[Tanel]

Euroopa Komisjon kardab, et tehisintellektiga loodud sisu laiema kasutuselevõtu tõttu võib internetis levida rohkem desinformatsiooni, mistõttu tahab Euroopa Liit, et suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Facebook ja Google tähistaks selgelt ära, kui tegu on algoritmi poolt loodud pildi või tekstiga.

Loe edasi: https://www.err.ee/1608999295/el-tahab-tehisintellekti-loodud-sisu-tahistamist-internetis

[woox2k]

Jälle väga petlik pealkiri. Mõtlesin kohe, et päris hea, Delfilaadsed sodigeneraatorid peavad märke juurde panema, kui AI artiklit on kirjutanud. Aga ei, asi piirdub ainult sotsiaalmeediaga, mis pole kaugeltki kogu internet.
Omamoodi huvitav on ka see, kuidas seda kontrollima hakatakse.

[Prillpapa]

Kas sellega hiljaks ei ole jäädud, eriti sotsiaalmeedias on infomanipulatsioon olnud läbivalt orgaaniline osa, osadele nutiseadmetele ja sotsiaalmeedia äppidele on lausa sisse ehitatud AI funktsionaalsust, mis aitab fotot/infot nö ilustada ehk sisuliselt infot võltsida, reaalsusest kaugendada. Küsimus on selles, kusmaalt algab valeinfo levitamine, eriti kui ka riik ja selle institutsioonid samamoodi omavad PR ja strateegilise kommunikatsiooni (propaganda) osakondi, kelle otsene tööülesanne on informatsiooniline-kommunikatsiooniline infomanipulatsioon, kus kahjulikku infot võib salastada, mitte üldse avaldada ning kuvandile positiivselt mõjuvat infot võimendada.
Erasektoris pea kogu reklaami ja turundustemaatika põhineb infomanipulatsioonil. Ja kui seda infomanipulatsiooni on seni tehtud raske inimtööjõuga ja edaspidi AI abil, midagi üldse sisus muudab.

Kuigi tõepoolest AI abil võidakse ülilühikese aja jooksul luua usutavaid video- ja fotomanipulatsioone, mis mõjutavad üldsuse arvamust. Näiteks kasvõi Ukraina-Venemaa konflikti teemal Twitteris on läbivalt Ukraina toodetud valinformatsiooni ja isegi selle ümberlükkamisel ei panda seda pahaks, vaid tunnustavalt mõmisetakse Ukraina üleolekust infosõjas ja üldse olla see hea asi, kui info abil saab omasid mobiliseerida-innustada ja vaenlase moraali nõrgestada.
Kuidas Euroopa Komisjoni plaani kohaselt Twitter käituma peaks, alates sellest, kuidas tuvastada kas valeinfo puhul on kasutatud AI abi (paha) või on valeinfo inimese tehtud (pole probleemi), kuni selleni, kuidas peaks Twitter võltsingute avastamisel käituma. Kui massiliselt kasutajad bännima hakatakse, on maailmas platvorme kuhu kasutajatel kolida jalaga segada, riikides kuhu EU juristiktsioon ei taha ulatuda. Kuigi Hiina eeskujul on järjest enam riike asunud kogu internetti tsenseerima, ka suhteliselt suured platvormid pannakse musta nimekrija, kui riigi reeglitele ei alluta. Aga see on juba laustsensuur sisult.

[Dijital]

[napoleon]