[perenoel]

Ilmselt me kõik teeme seda, olgu selleks siis Siri, Google Assistant, Alexa või OpenAI chat. Ja enamasti tahame ikkagi midagi saada: lihtsalt mingisugust infot, teksti redigeerimist jne. Kas tunnete vajadust, et tehisintellektiga suhtlemisel tuleks kasutada viisakusvormeleid ning probleemile lahenduse saades ka tänada? Umbes nagu Star Trekis Dataga suheldakse. Esmapilgul tundub võibolla mõte jaburavõitu, kuid mõtleme nii: tehisintellekt on täna sellisel tasemel, et jätab pärisinimese mulje ja meie alateadvus ilmselt ei saa vahest eriti aru. Kui nüüd suhtleme tehisintellektiga piisavalt sageli ja harjume ära, et viisakus pole oluline, ei hakka see tasapisi olema oluline ka muus suhtluses.

[Kristoferr]

Ei. Sest see on ajaraisk. Suhelda tuleks sisuliselt nagu koodi kirjutades. Koodi ei kirjuta ju "tere hommikust, tänan, palun" jms.

[perenoel]

Mina näen küll erinevust. Koodi kirjutades on see nagu igasugune muugi loov töö, mida inimesed aastatuhandeid teinud on: raamatu kirjutamine, joonistamine, projekteerimine jne. Aga kui ma annan tehisintellektile korralduse minu eest midagi ära teha, näiteks korrigeerida mingisugust teksti, või koguni lasen tal selle ise nullist kirjutada, andes ette parameetrid, siis on see täpselt nagu oleks teises otsas inimene, kellel seda teha laseksin. Ainus erinevus on tulemuse saamise kiiruses. Suulisel suhtlemisel on see isegi veelgi sarnasem inimesega suhtlemisele.

[Dogbert]

Ma just eile otsisin teemat, kuhu saaks oma naljakad juhtumised kirja panna näiteks Google Assistantiga jantimisest

- Hey Google, Play Deezer
Assistant (emotsioonitult, kuid ilmekalt): Playing Weezer
- No-no! Stop! WTF! (tagajärjetult)
Väikese pausi järel:
- Hey Google, Play Deezer!
Assistant (emotsioonitult, kuid ilmekalt): Playing Weezer on Deezer

[Prillpapa]

Arvatavalt mõistlik lähenemine oleks sarnane nagu pärissuhtluses, kus personaalse assistendiga ei pea kõiki tiitleid ja viisakusi kasutades suhtlema, aga näiteks firma/asutus ja kliendisuhtlus võiks olla viisakas.
Piltlikult kui tahan, et minu "tark kodu" paneks mul häälsõnumiga lambi põlema või koostaks mulle ülevaate tänastest uudistest, ei tahaks nagu pöörduda "Tere. Lugupeetud Abiline, kas te oleksite nii kena ja lülitaksite laevalgusti sisse. Tänan Teid väga ja loodan ka edaspidi meeldivale koostööle" vs "Abiline, lülita laelamp".

Inimene on abilisi leiutanud töö ja protsesside efektiivistamiseks, ja ajakulu on alati üks osis olnud. Kõik "abilised" mis kulutavad aega vähem kui varasem lahendus, on edasiminek ja kõik mis kulutab aega rohkem on tagasiminek.
Osadel erialadel on küll suhtlus oluline ja sellele panustatakse ja rõhutakse eraldi, näiteks arstidelt, kelle aeg maksab ja kellelt oodatakse samuti raviefektiivsust, oodatakse samas ka aja leidmist patsiendiga suhelda, rahulikult ja arusaadavalt. Nii võib olla kus tänane kirurg teeb pimesoolelõikuse ära oluliselt kiiremini kui tema kolleeg pool sajandit tagasi, aga patsiendiga suhtluseks kuluv aeg on endiselt sama.

Teine inimest iseloomustav omadus on lihtsustamine, inimese aju tegeleb pidevalt asjade lihtsustamisega, me ei jäta meelde kõige kogetu kõigi detaile, vaid üritame filtreerida välja olulise ja selle meelde jätta, et teadmist kasutada edaspidi.
Näiteks kasvõi lihtne korrutustabel, mis on tegelikult liitmistehete lihtsustus, ning enamus algoritme-valemeid on millegi süsteemne ja efektiivne kirjeldus.
Samuti ka kehaline kogemine, kui me lööme varba vastu punast kivi ära, ei jäta me meelde, et punane kivi on ohtlik, vaid lihtsustame, et varba äralöömine vastu mistahes värvi või asja on ebameeldiv.
Seega võiks ka tehisintellekt järgida suunda, kus inimesele pakutavad lahendused on juba lihtsustatud/üldistatud.

[perenoel]

[Dogbert]

"Võlusõna" ongi "Hey Google" Google Assistanti puhul. Ilma selleta on võimalik ka mõnele valikulisele sõnale reageerima panna ja eestlase puhul on seda muidugi isegi lihtsam teha, sest me räägime enamasti muidu eesti keeles ja juhuslikke ingliskeelseid võtmesõnu kõnesse ei puista. Ingliskeelsetel on see oht reaalne.

Viisakustega aga ajad ta suurema tõenäosusega segadusse, kui konkreetseid käske andes, artikleid ja eesliiteid vältides. Masin on masin, reageerib kindlatele käskudele, mitte sõnamulinale.
Ei maksa unustada, et AI, "Artifical Intelligence" puhul on see teine sõna ainult kõlav tühi sõnakumin, mille taga ei ole mingit reaalset intellekti ega arusaamist.
Ma oleks rohkem nõus kasutama väljendit EI, "Emulated Intelligence" (eesti keeles kõlab EI veel eriti hästi, eks ole), sest see väljendab asja olemust palju täpsemini.

[perenoel]

[Mnator]

automaadile inimlikke omadusi külgepookides sa just ise hakkadki provotseerima kõikvõimalikke konflikte
kuskil paar päeva tagasi nagu oli mingi artikkel, kus tehisintellektile otsiti küll välja viisakad/tsensuursed õpetajad-harjutusmaterjal aga lõpptulemusena saadi ikkagi ebatsensuurne, inimesi seksuaalselt ahistada püüdev monstrum
otsi err uudistest see artikkel üles ja võta vaevaks lugeda ja mõtelda

[Dogbert]

Praegusel tasemel need nn AI-d suudavad tuvastada kindlaid võtmesõnu. Mida suuremasse sõnademassi need ära peidad, seda suurem on tõenäosus, et nad ei tuvasta neid ega saa aru, mida sa tahad.
Kui sa saad aru, et sa ei suhtle inimesega, siis on sulle kahjulik üritada masinaga suhelda nagu inimesega. Masinsuhtlus on praegusel tasemel nagu programmeerimiskeel - reageerib ainult kindlatele võtmesõnadele ja -fraasidele, aga suudab neid leida ka teiste sõnade hulgast ja vahel suudab aru saada ka siis, kui kogemata kasutad mõnd võtmesõna sünonüümi.

Proovi Bashile/Pythonile/Javale/C-le selgeks teha, et tahad muutuja väärtuseks saada kümme, kui kirjutad talle: "Please, dear Bash/Python/Java/C, set variable X to integer 10"

Näiteks Google Assistant on praegu võimeline Deezerit (muusika striimingu pleier) juhtima konkreetsete fraasidega:

https://support.deezer.com/hc/en-gb/articles/115003803689-Google-Nest-Audio-voice-commands

Aga puudub fraas, millega saaks ta käima ja mängima Deezeris juba aktiivset pooleliolevat lugude nimekirja/järjekorda (queue). "Play next track/song on Deezer" käsuga õnnestub käivitada nimekirjas järgmine lugu, mitte hetkel aktiivne lugu, "Play previous track/song on Deezer" hakkab mängima eelmist. Esimesel juhul saad "Previous track" käsuga mängima selle loo, mis algselt järjekorras oli ja "Next track" käsuga teisel juhul, aga käsk "Play Deezer queue/current track" või "Play queue/current track on Deezer" hakkab otsima lugu või artisti nimega "Queue" või pigem "Q" või "Current Track" .
Kui midagi juba mängib Deezeris, siis saab hakkama lühemate käskudega nagu "Next track", "Prevous track", "Stop playing" ja ei pea iga kord Deezerit nimetama.

[perenoel]

[pppd]

sama mõistlik nagu oma autole teinekord pai tegemine, autol on sellest täiesti poogen, aga endal on parem tunne Praegu "AI"-ga tähtistatav tehnoloogia ei ole mitte mingit moodi veel päris AI, mis oma vestluskaaslasest hooliks ning oskaks positiivset (ja negatiivset) tagasisidet hinnata ja vastavalt sellelel oma käitumist korrigeerida, vaid tegu on lihtsalt emotsioonideta päringu- või dialoogisüsteemiga, millele on kõnetuvastus ja -süntesaator külge poogitud.

[Dogbert]

"Õppivad" chatirobotid on juba päris vana tehnoloogia, mis aegapidi nii ise täieneb kui mida ka programselt täiendada üritatakse, aga mitte ükski neist ei oma grammi, untsi, bitti ga mingit muud ühikut intellekti. Kõik põhinevad suurtel sõnade ja seoste andmebaasidel, mida täiendatakse iga uue inimvestlusega. Vahel võib olla lahe ennast lõbustada selle jälgimisega, millist statistiliselt sobivaimat reaktsiooni sisestatud tekstile selline robot pakub, aga see on ka kõik. Ükski robot ei "saa aru", millest sa räägid, nad lihtsalt pakuvad välja sisestatud tekstile "sobivaid" vastuseid ja vastuste sobivus sõltub otseselt sellest, kui sobivad on olnud inimestest "vestluskaaslaste" reaktsioonid boti poolt väljastatud tekstile. Piisava massi ja kannatlikkuse olemasolu korral on võimalik nad kapitaalselt sassi ajada, kui neile vastata ebasobivate, rumalate või teemasse üldse mitte puutuvate lausetega.
See tehnoloogia ei kõlbagi käskude ja korralduste täitmiseks.

Sarnasel suurte andmebaaside ja nende automaatse täiendamise tehnoloogial põhineb ka Google Translate ja Google Search. Nad on erinevad asjad, aga neis kõigis sisaldub null intellekti.

[woox2k]

Kehvasti üles ehitatud küsimustik. Kolmas variant ongi nagu ainuõige kuna jätab mulje, et teisi variante valides ei oska vastaja arvutil ja inimesel vahet teha.

Ei arva, et tehisintellektiga suhtlemisel peaks üleliia viisakust kasutama. Samas mõislik oleks jääda samale tasemele nagu inimestega suhtlemisel. Pole ju mõtet endale sisse harjutada üleolevat ja käskivat kõneviisi, mis võib hiljem kogemata ka vales kohas inimeste sekka sattuda. Harjumus on üks lollakas asi. Ühesõnaga ise suhtlen tehisintellektiga täpselt samamoodi nagu inimestega. Seda siis juhul kui AI üldse aru saab mu jutust, vahest on konkreetne ja käskiv sõnastus lihtsalt efektiivsem, millest on muidugi kahju. (ChatGPT puhul ka vastupidi)

[perenoel]

[napoleon]

Kallis assistent. Meil on nüüd kätte jõudnud see aeg, kui päike läheb looja ja toas on pime. Ei, ära muretse kullake, see juhtubki meil ju iga päev pisut erineval kellaajal. Jah, ma tean küll et elekter on kallis. Aga kas sa palun paneksid nüüd tule põlema.

Kui nii peaks pöörduma, siis parem viskaks selle AI aknast välja kuna ise tuli põlema panna võtaks vähema aega

[Dogbert]

[woox2k]

Kui see vähem aega võtab, siis ilmselt oleks lihtsam käskivas kõneviisis ka asi ütlemata jätta ja lihtsalt lülitit vajutada. Huumor huumoriks aga eriarvamuse naeruvääristamine ülepingutatud näidetega pole ka mõistlik argument.

Kopeerisin teemaalgataja postituse, et küsida ka teiselt osapoolelt arvamust:

[napoleon]

woox2k, noh minu jaoks on see AI ikkagi masin mis on loodud selleks ja ainult selleks, et teha seda mida tal teha kästakse. Ei kujuta hästi ette, et masinaga nüüd mingit small talk'i peaks ajama hakkama.
Isegi inimestega suheldes alati neid viisakusavaldusi ju ei kasuta vaid ütled lihtsalt lakooniliselt "anna nr 15 võti" või "viska teleka pult siiapoole". Tõsi, selleks peab inimest tundma ja teadma, et ta ei solvu kui viisakusavaldused ära jätad.

Aga natuke laiemalt võiks siis juba küsida, kas AI on ikka päris intellekt st. tal on oma arvamus ja tunded? Selline AI võib tegelikult üsna ohtlik olla kuna võib realiseeruda mõne ulmefilmi stsenaarium, kus see AI leiab ühel päeval, et tema jaoks pole inimesi üldse vaja. Või leebemal juhul lihtsalt sigatseda a'la isesõitev auto otsustab linnas 200km/h sõita sest lihtsalt lahe on kihutada ja kuna ta suudab ennast vabalt kloonida, siis mingit enesealalhoiuinstinkti ka pole ehk kui miskit juhtub või keegi kinni pidada tahab, siis läheb lihtsalt serveri kõvaketta peale peitu ja järgmine päev kordub sama.

[woox2k]

[perenoel]

[rex]

Nii nagu praegu suudab inimene suhtlemises sujuvalt ja ilma mõtlemata ümber lülituda olenevalt kas suhtleb tuttava või võõra inimesega, pole alust arvata, et masinale käskluste jagamine kuidagi teiste inimestega suhtlemist muuta võiks. Pigem võib probleem tekkida olukorras, kus inimsuhteid enam suurt polegi, kuna neid peljatakse ja enamiku elust suheldaksegi masinatega. Siis on loomulik, et inimene hakkab neilt emotsioone ja inimlikkust ootama ja võib mis iganes teatrit mängida. Vanakooli itimees teab aga põhireeglit, et masin teeb seda, mida sa sel käsid teha, mitte seda, mida palud või lihtsalt ootad, et see teeks.

[napoleon]

[rex]

Ma pean ebaviisakaks hoopis seda, kui näiteks Elisa mind kõigepealt mingi vestlusrobot Annikaga suhtlema suunab. Tagantjärele mõtlema hakates vastasin ma viimati (oli vist suvel), kui nii läks, üsna viisakalt "palun suunake kõne inimesele", aga seda pigem seetõttu, et eeldasin, et need kõned kuulatakse vähemalt osaliselt analüüsimiseks hiljem inimeste poolt üle.

Ma olen nõus klahvistikul "eestikeelseks teeninduseks valige üks" jne valima, aga ma ei hakka mingi KKK-põhise robotiga suhtlema. Ma võin KKK-d ise veebist lugeda.

[perenoel]