[BA79]

[mahno]

Eks me vaikselt sinna 1984-ndasse aastasse liigume. Erinevate ettekäänetega kogutakse vajalikud andmed kokku. Hetkel erinevatel ettekäänetel "hea" jaoks. Edaspidi piisab võimuvahetusest ja täpselt neidsamu andmeid saab kasutada "halva" tegemiseks ja totaalkontrolli ühiskonna üles ehitamiseks. Kui andmed on olemas, ei ole tehnilised lahendused vajalikke piiranguid jõustama panna enam kuigi keeruline.

Eraldi huvitav saab olema olukord, kui biomeetriline andmebaas peaks lekkima ja seda saaks rikastada näiteks geenivaramust pärit andmetega. Siin oleks tohutu majanduslik potentsiaal alates suunatud reklaamist kuni kuritegevuseni. Millega kaasneks põhimõtteliselt täielik privaatsuse kadumine.

Põhimõtteliselt järgmine loogiline samm oleks kodanike kohustuslik kiibistamine, soovitavalt kaugloetavate kiipidega. Sõidukite kohustuslik kiibistamine ja seeläbi nende liikumisandmete kogumine on juba läbi (hädaabi) ecall süsteemi tehtud, lihtsalt on vaja oodata, millal autopark välja vahetub. Enamus vahetub loomulikul teel, viimastest mässajatest saab lahti keskkonnanõuete sildi all näiteks.

[Janis]

Ammu juba "kiibistatud" ja liikumist saab jälgida. Nutitelefon taskus ju

[mahno]

Mitte päris....sa võid ju telefoni maha jätta, välja lülitada või muid sigadusi teha, mis riigil sinu asukoha määramist raskendavad. Ja "nuti" pole üldse oluline, suvaline mobiil ajab asja ära. Hetkel vist on kaugloetavuse osas takistuseks sobiliku piisava elueaga toiteallika puudumine. Lähedalt kontaktivabalt loetavate kiipide sisestamine on põhimõtteliselt ainult ajupesu taga kinni. Hetkel enamus ei oleks valmis ennast kiibistada laskma ja mobiilide kaasas tassimine on tegelikult piisavalt hea, aga vaadates kuidas iga järgmine põlvkond on nõus mugavuse pärast järgmisest privaatsuse tükist loobuma, siis on üsna tõenäoline, et me näeme selle vabatahtliku kiibistamise veel ära.

[psauce]

[napoleon]

Noh mingi alternatiiv ilmselt jääb. Praegu vist pole seadust, mis sunniks üldse telefoni omama, veel vähem nutitelefoni omama.

[A.S.]

Ega e-posti aadressi pole samuti kohustus omada, ometigi sa pead enda @eesti.ee kirjad selle peale suunama.

[napoleon]

Kas pean? St. kui ma sinna kunagi muul põhjusel sisse ei logi, siis kas on seadusest tulenev kohustus need e-mailile suunata või mingi seadusepügal mis ütleb, et sinna saadetud kirjad loetakse automaatselt kättetoimetatuks?
E-mail on oma olemuselt selline tore asi, et kordades mugavam kui tigupostiga infot vahetada, aga selle teekonnal võib mitmeid takistusi tekkida ehk saaja ei pruugi seda kätte saada ja saatja ei pruugi sellest teada ka saada, et kohale ei jõudnud.

[BA79]

[Tanel]

[BA79]

[napoleon]

[BA79]

[Tomorrow]

[Janis]

200 ja 500 mõttetud rahatähed kasutamiseks, keegi neid ei taha. Kunagi maksti palka nendes kupüüride, siis võis nendega ainult panka jalutada

[BA79]

€200 ja €500 on mõeldud vist miljonäridele, et nad ei peaks €50-seid pakke kohvritega tassima!
Tegelikult kui tõsiselt mõelda siis pankade vahel liigutatakse ka sularaha ja tõenäoliselt on siis arveldada suuremates kupüürides parem.
Reaalne elu on see, et €50 on suurim kupüür pangaautomaadis kuna €100 järele pole rahval tegelikult nõudlust.
Kui inflatsioon kiireneb nii, et alla €100 rahaga pole mõtet poodi jalutada küllap siis lähevad ka sajalised käiku.
Reaalne näide minevikust: Rubla hüperinflatsioon tingis olukorra, et vahetult enne NL kokkuvarisemist jõuti trükkida isegi 1000 rublaseid nominaale. Venemaal vist siiani need suured nominaalid käibel.
€500-st olen käes hoidnud, aga ainult ühe korra. Sugulane, kes käis välismaal tööl, sai eurodes palka ja peremees maksis €500 kupüüridega .
Tavapoes pole €500 kupüüriga mõtet poodi minna kui just ei osta nt €500 maksvat sülearvutit. Seda, et tegemist võib olla valerahaga, kardavad tegelikult kõik müüjad ja seepärast osad (Kellel pole ka näiteks valerahadetektorit), keelduvad üldse suuremates kupüürides arveldamast. Küllaga neid näiteid kus suveniirrahadega on heauskseid turukauplejaid haneks tõmmatud. Kauplustes on detektorid ja need peaksid tuvastama valeraha nagunii, vahet pole, kas maksad €5.00 või €500 kupüüriga. Seadus siiski kohustab kauplejat vastu võtma kuni 50€ müntides, kui ei eksi. Paberraha kohta vist piiranguid pole, aga pangad suuri summasid ilma ette broneerimata ei väljasta.

[Zuumbox]

Vaidleks natuke vastu. Kui ma ostan mingi, ütleme 500€ asja (jätame siinkohal pangakaardid jms kõrvale, me räägime sularahast) siis ühe 500-ga maksta on ikka märksa mugavam kui neid 50-seid lapata.
Vähemalt 100-sed võiks küll käibel olla; isiklikult tunnen küll vahel suurematest kupüüridest puudust (ma pole pangakaartide vastu aga sularaha on alati minu esimene valik).

[BA79]

[Janis]

Sajalisi ikka liigub ju. Mulle antud küll neid, poes ka makstud nendega.
Aga 10+a tagsi polnud vantaa lennujaamas üheski kohas 100 eurosega ka mitte midagi teha, keegi ei võtnud vastu.

[Tomorrow]

[Janis]

Jah keelduvad, ise olen ka keeldunud. Kui hakkad jaurama, siis saab öelda, et ma ei taha üldse su raha, mine mujale sellega

[psauce]

[LKits]

Kunagi eksisteeris maksimaalne müntide arv, mida oled kohustatud vastu võtma.
Kas seda enam ei eksisteeri?

[oliver.]

Omal ajal suuremas tehnikakaupluses töötades tegelesin ka sularaha panka saatmisega (turvafirma tuli mõned korrad nädalas järgi).
100/200/500€ kupüür pole selline haruldus nagu Tomorrow arvab, praktiliselt iga päev käis neid läbi.
Tõsi, kõige sagedamini esinev rahatäht oli pika puuga 50€, arusaadavatel põhjustel.
Sularahavedu on samuti tasuline teenus nagu kaardimaksegi, suurte kauplejate jaoks seal olulist vahet tasus polegi, nii et kõik need "kas siis saan soodsamalt kui sulas maksan?" tegelased võivad kuu peale käia.

[Zuumbox]