisma ehk nad tegelikult tööd ei tee. Sisuliselt kordub Hiinlaste kummituslinnade ehitamine, kus majanduskasvu näitamiseks toimus suur ehitamine ilma, et ehitatut tegelikult kasutataks või vaja oleks.
Reaalne energia kasutus Hiinas kasvab aga CO2 heide seisab juba üle 18 kuu paigal või isegi natuke langeb.
Soojalt soovitna sul endal mitte toimuvat ignoreerida, kui püüad teistele ignoreerimist ette heita. Liiga silmakirjaliku mulje jätad.
| kjaups kirjutas: |
Kaotagu kõik dotatsioonid ära, kaubandus vabaks ja nõudlus paneb ise asjad paika, selle asemel pritsime kahtlaselt raha laiali, garanteerime ärimeestele kasumit ja ajame suust välja sooja õhku  |
Ei luba fossiili lobbi kunagi oma dotatsioone ära kaotada. Nende nimel sõditakse jõudsalt edasi. Pole ka ime, kui IMF hindab globaalselt nende suuruseks 7-10 triljonit dollarit aastas.
| ref kirjutas: |
Aga kuniks fanaatikud keelduvad vastamast lihtsale küsimusele - kes kõik selle jama kinni maksab... on's mõtet? |
Ise vastad ju kenasti ära: "kes hakkab miljon eurot per MW ehitama tootmist kui seda annab turule müüa vaid sentide eest või peab lausa peale maksma"
Kiun käib ju selle üle, et elekter on kole kallis. Ja samal ajal ütled otse välja, et ilma kalli elektrita ei ole keegi nõus midagi ehitama. Siis järelikult ei saagi mitte kuidagi teisiti, kui et peab riik doteerima. Ja riik peab selle raha kusagilt võtma. Riigieelarve tulud tulevad lõpuks ikkagi maksumaksja taskust. Kui ei maksa elektri arvel oleva reaga kinni seda elektrijaama, siis maksad maksude kaudu ikka kinni. IMO on õigem maksta elektrijaam kinni elektri arvega, kui tulumaksuga vms.
Miljon € per MW on gaasi hind, 3-4 oli põlevkivi, 10+ oli tuumajaam, nii väidavad meie enda elektri juhid ehk sellega vast ei vaidle. Lähtudes gaasi või põlevkivi turuhinnast, tuumajaamade kogemustest, sealt alla 100€/MWh elektrit nagunii ei saaks.
Samas praegu leiab turgu vaadates, et nii dotatsiooniga kui ilma müüvad tuul ja päike end võrku alla 100€ hinnaga. Ehk kui päriselt tahta soodsat elektrit, siis peab just neid juurde rajama. Aga võib-olla mõne jaoks odavus ei olegi oluline seni kuni saab lihtsalt vana viisi edasi, et kohanema ei peaks ja miski muutuma ei peaks.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
23.12.2025 00:08:11
|
|
|
Aplaus.
Väga hästi argumenteeritud ja kokkuvõetud kuid tõenäoliselt tuleb ja tambib sama kamp ikkagi edasi samade kulunud argumentidega.
Siiski, aplaus. @etk
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
23.12.2025 00:28:50
|
|
|
Mis see hinnapõrand tähendaks tuumajaama puhul, et ta muutub juhitamatuks võimsuseks? St et ta peab saama kõik toodangu maha müüa ja sinna kõrvale tuule või päikseparki pole selle pärast mõtet ehitada?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 190 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
153 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
23.12.2025 18:04:00
|
|
|
(vabandused ette, tuleb jauramine ja rohkem õlleklaasi jutt, kui mingi hetk pühade ajal viitsin korrastan ära, praeguseks - vabandused!)
Üldiselt - mul pole midagi selle vastu kui huvilised ehitavad ja teevad ja katsetavad. Mis häirib on see, et ma pean need eksperimendid kinni maksma ja kõrvalt vaatama kuidas tuimalt ignoreeritakse baasvajadusi - talvine külm tuulevaikne öö.
Mitte ükski välja pakutud plaan ei suuda mõistlikult tagada anda jaanuari -25-kraadise pakase juures öösel kell 2 stabiilset tootmist ning võrku, leitakse, et täiesti kosher on ehitada sadade miljonite eest gaasil toimetav soojuselektrijaam mida käitataks vaid loetud nädalad aastas (see garanteerib suurema saaste kui põlevkivi pidev põletamine 24/7, puhas põlemine tekib alles korrektsete temperatuuride juures). Kõik argumenteerimine läheb lõpuks ikka kuhugi "aga UKs", "aga aasta lõikes", "aga tuul...", "salvestus"... Konkreetset vastust - kuidas tuleb elekter ja võrk neljandal jaanuari kell 2 öösel kui väljas paugub 25-kraadi pakast igasse metsatallu ja mis hinnaga (sh kaudsed kulud) - no ei oska keegi seletada.
Pakutakse välja reaalselt alles arendusjärgus olevaid tehnoloogiaid (tööstuslikes mahtudes bio-/rohegaasi tootmine, vesiniku hüdrolüüs ja pikemaajalisem, kuudes mõõdetav, säilitamine) ignoreerides täielikult uue infra rajamise vajadusi (mis tihti maksab kordades rohkem kui seda tarbiv tootmine) ja seda olukorras kus tänased võrgutasud on tõusnud viimastel aastatel märkimisväärselt aga nii põhi- kui jaotusvõrk on jätkuvalt kehvas seisus (ehk, et raha ei lähe olemasoleva korrastamisele vaid mujale, ning teenuskvaliteet on jätkuvalt languses). Samal ajal loopides samu argumente tuumajaama osas (mille puhul on tegemist olemasoleva reaktori vähendatud versiooniga aga noh, see ju lendab kohe õhku kah!)
Kui need huvilised on nõus oma soovid-ideed omast taskust kinni maksma - andke minna! Ausalt. Aga kuniks suurem osa nendest katsetustest tuleb minu rahakotti siis - aitab. Konkreetselt, aitab.
Keskkonnakaitse argument kadus sel hetkel kui leiti, et olemasolevate ökosüsteemide hävitamine on OK (taassoostamine) vaid ~10-15a peale suuremat kampaaniat vanade maaparandussüsteemide renoveerimiseks (sajad miljonid jagati laiali, et kuivenduskraave jms mudru hooldada ja renoveerida, nüüd tulevad uued sajad miljonid, et samad kraavid kinni ajada ning hävitada 100+ aastat vanad ökosüsteemid, kuna võibolla kusagilt tekib võimalus millegi uue tekkeks). Lingid ja aerofotod "sinisest järvest" ei päde - see saaste ei ole tekitatud EV ajal, puhas nõuka aja taak nagu ka muud tõsiselt ohtlikud objektid riigi territooriumil...
| etk kirjutas: |
| ref kirjutas: |
| Tuul on täna odav, sest teiselt eelarve realt tuleb miljard+ võrgu stabiliseerimiseks, kui see vastutus tootjale lükata (mida ei tehta), oleks hinnavalemid väga teistsugused. |
Kas räägid aastast või mis perioodi peale see miljard+ sul tuleb? Ole hea ja too välja kust see miljard + nüüd kokku tuleb. Viimati, mis lugesin, siis olid numbrid ikka palju väiksemad. |
https://www.err.ee/1609892050/vajalike-uute-elektrijaamade-ehitamine-laheb-maksma-vahemalt-miljard-eurot
| etk kirjutas: |
| ref kirjutas: |
| Ma jätkuvalt argumenteeriks, et 600MW põhivõimsust katta juhitavaga (kasvõi põlevkivi) + taastuv ja salvestus lisaks on iga nurga alt mõistlikum, odavam, jätkusuutlikum ning lõppkokkuvõttes ka keskkonda säästvam lahendus. |
Argumenteeri koos arvutusega ikka. Kui tuul ja päike osalevad turul (ka ilma toetusteta) alla 70€/MWh aga põlevkivi alates 150€, siis kuidas see suurem kallima energia osakaal kokku hinnad odavamaks teeb?
Gaas on kasutamise hetkel kallim aga kuna (nagu ise ütles) kasutuses kuni 15%, siis oma väikese mahu tõttu mõjutab vähe kogu hinda.
Näitelikult lihtsustus: 15% gaas hinnaga 200€, 85% hinnada 70€ on keskmine ikka ~90€. (Eelmise aasta keskmine oli ~90€ muidu, kontekstiks).
Gaasi tarnimise osas, kui 15% meie tarbimisest tuleb gaasist ehk ~1.2TWh elektrit ehk 50% Efektiivse tootmisega ~2.5TWh gaasi, siis suurema osa sellest saaksime ju oma biogaasi või päikese/tuule ületootmisega toodetud vesiniku (või tahtmise korral võime ka metaaniks teha) abil ära katta. Ehk vajadus väliseks kütuseks on olematu. Eeldaks jah teatud tootmisvõimekuse rajamist. Ja ilmselt hind oleks ka tiba kõrgem, kui vabalt turult ostetav gaas. Aga sõltuvalt kuidas roheraamatupidamist teha saaks ilma CO2 kvoodita põletada. |
Päike ja tuul ei saa osaleda 24/7/365. Kolm kuud aastast on vaja hoida lisainfrat, see viib kogukulu üles. Elektri hind on ebaoluline olukorras kus suvisel ajal on võrgutasud üle 50% eratarbja arvest (ning tõusmas)
EE ütleb selgelt, et enamus hinnast on regulatoorne bürokraatia ning regulatoorsed reeglid põhjustavad suuremat saastet - https://www.err.ee/1609618730/eesti-energia-polevkivijaamadega-oleks-voimalik-saavutada-soome-hinnatase
Gaasi osas, lühidalt, BS. Infrat ei ole, see on vaja rajada, renoveerida, üles ehitada... Pole hoidlaid kuhu see maagiline biogaas panna (mis btw sisaldab rohkem CO2 kui metaan), pole infrat vesiniku jaoks, kõik see on vaja rajada. Puhtalt ühe toru renoveerimine Narvast maksab pea 2x rohkem kui gaasijaama rajamine, ehk, et kui EE on öelnud, et neil vaja 1000MW juhitavat (mis tänases seisus tuleb gaasist, toimivaid alternatiive ei eksisteeri! igasugune vesiniku jms mudru on katseline parimal juhul - kes seda trummi taob peab ka samas tunnistama, et auvere ja uus õlitehas on kosher, sest peamised vastuargumendid on olnud kah stiilis "eksperimentaalne". Sama ka tuumajaama osas... et kuidas siis on?).
Rohegaasi tootmine eeldab tooret - kus see tuleb? Pikema maa peale ette vedamine (nt lägal) ei ole mõeldav, hoidla (gaasile) peab mahutama vähemalt 6 kuu varu (tarbimine läheb üles, surve on gaasi rohkem kasutada ka transpordis), lätis hoides on vaja oluliselt suuremat torujuhtmete süsteemi (praegusesse ei mahu). Peamise toorme, läga, osakaal väheneb kuna põllumajanduslik tootmine väheneb, pole tooret, pole gaasi, ostame ikka venelastelt (ringiga või otse, vahet pole).
Miljard on puhtalt tootmisele, kusagil kaks veel infrale (tõenäoliselt rohkemgi).
Unustad ka kuidas nordpool toimib - slot pole ainult hinna alusel, tootmismeetod annab lisakaalu, see tähendab, et tuul/päike pääseb enne turule kui ükskõik milline muu tootmine (+ lisaks on omad kaalud ülekannetel jms). Tuult/päikest aga pole mingil põhjusel nagu eriti reservide ja inertsi turul esindatud... et võrk toimib kuidagi maagia abil? Ja võrgu kulutused tulevad niisama?
Aga tahad numbreid, olgu. Põlevkivi on "laos" ca 15eur/tonn, sellest ~40% on kaevandamistasu (seaduses lubatud miinimummäär on 20 senti, puhtalt ministri otsus ja enamus tasust läheb "igale poole" mitte keskkonnale, seega pole tasu algne eesmärk nagunii täidetud ja puudub adekvaatne põhjus seda tasu sellises mahus koguda). Minimaalne saastetasu tonni CO2 kohta on 25 eurot (väljaspool kauplemismehhanismi, valitsus saab taotleda erandi ja seda ettepanekut on tehtud nii 2022 kontekstis kui hiljem, saartalitluse omas). Tänane, seaduslik minimaalne MWh hind, põlevkivist on 30-35 eurot.
Lisaks - ka tuulele tekib vaikselt keskkonnatasusid, hetkel on need 0.7% juures, jällegi, need tasud lähevad "igale poole", ehk, et kui põlevkivi ära kaob võib eeldada muude tasude tõusu, seega pikem projektsioon tuule-päikese osas (puhtalt elektri hinna poolelt, ignoreerides võrku nagu siin tehakse) ei pea paika.
Kontekstiväline arvutus:
Odavam 5kW diiselgenekas tarbib 70-75% koormuse juures 1.5l tunnis, see tähendab, et 3,7kWh tootmiseks kulub 1.5l kütet, 1.5 eur per liiter (saab ka odavamalt põletades jääkõli jms) hinna juures tuleb 1kWh omahinnaks 60 senti. "Võrgutasu" osas - hooldeintervall on 1000 tundi, ca 200 per hoole, ehk 20 senti per tund. Lisades amortiseerimiskulu - 5 - 10 senti ja ümardades üles - ise diislilt omatarbeks tootmine on kusagil 100 senti/1 euro per kWh. Kusagil 50-60-sendise börsihinna juurest tekib juba motivatsioon, praeguste hindade juures, genekas käima panna... võrgutasude kasvades läheb see number alla.
</rant>
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
24.12.2025 19:27:06
|
|
|
"Geniaalsed" sakslased.
https://x.com/i/status/2003590614756262037
Kujutan ette, et Põhjamaad eriti rõõmsad selle (juhitava energia defitsiit) üle pole.
Tuumajaamad kinni, nüüd siis uusim ja võimas söejaam õhku lasta.
Täiesti mõistan, kui Norra-Rootsi kodumaistele tarbijatele mõistliku hinnataseme hoidmiseks piiravad elektri eksporti Saksamaale.
Suht persekellad Euroopa energiajulgeolekule, ütleks.
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 472 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
13 :: |
7 :: |
359 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
