|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
 
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
09.12.2024 16:26:19
|
|
|
| Võtame metsad maha ja siis teeme üllatunud pikachunägusid, et metsloomad peavad mujalt toitu hankima.
|
|
| Kommentaarid: 729 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
550 |
|
| tagasi üles |
|
|
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
09.12.2024 16:47:12
|
|
|
Mis krdi intervjuu see veel oli? 
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
09.12.2024 17:00:20
Re: Metsanduse, (mets)loomade kaitsmise teema |
|
|
Üks vahva selektiivse mälu/mõistmise koht:
| tsitaat: |
| Seda ma arvan küll. Kui vaatan keskkonnaameti küttimisettepanekut, siis suvel arvati, et meil on 35–47 pesakonda hunte, praeguseks on hoopis 29 – kuhu need kadusid vahepeal? Ja lambakasvatajad soovisid küttida 200 hunti, aga tänaseks on meil 290 hunti ametlikult teada. Kas see ei tundu kahtlane.... |
Puhttehniliselt õige - 490 murtud lammast aruande (https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Hunt%20k%C3%BCttimisettepanek_KAUR_2024.pdf mis sel aastal koostati ~kuu jagu varem) kohaselt. Sama aruanne ütleb ka selgelt, et:
| tsitaat: |
| Tänavu soovis Keskkonnaamet saada hundi küttimisettepanekut peaaegu kolm nädalat varem kui varasematel aastatel, mistõttu on teadmine hundi tänavuste pesakondade arvu ja paiknemise kohta eelmiste aastatega võrreldes oluliselt puudulikum ja ruumiliselt ebaühtlasem. |
Lisaks kui nt 2020a lõpus oli eestis ~68k lammast siis praeguseks on see number ~46k (https://www.pria.ee/sites/default/files/aruanded/Lammaste%20ja%20kitsede%20statistika.xlsx). Sisuliselt kolmandiku võrra langenud. 2023 murti pea 900 lammast (sh lõpetasid mitmed kasvatajad töö).
Saaremaal pole huntide pesakondi ja samas on seal ~25 lambakasvatajat 192st (https://lammas.ee/?page_id=543)...
Seega on suhteliselt loogiline, et murtud lambaid saab koguarvus olla vähem kui eelmisel aastal ning arvestades, et aruanne ise rõhutab, et andmed ei ole sama kvaliteediga mis eelnevatel aastatel on suurusjärgud suhteliselt samasse auku. Aruanne oleks vast asjalikum kui oleks antud murtud lammaste suhe koguarvu (sh ka eraldi palju murdmised vanuste lõikes - annaks ülevaate reaalsest/otsesest mõjust).
Ma rohkem ei viitsi kaevata (nt kui palju sellest 46k lambast Saaremaal on) aga puhtalt numbrite pealt on kodutöö tegemata jäänud ja numbrid/suurusjärgud toetavad pigem kasvatajate seisukohta kui kaitsjate oma.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
09.12.2024 17:16:17
|
|
|
Mul seda 'juud polnd aega lugeda. Aga ma sain hiljuti teada, et loomapidaja ei või lasta hunti isegi siis kui see otse tema silme all tema loomi ründab, ja seda kuuldes jäi mul karp lahti ja on virtuaalses mõttes siiamaani lahti, sest see on ikka nii absurd kui veel annab olla.
PS vabakäigu-kitsed ja põdrad on vist ammu nahas kõik, igastahes "oma" metsas ei ole sel aastal ühtegi näinud. Selle eest olla nähtud karu otse supelrannas. Asi seegi.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
|
09.12.2024 19:16:19
|
|
|
Hundiga on see lugu, et temal peab säilima kartus inimese ees. See on neil geenides.
Aga kuna tegu on targa elukaga, saab ta ühel hetkel aru, et sest kahejalgsest enam vaenlast pole, ja vot siis on jama majas.
Samuti viib (kui juba pole) lauskeelamine ühel hetkel selleni, et külavahele kooserdama tulev võsavillem oma tinadoosi siiski kätte saab ja vaikselt auku aetakse. Püsse rahval on ja küll sinna otsa summuti ka leitakse.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
09.12.2024 19:43:20
|
|
|
| Miks summutit vaja on? Ma suvel paugutasin iga päev stardipüstoliga, keegi huvi ei tundnud.. Muidugi mitte asulas aga ega hunt ka linnas ringi lase.
|
|
| Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
| tagasi üles |
|
|
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
09.12.2024 20:22:27
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| Aga ma sain hiljuti teada, et loomapidaja ei või lasta hunti isegi siis kui see otse tema silme all tema loomi ründab, ja seda kuuldes jäi mul karp lahti ja on virtuaalses mõttes siiamaani lahti, sest see on ikka nii absurd kui veel annab olla |
| tsitaat: |
§ 33. Marutauditunnustega uluki surmamine ja sellest teavitamine
(1) Ilmsete marutauditunnustega uluki võib surmata jahiloata. |
https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS#para33
no paistis marutõbine. ah et ei olnudki? kurb küll...
PS. tegu ei ole juriidilise nõuande ega soovitusega
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
Braien
HV Guru
liitunud: 02.02.2009
|
|
09.12.2024 21:35:06
|
|
|
| Betamax kirjutas: |
| Võtame metsad maha ja siis teeme üllatunud pikachunägusid, et metsloomad peavad mujalt toitu hankima. |
Võtame metsad maha, siis häda, et loom ronib asustatud alale, või mõni linnavurle kolib metsa ja häda, et loomad käivad õue peal.
Mina olen selle poolt, et las loomad elavad metsades, ise hoiavad arvukust kontrolli all. Muidu häda, et kiskjaid palju, tuleb küttida, siis häda, et sõralisi jms. liiga palju, tuleb neid küttida.
_________________
Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like? |
|
| Kommentaarid: 102 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
90 |
|
| tagasi üles |
|
|
Reits
HV vaatleja
liitunud: 05.02.2024
|
|
10.12.2024 14:13:28
|
|
|
Minu meelest ei suuda metsloomad enda arvutkust ise enam reguleerida.
Inimene majandab metsa, põtradel on noorendikel hea toidulaud ja arvukus kasvab.
Kasvatatakse vilja ja tehakse silo, sõralised käivad põldudel vilja söömas ja silopallidest lisa võtmas, jällegi mõjutab arvukust.
Lambaid ju tahetakse ka kasvatada ja masinatega liigelda tee peal nii, et iga kord mingi metsloomaga napikat poleks.
Minu arvates ei saa seetõttu jahipidamine täielikult ära kaduda või seda ära keelata.
Eks huvigrupid ikka "kaklevad" omavahel ja see käib asja juurde.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
14.12.2024 14:53:18
|
|
|
https://www.err.ee/1609551016/lambakasvatajad-on-loobunud-hundikahjudest-teatamisest
| tsitaat: |
Tänavu jõustunud uus hundikahjude hüvitamise kord on muutnud huntide veretööst teatamise mõttetuks.
Hüvitist saab vaid kolme esimese rünnaku eest. Ühe lamba hinnaks on määratud 180 eurot, pärast esimest rünnakut hüvitatakse sellest summast 90, pärast teist 70 ja pärast kolmandat 50 protsenti. Alates neljandast murdmisest ei saa enam sentigi. |
| tsitaat: |
Lambakasvatajatel on 15. jaanuarini aega hundikahjudest teada anda, siis menetleb keskkonnaamet neid kolm kuud.
"Võibolla on aeg hakata rääkima sellest, et Eesti võikski olla lambavaba riik. Võib olla ühiskond peaks solidaarselt kinni maksma nende investeeringud ja lõpetame siis ära selle lambakasvatuse siin," ütles Praks.
"Siis tulevad meile peale need Euroopa Liidu trahvid avatud maastike hooldamise pärast, mida täna saab põhimõtteliselt ainult lambaga teha," sõnas Praks. |
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
14.12.2024 15:03:24
|
|
|
| Äkki ehitaks oma karjamaadele tarad ümber mitte ei laseks lammastel jumal teab kui ringi rallida. Hea kui ühe kaabliga karjuski enamusel on, see ka pidevalt katki ja lambad sõiduteedel tolgendamas.
|
|
| Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
| tagasi üles |
|
|
Braien
HV Guru
liitunud: 02.02.2009
|
|
14.12.2024 15:05:17
|
|
|
| Winterwind kirjutas: |
| Äkki ehitaks oma karjamaadele tarad ümber mitte ei laseks lammastel jumal teab kui ringi rallida. Hea kui ühe kaabliga karjuski enamusel on, see ka pidevalt katki ja lambad sõiduteedel tolgendamas. |
Saaremaal vist oli nii, et lambakasvatajad peavad oma lambaid vabalt ja siis on hädas, et hundid murravad.
_________________
Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like? |
|
| Kommentaarid: 102 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
90 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
14.12.2024 15:43:12
|
|
|
Hm. Aga mida või keda need hundid siis sööma hakkavad, kui kitsed on otsas ja lambaid enam kätte ei saa? 
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
14.12.2024 15:57:08
|
|
|
| Braien kirjutas: |
| Winterwind kirjutas: |
| Äkki ehitaks oma karjamaadele tarad ümber mitte ei laseks lammastel jumal teab kui ringi rallida. Hea kui ühe kaabliga karjuski enamusel on, see ka pidevalt katki ja lambad sõiduteedel tolgendamas. |
Saaremaal vist oli nii, et lambakasvatajad peavad oma lambaid vabalt ja siis on hädas, et hundid murravad. |
Saaremaal on vaid paar üksikut hunti. Pole suuremat probleemi viimastel aastatel olnud. Lahtist lambakarja pole saarel näinud (tõsi, valdavalt saab ida poolses nurgas tolgendatud, vb kusagil mustjala kandis keegi peab nii).
Mandril, eriti raplamaal, on küll hunnik traati ümber tõmmatud. Hunt on tark loom, ronib ikkagi läbi kui nälg peal (ja nälg on peal). Kaevatakse alt läbi, ronitakse üle. Mis aitab on karjakoer aga nende koolitamine võtab aega ning pole kusagilt neid suuremas koguses võtta...
Üldiselt kui lambaaedikul vaid üks elektrikarjuse traat siis see ei pea lammast, eriti kui vill turjal. Ei tunnegi särtsu... Kui kusagil tõesti keegi nii hooletult peab - siis pole jah midagi muud teha kui ennast lolluses süüdistada. Küll aga pole selline hooletus omane enamikele, ei tasu üksikute näidete alusel üldistada.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
14.12.2024 16:32:07
|
|
|
Postitan selle siia ka
| tsitaat: |
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit
·
Hundi tõttu kannatab lambakasvataja kahju, aga mitte susi pole lambakasvataja vaenlane, vaid inimlik lollus. Kas selle vastu on rohtu? Aeg näitab.
Avaldame arvamusloo.
Tere, minu nimi on Eero Praks.
Olen oma talus Raplamaal tegelenud loomakasvatusega alates 1989. aastast. Hetkel on meie karjas umbes 60 ammlehma ja 350 põhikarja utte. 35 aasta jooksul olen näinud piisavalt lollust ja üha suurenevast urbaniseerumisest tulenevat võhiklikkust. Ekslikult arvasin, et mind ei üllata ega vihasta enam miski. Kahjuks on tänaseks tekkinud täiesti sürrealistlik olukord. Keegi Eleri Lopp, kes nimetab ennast hundikaitsjaks, teeb kohtule taotluse, et hundijaht ajutiselt peatada. Kuna hundijahi aeg on väga täpselt limiteeritud, siis tegelikult tähendab see ajutine peatamine ühe jahihooaja vahele jätmist. Keskkonnaagentuuri loendusandmete põhjal oleks meil tänavu tulnud küttida umbes sadakond hunti. Nüüd tähendab see järgmiseks aastaks 100 üleliigset hunti pluss nende poolt sigitatud 250 uut kutsikat. Seega 350 üleliigset hunti. Raske on aru saada, mis toimub selle kohtuniku peas, kes sellise otsuse kinnitas. Eleri Loppi näol ei ole tegemist mitte hundisõbraga, vaid inimesega, kes tegeleb enda ja huntide näitamisega.
Suurimaks kannatajaks olukorras on lambakasvatajad. Kogu selle poleemika taustal on sõna võtnud hulk erinevaid ametnikke ja eksperte. Mõned süüdistavad lambakasvatajaid paanika tekitamises, sest statistika järgi on hundi rünnakud 2024. aastal hoopis vähenenud. Teised heidavad lambakasvatajatele ette oma lammaste hooletut pidamist ja ennetusmeetmete eiramist. Kogu arutelu on servani täis hästi keerulisi sõnu ja mingite tundmatute (ka oma kodumaal tundmatute) välismaiste ekspertide arvamusi. Tavainimene ei saa enam millestki aru, kehitab õlgu ja vangutab pead.
Seepärast tahangi selgitada lambakasvatajate tänast olukorda, tuginedes iseenda kogemusele ja hõlpsasti kontrollitavatele faktidele. Lihtsalt Eesti lambakasvatajalt lihtsale Eesti inimesele.
Esmalt soovin kummutada kaks müüti.
Müüt nr 1: hundi rünnakute arv 2024. aastal on vähenenud.
Tegelikult on hundi rünnakute arv 2024. aastal hüppeliselt suurenenud. Lihtsalt statistika ei näita seda, sest lambakasvatajad jätavad rünnakud registreerimata. Miks? Minul endal on selleks neli peamist põhjust.
Esimene põhjus: kuna keskkonnaamet ja riigieelarve ei tulnud enam toime nii suure hulga rünnakute menetlemise ja kahjude kompenseerimisega, siis muudeti 2024. aastal hundi rünnakute kompenseerimise tingimusi. Kompenseerimisele kuuluvad ainult esimesed kolm rünnakut. Meie talus on 2024 aasta 17. novembriks toimunud 19 rünnakut. Olen niigi uppunud kõikvõimalikku bürokraatiasse ja mul ei jätku enam jõudu teha teavitusi ja täita pabereid, mille eest nagunii ei maksta.
Teine põhjus: kompensatsiooni suurus ja selle taotlemiseks vajamineva bürokraatia suhe ei ole kooskõlas. Sama ajaga naabrimehe juures traktoriga teenust tehes teenin rohkem ja saan endale kiiremini uued lambad soetada.
Kolmas põhjus: juhul, kui ma registreerin hundi rünnaku, saan automaatselt „kaela“ kohustuse jäätmete utiliseerimiseks Vireeni. PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet) nõuab minult utiliseerimise blanketti, kus on kirjas iga utiliseeritud lamba kõrvamärgi number eraldi. Vireeni autojuht saadab mind selle küsimise peale ühte kindlasse anatoomilisse punkti. PTA kontroll ütleb selle peale, et Vireeni töökorralduse parandamine ei kuulu tema tööülesannete hulka. Küll aga vähendab ta koos PRIAga (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) minu toetusi. Ega siis ametkonnad omavahel tohi tülli minna. See poleks soliidses riigis viisakas. Süüdi ikka kõige väiksem. Minu ainus lahendus – ei olnud hunt, ise sõin ära.
Neljas põhjus: kompensatsioon pole kunagi korvanud kaudseid kulusid. Näiteks ei allu hundi rünnaku üle elanud lambakari enam mitu kuud karjakoerale, kes karja kokku ajab. Kui kari koerale ei allu, siis pole võimalik loomi koondada, ravida, sorteerida, nummerdada, kaaluda, paaritusgruppe moodustada, kehakonditsiooni hinnata, karjamaid vahetada jne. Kõik need tegemata tööd kuhjavad tohutu hulga probleeme, mille seast hundi rünnakust mitteteatamine on küll kõige väiksem.
Aastad on näidanud, et nagunii pole sellest teatamisest midagi kasu ja lootus hakkabki juba loojuma.
Olgu siinkohal öeldud, et kõik need põhjused said Eleri Loppile lambakasvatajate poolt edastatud. Sellegi poolest jätkab pr Lopp manipuleerimist faktiga, et statistiliselt hundirünnakute arv väheneb.
Müüt nr kaks: ennetusmeetmed aitavad vältida hundi kahjusid.
Euroopast tulnud soovituslike ennetusmeetmeid on kaks: viietraadiline elektritara ja karjavalvekoerad. Lisaks sellele on eesti enda radikaliseerunud hundisõbrad pakkunud välja huvitavaid lahendusi: lammaste öine koondamine pisikesele öökarjamaale ja lammaste pidamine sigalatüübilistes betoonlautades. Viimasel variandil ei tahaks peatuda, sest kui inimene ikka seal ja lambal vahet ei tee, siis… Lammaste koondamist kitsale öökarjamaale oleme edutult proovinud. Erinevalt veisest on lammas kohastunud rändavale eluviisile. Ainult pidevalt karjamaid vahetades suudab ta võidelda erinevate siseparasiitidega. Pealegi suutsid hundid lühikese vahemaa pealt lambad nii paaniliselt jooksma ajada, et need lõhkusid oma väiksemad ööaiad ise.
Kõigi muude ennetusmeetmete langemise kronoloogia meie farmis on järgmine:
* 2015. aastal kaevas hunt end esmakordselt viietraadilise elektritara alt läbi. Tänaseks hüppab terve hundikari kolmanda ja neljanda traadi vahelt läbi. Pole maandust, pole särtsu.
* 2018. aastal – esimene murdmine kahe valvekoeraga karjamaalt. Koerad hiilisid alles lõunaks koju tagasi. Tänase päeva olukord on järgmine – käesoleva aasta aprillis kaotas meie valvekoerte karja juhtisane võitluses kaks kihva. Pärast seda koerad enam huntidega kontakti ei lähe. Laut asub minu magamistoa aknast 90 m kaugusel. Koerad hauguvad laudast umbes 50 m kaugusel, toa ja lauda vahel. Veel kevadel aitas akna avamisest ja karjumisest. Sügisest pean toast välja tulema ja koos koertega laudani jalutama, et hunte taanduma sundida. Valvekoeri on meil kokku neli. Kogukaaluga 210 kg. Nende toitmiseks peab arvestama umbes 220 euroga kuus.
* 2020. aastal – esimene murdmine laudas sees. Hunt hüppas lauta üle 110 cm kõrguse metallaia.
* 2024. aastal – esimene lauda lõhkumine. Hundid närisid läbi 25 mm paksuse puitseina.
* 2015, 2018 ja 2020 aasta murdmised on Keskkonnaametis ilusti registreeritud ja seega kõigile kergesti kontrollitavad.
2024. aasta 17. novembri hundirünnaku pildid on olemas ja võin vajadusel tõendina esitada.
Olles suhelnud teiste lambakasvatajatega, võin kinnitada, et huntide iga uus saavutus lammasteni jõudmiseks on levinud teistesse Eesti maakondadesse vaid paari aasta jooksul.
Aus tõdemus hetkeolukorrast on seega järgmine: kõik variandid on proovitud, miski pole aidanud, mõtted otsas.
Aga kuidas me ometi sellesse olukorda oleme jõudnud? Ei tea, aga mina isiklikult oskan pakkuda kahte põhjust.
Esimene ja kindlasti olulisem põhjus on nuhtlusisendite küttimisele seatud kunstlikud piirangud. Mitte kunagi ei ole ühtegi uut rekordit teinud suur ja tugev hundikari. See au on alati jäänud üksikutele karjast hälbinud isenditele, kes on oma edu ka mõneks ajaks kohapeale nautima ja kinnistama jäänud. Neid oleks saanud suhteliselt kerge vaevaga karistada. Paraku on Keskkonnaamet alati praktiseerinud nuhtlusisendi laskmise loa väljastamist viimasel lubatud tööpäeval. Ehk siis, 20. tööpäeval. Selleks ajaks on see isend jõudnud end taas paksuks süüa, end karja tagasi võidelda ja kogu karjale uued nipid selgeks õpetada. Reaalselt vajab nuhtlusisendi laskmise loa väljastamine kahe allkirja kirjutamist. Kummagi allkirja jaoks 10 tööpäeva…
Huvitaval kombel muutub nende kahe allkirja kirjutamine väga kiireks, kui mõni süütu ilves või mõmmik kuhugi linna ära eksib. Küllap selle asja nimi ongi demokraatia. Selge see, et kõiksugu radikaliseerunud vikerkaaresõdalasi elab Lasnamäel kordades rohkem, kui kogu Eestimaal põlisrahvusest lambakasvatajaid kokku. Ja meil kõigil on ühtviisi üks hääl.
Peab siiski tunnistama, et viimase paari aasta jooksul on Keskkonnaametis midagi muutunud. Aegajalt kostub sealt ka natuke mõistuse häält. Paraku on vahepeal tekkinud selline huvitav asutus nagu Kliimaministeerium. Täna on just see asutus huntide karistamatuse oma südameasjaks võtnud.
Teiseks põhjuseks pean ma liigset teadlaste ja ekspertide kultust. Lihtsat jahimeest või lambakasvatajat ei kuula ju keegi. Temal on kindlasti omad huvid mängus. Aga sõltumatu eksperdi sõna on alati puhas kuld. Eriti hea, kui ta oleks veel välismaalt. Tegelikkuses on asi sootuks vastupidi. Enamjaolt on see tunnustatud ekspert mingi ametnikust erudiit, kes omaenda kätega midagi valmis teha ei suuda. Temal on eluliselt tähtis oma soe koht säilitada ja selle nimel on ta valmis rääkima mida iganes.
Viimasel ajal jääb mulje, et eesti teaduse on kaaperdanud mingi destruktiivne seltskond. Tehakse tohutult palju uurimusi ja mõjude hindamisi aga mitte selleks, et midagi teada saada. Valdavalt kasutatakse uuringuid selleks, et midagi lõhkuda, peatada, viivitada, blokeerida jne.
Öeldakse, et kriitik, kes ei oska pakkuda probleemile omapoolset lahendust, on lihtsalt viriseja. Ma vist olengi. Ühte asja tean ma aga kindlalt: hunt ei ole eesti lambakasvataja vaenlane. Hunt on tark, kaval ja kohanemisvõimeline loom. Eesti lambakasvataja tegelik vaenlane on inimlik lollus. Kas selle vastu ka rohtu on, seda näitab aeg. |
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
| tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
|
14.12.2024 16:48:26
|
|
|
 hea lugemine
_________________
This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
| Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
|
14.12.2024 17:30:56
|
|
|
| Ja paraku karm tõde.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
