[Timberg]

Teema püstitus vajadusest.

Üks kallis eakas sugulane ligineb oma 80-ndale eluaastale.
Ta elab teises linnas. Hiljutises vestluses selgus, et ta
muretseb oma tervise ja kasside pärast. -- "Mis juhtub
kassidega, kui kukun või minuga midagi juhtub?"

Tegu on väga krapsaka ja oma ea kohta tõesti hea tervise
juures oleva inimesega. Olen teda aastaid kutsunud Tartusse
elama, et saaksime perega tal külas käia, kuid hetkel siiski
ei soovita oma väikelinnas asuvast kodust lahkuda. Sel rindel
töö käib.

Kuid nüüd asja juurde. Ma tean, et on olemas säärased
nupuga seadmed, mis on justkui kellarihmaga inimesel alati käe peal.
Kui inimesel midagi tõsist juhtub, saab ta vajutada seadmel olevale
nupule ning seade teeb kõne näiteks sugulasele, häirekeskusele vms.

Tundub, et kõik säärased teenused on kuumaksuga. Ma ei ole
iial varem ühtegi sarnast lahendust ise näinud või tarbinud.

Kas kellelgi on häid/halbu kogemusi või soovitusi seoses eakatele
suunatud seadmetele, mis on randmel (sos-nupuga) ja võimaldavad
vajadusel abi kutsumiseks helistada või mingi signaali saata?

Näiteks siin üks säärane pakkumine: https://medi.ee

[Ricki]

https://www.ohtuleht.ee/1148058/uksinda-elav-toomas-jai-hadaabinuputa-kui-kukun-ja-lamama-jaan-ei-pruugi-keegi-teada-saada-

Spoiler

tsitaat:

Kohila vallas Kadaka külas üksi elav eakas mees lootis hädaabinupule, mis võimaliku õnnetuse korral ise abi kutsuks. Seade toodi kohale, kuid levi puudumise tõttu ei hakanud see kordagi tööle. „Reklaamides lubati, et levi on igal pool olemas ja kõik töötab suurepäraselt,“ räägib Toomas. See andiski talle julguse teenusepakkujale helistada. Endal tal selleks raha polnud, aga vald oli nõus maksma ja Toomas paluski firmal suhelda vallaga. Asjaajamine venis mitu kuud, enne kui vald nõusoleku andis. Häirenupp jõudis Toomasele koju paar nädalat tagasi. Enne seda keegi kohapeal levi mõõtmas ega kontrollimas ei käinud. Aga rõõmu uuest abivahendist ei jätkunud kauaks. See lihtsalt ei hakanud tööle. Toomas helistas valda, sealsed sotsiaaltöötajad kahtlustasid esialgu, et nupp on katki. Seejärel tulid pikad pühad ja kuigi Toomas püüdis valla töötajatele helistada, ei saanud ta kedagi kätte. Ta lootis, et kõik saab korda ja seadmel on ajutine rike. „Sotsiaaltöötaja ütles mulle, et mina olen süüdi. Ma mõtlesin, jummal issand, mis mina siis teinud olen, et mina süüdi olen. Siis tabas ära, et valesti ütles ja täpsustas – „Su talumaja on süüdi.““ Toomase sõnul aga levivad palkmajas kõik interneti- ja muud lained väga hästi, kuid nüüd väideti, et just maja on probleemi põhjus. Vald leidis lõpuks, et kuna levi ei ole, võetakse Toomaselt hädaabinupp üldse ära. Teenusepakkuja: kui side pole tagatud, siis teenust pakkuda ei saa. Ettevõtte Koduandur esindaja Tarmo Pruuli selgitas Õhtulehele, et nende pakutav Kodunupp on seade, mis kasutab sideoperaatorite teenuseid. Teatavasti on üsna tavaline, et sideteenuse pakkujad ei suuda kõiki kohti sidega katta. „Võib ette tulla olukordi, kus side kliendi juures nõuetekohaselt ei toimi. Me ei saa teenust pakkuda kohas, kus side ei ole 100% tagatud,“ sõnas Pruuli. Kodunupu jaoks kasutatakse asjade interneti kitsasribatehnoloogiat – Narrowband-IoT ehk lühemalt NB-IoT. See on mõeldud seadmetele, mis peavad edastama väga vähe andmeid – näiteks häirenupp, mis töötab ainult vajutamise peale. NB-IoT on väga säästlik ega kuluta seadme akut või patareid. Samuti kasutatakse LTE-M-tehnoloogiat, mis põhineb mobiilsidel ja on samuti kasutusel seadmetes, mis peavad edastama väga vähe andmeid. Mõlemad tehnoloogiad on mõeldud mobiilsidevõrgu kaudu töötavatele asjade interneti seadmetele.